Asjaõigus › Omandiasjad

MS II.

• Jätta kõigi kaasomanike kaaskasutusse järgmised xxx Tallinnas asuvad kaasomandis olevad ruumid: keldris ruumid nr 3a, 3b, 3k ja 3L (märgitud otsuse lisal 2) ja mansardkorruse sissepääs (tähistatud otsuse lisal 3 tähistusega JP. • Käesolevas otsuses käsitlemata, kuid samuti poolte kaasomandisse kuuluvad,

• • •

ruumid jätta samuti kõigi kaasomanike kaaskasutusse. Jätta rahuldamata G K ́i hagi V ja V K ́ide vastu tekitatud kahju hüvitamiseks. Hageja menetluskulud jäävad 50% ulatuses tema enda ja 50% kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad 50% ulatuses kostjate endi ja 50% ulatuses hageja kanda.

Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633).

I Asjaolud Vastavalt kinnistusraamatu kannetele (t lk 14-18) kuulub kinnistu asukohaga xxxTallinnas poolte kaasomandisse järgmiste mõtteliste osadena: V K ́ile xxx mõttelist osa, E V ́ile xxxmõttelist osa, G K ́ile xxx mõttelist osa ning F V ́ile, HS ́ile ja V K ́ile kokku xxx mõttelist osa. Viimati nimetatute mõtteline osa jaguneb nende vahel omakorda järgmiselt: F V ́ile kuulub sellest xxx mõttelist osa, HS ́ile xxx mõttelist osa ja V K ́ile xxx mõttelist osa. Lisaks kuulub reaalosana V K ́i omandisse kinnistul asuvas elamus eluruum nr 1 üldpinnaga 65,7m2, E V ́i omandisse eluruum nr 2 üldpinnaga 67,2m2, G K ́i omandisse eluruum nr 3 üldpinnaga 67,6m2 ja F V ́i, HS ́i ning V K ́i omandisse eluruum nr 4 üldpinnaga 100,8 m2. Korteriomanike kaasomandi hulka kuuluvad ka elamu hoovis asuvad kuurid ja elamu keldris ning mansardkorrusel (tsiviilasja materjalides ka nimetatud katusekorruseks või pööninguks) asuvad ruumid. Elamus on moodustatud korteriühistu (KÜ) xxx 14. II Hageja nõuded ja põhjendused 27.07.2007 esitatud hagiavalduse (t lk 2-4) kohaselt oli hageja üheks nõudeks määrata kindlaks poolte kaasomandis olevate ruumide (puukuuride, garaažide) kasutuskord ja kanda see kinnistusraamatusse. Hageja esitas ruumide kasutamiseks omapoolse ettepaneku, arvestades järgmiste asjaoludega: krundil on 5 garaaži, mis on tema ja kostjate V ́ite ehitatud; kinnistust kuulub temale 22,46%, V K ́ile 22,15%, E V ́ile 22,30%, V K ́ile 12,73%, HS ́ile 12,34% ja F V ́ile 8,37%; arvestades kinnistu osa suurusi, kuulub garaažidest temale 6,850m2, V K ́ile 6,649m2, E V ́ile 6,802m2, V K ́ile 3,883m2, HS ́ile 3,764m2 ja F V ́ile 2,553m2; arvestades kinnistu osa suurusi, kuulub kuuridest temale 10,781m2, V K ́ile 10,437m2, E V ́ile 10,704m2, V K ́ile 6,110m2, HS ́ile 5,923m2 ja F V ́ile 4,018m2; arvestades kinnistu osa suurusi, kuulub keldriruumidest temale 16,373m2, V K ́ile 15,892m2, E V ́ile 16,257m2, V K ́ile 9,280m2, HS ́ile 8,996m2 ja F V ́ ́ile 6,102m2; tema kasutuses on 9-st kuuriboksist 1 suurusega 4,466m2, seega on tal puudu 6,238m2; tegelikkuses kasutavad K ́id kuure nr 1, 2, 3 ja 6, F.V kuuri nr 4, E.V kuure nr 8 ja 9 ning H.S kuuri nr 7. Hageja teiseks nõudeks on rahalise hüvitise nõue V ja V K ́idelt solidaarselt hageja kasuks kokku 14 760.00 krooni järgmiste põhjenduste alusel: perekond K ́id kasutavad enim kuure kui neile kuulub; hageja on teatanud neile, et soovib neilt oma vara suuruses 4,466m2 kasutamise eest rahalist hüvitist arvestusega kuus 1m2 eest 30.00 krooni alates elamumaa kinnistusse kandmisest 20.07.2006, seega 12 kuud x 134.00 krooni = 1608.00 krooni; ka kasutavad K ́id elamu all olevaid garaaže; hageja on teatanud neile, et on määranud garaažide kasutamise hinnaks kuus 40.00 krooni 1m2 eest; võlgnevust tuleb arvestada alates 08.07.2003; seega võlgnevus hagejale kuuluva 6,850m2 kasutamise eest 48 kuu jooksul kokku 13 152.00 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda solidaarselt. Vastuses kostjate seisukohtadele (t lk 65-73) jäi hageja nõuete juurde, selgitades, et katusekorrus

on kostjate poolt veetud prahti täis ja seal ei ole 80m2 ruumi olemas; hoovis asuvad garaažid nr 1-3 ehitati aastal 1984 hageja ja V ́ite poolt, umbes aastast 1987 seisab neist nr 2 tühjana; F.V ehitas ka garaaži nr 4 ning selle kõrvale ehitas garaaži V K; V.K ́i ehitatud garaaž on lammutatud ja selle kohale ehitas hageja umbes aastal 2000 garaaži nr 5; V.K hõivas maja all olevad garaažid; aastal 2003 erastasid elamu elanikud nende kasutuses olnud korterid ja aastal 2006 kinnistati elamualune maa; hageja kasutuses on 1 kuuriboks suurusega 4,466m2; hoovis asuvad garaažid nr 3 ja 5 ehitas hageja oma isiklikest vahenditest ja need ei olnud erastamise objektiks; pooled erastasid elamu koos kõigi selle juurde kuuluvate ruumidega ja hoovis olevad 9 kuuriboksi; enne erastamist ehitas hageja elamu katusele klaasrõdu suurusega umbes 3,5m2 ja korstna kõrvale umbes 3,7m2-se ruumi tolleaegse omaniku, see on Tallinna Linna, nõusolekul; elamu keldri vedas hageja seal olnud maataolisest massist tühjaks 1980-ndatel, ruumide nr 3d ja 3e tühjendamise eest maksis E.V; ka parandas hageja sel ajal keldri välisuksed, ehitas ühe ukseaugu kinni, paigaldas ukse ruumile nr 3b, betoneeris põranda, remontis korstnajala ja ukse ruumis nr 3, remontis katkise joogiveetoru; samuti ehitas hageja aastal 1988 seina ruumidele 3g3j ja tegi sinna kaminaruumi; samuti on hageja betoneerinud põrandad ruumides 3b ja 3a ning ehitanud kinni ukseava, mis viis ruumi nr 3k, vedanud tühjaks ruumi nr 3L ja pannus sinna ette ukse; kostjad ei ole oma vara väärtustamiseks ega kasutamiseks midagi ette võtnud; aastal 2007 ei ole keldris vett ja see on täielikult kasutuses, kõik keldriruumid on kasutuskõlblikud; vesi hakkab keldrisse pressima siis, kui linna trass ei suuda suurte sadude ajal vett ära juhtida, mida aga võib juhtuda mõnel aastal paar korda; mansardkorruse projekteerimisest on korteriomanike vahel juttu olnud, kuid selle arutamine on edasi lükatud ja hagejale ei ole teada, kui kauaks ajaks; hageja on ka kujundanud sisehoovi muruplatsi ja parandanud ning värvinud ära elamu kogu katuse; hageja ei ole nõus, et ruumide jagamisel tuleks kõiki jagatavaid ruume käsitleda üldkasutatavatena, mitte aga liikide (garaažid, kuurid, keldriruumid) kaupa ja seda seetõttu, et garaažid ja kuurid on oma hinnalt ja tulukuselt võrreldamatud; kasutuskorra seadmisel tuleb lähtuda 1) ruumidest, millised on elanike endi poolt ehitatud ja 2) ruumidest, millised on elanike poolt erastatud; V K ́il ei ole sõiduautot ja ta tegelikkuses ei ela talle kuuluvas eluruumis vaidlusalusel kinnistul; ka ei ole sõiduautot H.S ́il; V K ́ile kuuluv ARK-st kustutatud kasutuskõlbmatu sõiduk seisab elamu all garaažis nr 1. Vastuses 27.12.2007 kostjate seisukohtadele (t lk 110-117) selgitas hageja lisaks, et ei ole ehitanud mansardkorrusele projektivälist seina; kui keegi kostjatest on kantud mõne teise isiku sõiduki kasutajana registreerimistunnistusele, ei tähenda see, et ta on ka sõiduki omanik; V.K ei hoia keldris mitte KÜ-le kuuluvat, vaid talle endale kuuluvat, muruniidukit; hageja ei ole nõus, et mansardkorrust ei tuleks jaotada ja et see tuleks jätta kõigi kaasomanike kaaskasutusse; hageja on sellisel seisukohal, kuna jagamisega oleksid lahendatud kostjate pretensioonid nagu ei pääseks nemad ligi hagejapoolsele katusealusele; hoovis on kokku kuure 48m2; keldris on jagamise ajal eraldi sissekäiguga ruum nr 3 suurusega 16,1m2, ruum nr 3a ja 3b suurusega 16,5m2 ja ruum nr 3g, 3h, 3i ja 3j suurusega 37,71m2; ruumide nr 3a, 3b, 3g, 3h, 3i ja 3j uksed ei sulgu; lahtine on ruum nr 3d ja 3e suurusega 16,29m2; hageja soovib, et tema ainukasutusse jääks keldrist ruum nr 3 suurusega 16,01m2 ja kõigi kaasomanike ühiskasutusse ruumid nr 3c, 3L ja 3k; garaažidest soovib hageja saada enda ainukasutusse hoovist garaaži nr 5 ja keldrist nr 2; hageja ei ole nõus andma tema kasutuses 23 aastat olnud hoovipealset garaaži nr 3 H.S ́i kasutusse; hoovis hageja ja V ́ite poolt ehitatud garaažid on kinnisasja olulised osad; seda on ka garaaž nr 2 ja seega on see kaasomandis; kui keegi kostjatest soovib enda ainukasutusse hageja poolt ehitatud garaaži, tuleb tal maksta hagejale kompensatsiooni 350 000.00 krooni ja selle hinna üle ei saa vaielda; elanikud erastasid elamu all olevad garaažid nr 1 ja 2; hageja on nõus, kui tea ainukasutusse jäävad hoovis garaažid nr 3 ja 5 ning kui kostjad ei soovi talle ühte kuuri juurde anda, siis on ta nõus, kui talle jääb ka elamu all garaaž nr 2; sellisel juhul kompenseerib ta enamsaadud ruutmeetrid , jättes kostjatele enam keldripinda; hageja on ka nõus, kui mõlemad elamu all olevad garaažid jäetakse kõigi kaasomanike ühiskasutusse.

Samas vastuses täpsustas hageja oma nõuet, paludes lisaks garaažidele nr 3 ja nr 5 jätta tema ainukasutusse nende all, ees ja nr 5 kõrval asuv maatükk, kokku suurusega 87,3m2, selgitades, et ta ei tee takistusi garaaži nr 4 kasutajale sisse- ja väljasõiduks üle garaaži nr 3 esise maatüki; ülejäänud kinnistu palub ta jätta kõigu kaasomanike ühiskasutusse; hageja on seisukohal, et sellega ei riiva ta teiste kaasomanike õigusi, kuna tema kaasomandi suurusele vastab 149,13m2 kinnistust. Veelkordselt täpsustas hageja tema poolt soovitavat kasutuskorda 28.01.2008 (t lk 133-134), tuues välja 1) ruumid, mida soovib saada enda ainukasutusse, 2) ruumid, millised jätta kostjate ühiskasutusse ja 3) ruumid, millised jätta kõigi kaasomanike ühiskasutusse. Kohtuistungil 18.09.2008 (kõneteesid t lk 253-260) jäi hageja oma nõuete, sealhulgas 28.01.2008 esitatud kasutuskorra ettepaneku, juurde, selgitades lisaks, et kuna kostjad nõustuvad, et kasutuskord tuleb kindlaks, tuleb lugeda, et nad võtavad hagi õigeks. Elamu all olevatest garaažidest ei ole ükski hageja kasutuses, vaid ühte kasutab H.S ja teist V K. Hageja kasutuses on hoovis ka garaažid nr 3 ja 5, kuid neid ei saa jagamisel arvesse võtta, kuna need on hageja enda poolt püstitatud. Mansardkorrusel ei ole muid ruume, kui need, mis kuuluvad hageja korteriomandi koosseisu. Hageja kasutuses ei ole mansardkorrusel 80m2 teiste kaasomanike pinda. Hageja on alati kinnitanud, et ei tee takistusi teistele mansardkorrusele pääsemiseks. Ukse lukustamine oli vajalik, kuna teised kaasomanikud leidsid, et liigsetest ja tarbetutest esemetest on kõige lihtsam lahti saada neid katusekorrusele ladustades. Klaasist rõdu ehitas tõepoolest hageja, kuid seda ajal, kui korterid olid veel erastamata. Rõdu ei kitsenda teiste kaasomanike õigusi ning vaevalt oleks keegi kostjatest nõus ronima katusele ja istuma hagejale kuuluva korteri akna alla. Hageja ei saa aru, millisest korstnast on jutt, kui kostjad väidavad, et ta on ehitanud korstna kõrvale umbes 3,7m2 suuruse ruumi. Asjaolu, et kelder on niiske, ei takista kasutuskorra kindlaksmääramist. Eksperdi arvamusest ei saa järeldada nagu kasutaks hageja oma koretriomandi reaalosa koosseisus 6,5m2 suurust pinda rohkem kui selleks annab õiguse kinnistusraamat. Hageja korteriomandi pind ei kuulu arutamisele käesolevas tsiviilasjas, sest jagamisele kuuluvad vaid need ruumid, millised ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa koosseisu. Isegi juhul, kui ta kasutaks mansardkorrusel 34,9m2 asemel 41,4m2, ei rikuks see kuidagi teiste kaasomanike õigusi. Hageja on teinud oma korteriomandis remonti ja mõni vahesein on tehtud õhemaks kui esialgselt ehitatud ja sellest tulevadki ruutmeetrite erinevused. Sellega aga ei ole hageja laiendanud üldkasutatavate ruumide arvelt oma korteriomandi reaalosa. Ekspert arvestas hageja reaalosa hulka ka rõdu, aga see ei ole õige. Ekspert kinnitas, et mansardkorruse plaan vastab oma põhiolemuselt ruumide tegelikule paigutusele ja mõõtmetele. Hageja ei ole nõus, et mansardkorruse kasutuskord tuleks jätta seadmata põhjusel, et kaasomanikud on otsustanud selle välja ehitada. Selline jutt on käinud juba 3 aastat ja käib edasi teadmata aja, kuna kostjad ei ole huvitatud väljaehitamisest. Samas ei ole mansardkorrusele võimalik kasutuskorda kindlaks määrata põhjusel, et seal ei asu üldkasutatavaid ruume. Asjakohane ei ole kostjate seisukoht, et keldriruumid nr 3a ja 3b tuleb jätta kõigi üldkasutusse, kuna seal asuvad vee- ja kanalisatsioonitorud ning korstnajalg koos puhastusavadega. Nimetatud asjaolud ei muuda neid ruume kasutuskõlbmatuks. Nimetatud ruumid tuleb jätta KÜ juhataja kasutusse. Hageja jäi ka rahalise nõude juurde ja selgitas, et selle rahuldamisel ei oma tähtsust, kas kasutuskord oli kindlaks määratud või mitte. Kostjad teadsid, et kui ei ole kasutuskord määratud, kuuluvad kõik mitteeluruumid kõigile kaasomanikele ja kui keegi soovis neid üksinda kasutada, peab ta teistele selle eest maksma. Ekspertiisi tegemine ei olnud vajalik, kuna hageja oli nõus mansardkorruse mitteeluruumid üle mõõtma ka eksperdita. Rõdu suuruse esitas hageja ise. Kostjad nõudsid, et seda teeks ekspert. Tegemist oli tarbetu ekspertiisiga ja selle kulud peavad kostjad ise tasuma. Hagejal oli sõltumata sellest, et on ise vandeadvokaat, õigus võtta endale esindaja. Seega on põhjendatud ka esindaja tasu nõue. Hageja poolt ei olnud tegemist asjatu kohtusse pöördumisega, kuna kohtueelselt keeldusid kostjad kasutuskorda kokku leppimast. Tegemist ei olnud hageja kättemaksuga teistele korteriomanikele.

III Kostjate seisukohad ja põhjendused Kostjad on nõus kaasomandi kasutuskorra määramisega, kuid vaidlevad osaliselt vastu hagetavale kasutuskorrale ja täielikult vastu rahalisele nõudele. Kirjaliku vastuse 05.09.2007 (t lk 52-59) kohaselt ei ole hageja võtnud hagetavas kasutuskorras arvesse kõiki kinnistul asuvaid ruume, eeskätt mansardkorrust, kuure ja garaaže. Lisaks hageja poolt märgitud ühe kuuriboksile suurusega 4,466m2 ja ühele maja all asuvale garaažile suurusega 6,850m2 on tema kasutuses lisaks hoovis garaažid nr 3 ja 5 kokku suurusega 38,3m2, umbes 80m2 mansardkorrust, klaasist rõdu katusel suurusega umbes 3,5m2 ja mansardkorrusel korstna kõrval asuv ruum suurusega umbes 3,7m2. Nimetatud ruumide ehitamiseks ja/või kasutamiseks ei ole hageja teistelt kaasomanikelt nõusolekut saanud. Kostjad ja KÜ on esitanud hagejale korduvalt nõudeid mansardkorruse sissepääsu vabastamiseks ja sinna pääsu saamiseks, kuid hageja ei ole sinna viivat ust avanud. Keldris on tegelikkuses vaheseinte eemaldamise tagajärjel moodustunud 2 suurt ruumi (3d+3e ja 3g+3h+3i+3j), millede jagamine ei ole võimalik. Keldriruumid oli vastuse esitamise ajal kasutuskõlbmatud ja veekahjustustega ega olnud seetõttu kasutatavad. Kelder muutus kasutuskõlbmatuks ajal, mil xxx tänavale ehitati uut kanalisatsiooni ja hageja KÜ esimehena ei pidanud vajalikuks keldri äravoolu probleeme trassi ehitajaga arutada. Ruumide jagamine nende liikide kaupa ei ole otstarbekas, vaid jagada tuleks neid üldkasutatavate ruumide kui sellistena. Kasutuskorra määramisel tuleb lähtuda igast omanikust eraldi, mitte aga perekondadest, kuna erinevatele perekonnaliikmetele kuuluvad erinevad korteriomandid. Jagada tuleks kõik piiritletud ruumid. Keldriruumid, mida ei ole võimalik jagada kellegi ainukasutusse, tuleksid jätta kas mitme või kõigi korteriomanike ühiskasutusse. Kokku on kinnistul piiritletud ruume, millised ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks 216,9m2 (sealhulgas 5 garaaži hoovis, 9 kuuri hoovis, 1 garaaži-kuuri pikendus hoovis, keldriruumid, sealhulgas 2 garaaži, ja panipaik mansardkorrusele viiva ukse juures). Lisaks mansardkorrusel olevad ruumid, millede täpne suurus ja koosseis ei olnud kostjatele vastuse koostamise ajal teada. Kostjad esitasid korteriomanike kaupa kasutuskorra ettepaneku. Hageja rahalisele nõudele vaidlesid kostjad vastu. Vastuväidete kohaselt ei kasuta K ́id tegelikkuses suuremat pinda, kui neil sellele õigus on. Peale hageja ei ole teised korteriomanikud neile ka sellesisulisi pretensioone esitanud. Kuna hageja enda kasutuses on oluliselt rohkem ruume, kui kostjate kasutuses, ei saa keegi neist kasutada ruume nö hageja arvelt. Hageja kasutuses on hoovis kuur suurusega 6,85m2, kaks garaaži kokku suurusega 38,3m2, keldris garaaž suurusega 6,85m2, katusel klaasist rõdu suurusega u 3,5m2 ja mansardkorrusel korstna kõrvale ehitatud ruum suurusega umbes 3,7m2. See on kokku 56,85m2, kuid arvestades tema mõttelise osa suurust, on hagejal õigus kasutada ainult 48,72m2 suuruses mitteeluruume. Ka on hageja sulgenud teistele omanikele pääsu mansardkorrusele ja kasutab seega seal lisaks ka umbes 80m2 suurust pinda. Lisaks on garaaž, mille kasutamise eest hageja hüvitist nõuab, kasutamiskõlbmatu niiskuskahjustuse tõttu ja hageja ei oleks saanud seda nii või teisiti ei ise kasutada ega välja üürida. Seega ei saa selle mittekasutamisega seonduvalt olla tal ka tekkinud kahju või jäänud saamata tulu. 10.12.2007 esitasid kostjad kompromissi ettepanekuna kasutuskorra (t lk 125-126). 29.02.2008 täiendavate vastuväidete (t lk 166-167) kohaselt ei ole korteriomandiseadus (KOS) ja kinnistusraamatuseadus (KRS) üld-ja erinormi vahekorras. Korteriomandi reaalosa suuruse määratlemisel tuleb lähtuda kinnistusraamatukandest ja plaanil on vaid informatiivne tähendus. Kinnistusraamatu kohaselt on hageja korteriomandi reaalosa suuruseks 67,7m2 ja seda kostjad ei vaidlusta. Samas on neil kahtlus, et tegelikkuses kasutab hageja reaalosana suuremat pinda kui 67,7m2 ja selleks on vajalik teostada eksperdi poolt ülemõõtmine. Probleem on mansardkorrusel asuvas nummerdamata ruumis (panipaigas), milline vastavalt hageja poolt esitatud plaanile jääks

nagu tema reaalosa sisse. Kostjad on aga seisukohal, et nimetatud ruum ei saa kuuluda hageja reaalossa, kuna siis ületab tema kasutuses olev reaalosa suurus kinnistusraamatusse kantud 67,7m2. Seega peab nimetatud panipaik kuuluma kaasomandi koosseisu ja seda tuleb arvestada kasutuskorra kindlaks määramisel. 10.09.2008 esitatud lõplikes seisukohtades (t lk 244-250) jäävad kostjad oma esialgse seisukoha juurde, et on põhimõtteliselt nõus kaasomandis olevate kinnistu osade kasutuskorra kindlaksmääramisega, kuid ei nõustu ei hageja poolt pakutud korraga ega rahalise nõudega. Lisaks juba eelnevalt menetluse käigus esitatud seisukohtadele on kostja seisukohal, et ekspertiisiga leidis tõendamist, et hageja kasutab tegelikkuses mansardkorrusel eluruumina 6,5m2 võrra suuremat pinda, kui tema omandis olev reaalosa ja selle võrra tuleb talle anda kasutada vähem pinda kaasomandist. Hageja on lähtunud hoovis olevate garaažide jagamisel mitte garaažide suurusest, vaid kogu kinnistu suurusest. Kuna aga kogu kinnistu ei ole hoonestatud, siis tuleb lähtuda olemasolevate ruumide suurusest, mitte sellest, kui suurele maatüki osale igal kinnisasja omanikul õigus on. Elamu 3.korruse välja ehitamisega on nõustunud 15.05.2007 ka hageja ja seega tuleb mansardkorrus jätta kõigi kaasomanike ühiskasutusse. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda järgmistel põhjustel: rahaline nõue K ́ide vastu rahuldamisele ei kuulu; kasutamiskorra osas aga saaks hagi lugeda rahuldatuks ainult siis, kui kohus määraks kindlaks sellise kasutuskorra nagu hageja seda hagis soovis; kui kohus aga sellist kasutuskorda ei määra, tuleb menetluskulude mõttes lugeda hagi rahuldamata jäetuks ja kostjate menetluskulud mõista hagejalt välja; ekspertiisikulud tuleb samuti jätta hageja kanda ja need temalt vastavalt K ́ide kasuks välja mõista, kuna tema põhjustas ekspertiisi vajaduse; hageja on kogu menetluse kestel kinnitanud, et kasutab mansardkorrusel vaid seda pinda, mille kasutamiseks on tal õigus tulenevalt kinnistusraamatukandest; ekspertiisi aktist aga selgub, et tegelikkuses kasutab ta 6,5m2 rohkem. Hageja kanda tuleb jätta ka kostjate õigusabikulud, kuna hageja kui õigusteadmistega isik ise reaalselt õigusabi ei vajanud, kuid põhjustas kostjatele vajaduse õigusabi järele; juhul, kui kohus rahuldab hagi osaliselt ja sellesarnases ulatuses nagu olid kostjad pakkunud välja 10.12.2007 kompromissis, tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg-st

reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile AÕS-i kinnisomandi sätteid. KOS § 10 lg 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. KOS § 12 lg 1 kohaselt võivad korteriomanikud kaasomandi eseme kasutamist reguleerida kokkuleppega. Sama sätte lg 3 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt; kui kaasomandi kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Sama sätte lg 5 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, või kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. AÕS § 71 lg 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lg 3 kohaselt on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama sätte lg 3 kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Sama sätte lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele; kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS § 50 lg 2 kohaselt ei kohaldata kaasvaldajate vahelises vaidluses valduse kaitse sätteid.

hageja kasutuses ja sinna pääseb vaid läbi hageja reaalosa; 11) et hageja ja kostjate vahelised suhted on pingelised ja ebasõbralikud ning et kostjate omavahelised suhted on sõbralikud; hageja ja teiste viie kaasomaniku/korteriomaniku vahelisi ebamõistlikke suhteid tõendavad lisaks käesolevale vaidlusele samade pooltevahelised vaidlused tsiviilasjades nr 2-08-21679 ja nr 2-08-49542. Kohus võtab nimetatud asjaolusid kasutuskorra määramisel arvesse. Kohus on seisukohal, et lisaks eeltoodule tuleb kasutuskorra kindlaks määramisel võtta arvesse järgmised tõendamist leidnud asjaolud ja kohtu seisukohad: 1) olulist tähtsust ei oma, kes kaasomanikest ja millal ning milliste vahenditega ühe või teise jagamisele kuuluva ruumi ehitas, korrastas või erastas --- kõik jagamisele kuuluvad ruumid on osa poolte kaasomandisse kuuluvast kinnistust ja seega kui ei kuulu kellegi reaalosa hulka, kuuluvad kõigi kaasomandi hulka; kellegi isiklikku tööd ja seeläbi emotsionaalset seotust teatud ruumi(de)ga saab kohus arvesse võtta ühe võimaliku, kuid mitte peamise, asjaoluna; asjakohane ei ole hageja käsitlus garaažide nr 3 ja 5 ehitamisest talle kuuluvale maale ja maamaksu maksmisest (t lk 134); ei eluruumi nr 3 erastamislepingust ega muudest kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et vaidlusalused garaažid kuuluksid hagejale kuuluva korteriomandi reaalosa koosseisu; ka kaasomandis olevale kinnistule juurde (peale) ehitamine ei muuda mõtteliste osade suurust; seega nii hoovis asuvad garaažid nr 3 ja 5 kui katusel asuv klaasist rõdu kuuluvad poolte kaasomandi koosseisu; 2) tähtsust ei oma, kas kõik kaasomanikest igapäevaselt kasutavad neile kuuluvaid korteriomandeid või on kellegi tegelik elukoht kuskil mujal --- on omaniku vaba valik, kas ja kuidas ta kasutab enda omandit, kuni sellega ei rikuta teiste isikute õigusi; omandi valdamise ja kasutamise õigusele, ulatusele või muudele taolistele asjaoludele korteriomaniku tegelik elukoht mõju ei avalda; 3) kaasomandis olevate ruumide jagamisel ei oma tähtsust nende väärtus, vaid nende kasutamiskõlblikkus ja -otstarve; käesolevas asjas ei ole seetõttu õige lähtuda kõigist jagamisele kuuluvatest ruumidest kui üldkasutatavatest, jättes kõrvale senise konkreetse kasutusotstarbe; kohtule esitatud fotodelt nr 2 ja 4 nähtub, et osad hoovis olevad rajatised on lähtuvalt oma mõõtmetest, sealhulgas uste mõõtmetest, kasutatavad puukuuride või muu panipaigana ega ole kindlasti kasutatavad garaažidena, osad aga on kasutatavad muuhulgas garaažidena; elamu all asuvate ruumide osas puudub poolte vahel vaidlus, et tegemist on niiskuskahjustustega ruumidega ja seda sõltumata sellest, kas need on asendiplaanil märgitud garaažide või kuuridena; mansardkorrus aga on välja ehitamata ja vastavalt eksperdi arvamusele (t lk 195-211) saab olemasolevat katusetarindi kuju ja konstruktiivset lahendust muutmata seal välja ehitada 4,5 kuni 5,0m2 pinda panipaigaks; 4) tähtsust omab vaidlusaluste ruumide senine poolte vahel välja kujunenud kasutuskord --kohus on seisukohal, et selle muutmiseks peavad leidma tõendamist olulised põhjused nagu näiteks oluline kõrvalekaldumine mõtteliste osade suurusest või mõne kaasomaniku igapäevase elukorralduse selline muutumine, mille puhul on vältimatult vajalik hakata kasutama senisest erinevat ruumi või lõpetada senise ruumi kasutamine; kohus on asja sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et tõendamist ei leidnud mõjuvad põhjused, miks peaks kohtu poolt määratavas kasutuskorras garaaže jagama erinevalt senisest välja kujunenud kasutamisest; puudub vaidlus, et kostja H.S kasutab majaalust garaaži nr 2; see asjaolu nähtub ka 15.05.2007 korteriomanike üldkoosoleku protokolli p-st 2; kostja(d) ei ole toonud esile ühtegi põhjendust, miks ta ei saa sama ruumi samamoodi edasi kasutada; lisaks jäävad kostjate kaaskasutusse kokku 3 (hoovis) + 2 (maja all) garaaži ja neil on võimalik omavahel kokku leppida, kes millist nimetatud ruumidest kasutama hakkab; asjaolu, et hageja on senini kasutanud hoovis kahte garaaži, ei ole enne kohtumenetlust kostjatele probleeme tekitanud, vähemalt ei ole kohtul esitatud vastavasisulise tõendeid; 5) sisuliselt samadel põhjendustel kui p-s 4 jättis kohus kostjate taotluse senise kasutuskorra muutmiseks garaaži(de) osa rahuldamata, jätab kohus rahuldamata ka hageja taotluse saada

lisaks senisele ühele puukuurile enda kasutusse hoovis veel npuukuuri; hageja ei ole esitanud ühtki mõistlikku põhjust, millised tõendaksid tema vajaduste olulist suurenemist hoovis asuvate puukuuride kasutamiseks; otsuses allpool põhjendab kohus ära asjaolu, et senine tegelik kasutuskord ei rikkunud hageja õigusi kasutada talle kuuluvat omandit; 6) küll aga on kohus seisukohal, et senist kasutus korda on mõistlik osaliselt muuta keldris asuvate kuuride osas; on kaasomandi mõttega (võimalusel peab iga omanik saama kasutada oma omandisse kuuluvad erineva otstarbega tema jaoks vajalikke ruume) kooskõlas, et hageja saab enda kasutusse ruumi ka keldrikorrusel; ainsaks eraldatud ruumiks on seal nr 3, milline senini on olnud hageja ja kostjate K ́ide kaaskasutuses, kusjuures võtme sai hageja alles kohtumenetluse kestel; arvestades ka selle ruumi suurust, on kohus seisukohal, et edasiste konfliktide vältimiseks on mõistlik jätta hageja ainukasutusse; kostjate kaaskasutusse jäävad ruumid, millised on vaheseinte mahavõtmise tulemusena kujunenud mitmest väikeset ruumist kokku ja mida eraldi jagada ei ole seetõttu võimalik; 7) mõistlik ei ole mõtteliste osade suurusi väga täpselt arvestada eraldi hoovis, keldris ja mansardkorrusel, vaid eelkõige tuleb lähtuda põhimõttest, et igal kaasomanikul oleks võimalik vastavalt vajadusele ja mõistlikkusele kasutada erineva otstarbega ruume kogu kinnistul; asjaolude muutumisel on huvitatud kaasomanikul õigus nõuda määratud kasutuskorra muutmist kohtu kaudu; 8) põhimõtteliselt on kohus kostjatega nõus, et juhul, kui oleks leidnud tõendamist, et hageja kasutab oma reaalosana suuremat pinda, kui selleks nähtub õigus kinnistusraamatust, oleks nn üleliigne pind olnud hõivatud kaasomandi arvelt ja need ruutmeetrid oleks tulnud arvestada hageja ainukasutuses oleva pinna hulka; kohus lähtub kostjate väite kontrollimisel järgmisest: vastavalt kinnistusraamatu kandele, mille õigsust tuleb AÕS § 56 lg 1 kohaselt eeldada, on hageja reaalosa suuruseks 67,7m2; sellest omakorda 32,8m2 asub II korrusel (seda asjaolu vaidlustatud ei ole ja see on tõendatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituslubade osakonna poolt kinnitatud ruumide eksplikatsiooniga (t lk 140), seega saab jääda mansardkorrusele reaalosa pinda 67,7-32,8=34,9m2; ekspert tuvastas ülemõõtmisel, et mansardkorrusel on välja ehitatud ruume kokku 41,4m2 (akt t lk 204), mille hulka arvas ka rõdu suurusega 4,0m2; rõdu osas puudub poolte vahel sisuline vaidlus, et tegemist on kaasomandi osaga; seega on leidnud asjas tõendamist, et hageja kasutab reaalosa koosseisu mansardkorrusel ruume kokku 67,7-32,84,0=37,4m2, seega 2,5m2 rohkem, kui kuulub tema reaalossa; samas on kohus aga sisulise arutamise tulemusena seisukohal, et tegemist on käesoleva menetluse jaoks ebaolulise kõrvalekaldega ja seda võrreldes jagatava üldpinna suurusega; kaasomandi kasutuskorra jagamisel ei saa ega reeglina ei olegi mõistlik arvestada kasutusse antavat pinda ruutmeetritäpsusega, eriti , kui on tegemist korteriomandite juurde kuuluvate ruumide/rajatistega; ka ei ole käesolevas asja tähtis, millisel konkreetsel põhjusel selline kõrvalekalle tekkinud on ja kas on erinevaid probleeme hagejal ehitusdokumentatsiooniga; kohus lähtub käesolevas asjas tegelikult olemasolevatest ruumidest ja asjaolust, et kõik, mis ei kuulu kellegi reaalosa hulka, kuulub poolte kaasomandi hulka; 9) kohus on seisukohal, et jagatavate ruumide ruutmeetrite arvestamisel ei ole mõistlik võtta arvesse ka seda osa mansardkorrusest, milline on eksperdi mõõtmiste tulemusena madalam kui 160 cm (t lk 202-203); vastavalt eksperdi koostatud mansardkorruse plaanile jääb sellist pinda nii hageja reaalosa ja trepi vahele kui selle osa kõrvale, mida eksperdi arvamuse kohaselt saab teoreetiliselt panipaigaks välja ehitada; tegemist on nn tuulekasti-pealse pinnaga (see asjaolu nähtub ka hageja poolt esitatud fotolt nr 12, t lk 83), millel praktiline kasutusala sisuliselt puudub; üldiselt teadaolevalt ei ole seda osa mansardkorrusest võimalik senisel kujul kasutada isegi mitte panipaigana; 10) samas peab kohus mõistlikuks jätta punktis 6 käsitletud pinna see osa, milline külgneb kinnise pinnana hageja reaalosaga hageja kasutusse ning seda põhjusel, et pooled on korduvalt menetluse kestel avaldanud, et sinna pääseb ainult läbi hageja reaalosa; arvestades aga poolte halbu suhteid, ei ole kohtu arvates mõistlik tekitada selle pinna jätmisega kõigi kaasomanike kasutusse (nagu taotlevad kostjad) võimalikke lisapingeid poolte vahel, sest kaaskasutusse

jätmisel peab olema kõigi kaaskasutajate juurdepääs sinna takistamatult tagatud; käesoleva juhul peaksid kostjad aga selleks kasutama hageja eluruumi, millega viimane ilmselgelt nõus ei ole; 11) punktis 7 toodud põhjenduste alusel leiab, kohus, et ka hageja poolt ehitatud rõdu elamu katusel tuleb jätta hageja ainukasutusse, kuigi selle pind tuleb arvestada jagatava pinna sisse, sest sel ruumil on kasutuse otstarve täiesti olemas; samas puudub poolte vahel vaidlus, et ka rõdule on võimalik pääseda vaid läbi hageja reaalosa; 12) punktides 7 ja 8 põhjendas kohus ära, miks ei ole mõistlik jätta mansardkorrust kõigi kaasomanike kaaskasutusse; seega tuleb jagada ka ära ka nimetatud punktides käsitlemata mansardkorruse pind; selles osas puudub poolte vahel vaidlus, et hageja ainukasutusse jääb panipaik mansardkorrusele viiva ukse kõrval suurusega vastavalt eksperdi mõõtmisele 0,96m2; vastavalt eksperdi soovitusele (t lk 203 p 3.5) on mõistlik jätta kõigi ühisesse kasutusse mansardkorruse osa 1,6m2, mille kaudu pääseb nii seni välja ehitamata korruse osale kui hageja pääseb mansardkorruse uksest ukseni, mille kaudu pääseb tema reaalossa (t lk 202 p 3.3); seni jagamata osa mansardkorrusest, see on osa kuhu saab vastavalt eksperdi arvamusele teoreetiliselt välja ehitada panipaigaks ja sellega külgnev nn tuulekasti-pealne pind, tuleb jätta kostjate kaaskasutusse, et ka neile oleks kaasomanikena tagatud võimalus kasutada vajadusel mansardkorrust; 13) menetluse kestel oli poolte vahel vaidlus ka väidetavalt mansardkorrusele korstnajala kõrvale kellegi poolt ehitatud ruumis (vaidlus istungil 22.02.2008, t lk 152), kuid ekspert sellist väljaehitatud ruumi ei fikseerinud ja seega selle olemasolu jagamisel ajal tõendatud ei ole; 14) kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et kõik mansardkorrusel asuvad ja kaasomandis olevad ruumid tuleb jätta kõigi kaasomanike kaaskasutusse ning seda põhjusel, et 15.05.2007 võtsid kõik kaasomanikud, sealhulgas ka hageja, vastu otsuse, et elamule ehitatakse peale täiendav korrus; vastavalt viidatud koosoleku protokollile (t lk 22) arutasid omanikud tõepoolest majale III ja IV korruse peale ehitamist ja leppisid kokku, et panevad kirja tingimused, mida pealeehituse eest seda tegevalt firmalt soovitakse saada; poolte vahel puudub vaidlus, et senini ei ole nimetatud ehitusplaanid konkreetsemaks muutunud, puudub pooltevahelised vastavasisulised kokkulepped, igasugune ehitamiseks vajalik dokumentatsioon, puuduvad konkreetsed pakkumised ehitusega tegelevatelt isikutelt jmt; arvestades ka üldiselt teadaolevat majanduslangust ühiskonnas, sealhulgas ehitusturul, on kohus seisukohal, et tõendamist ei leidnud, et elamule pealeehitamine oleks käesoleval ajahetkel aktuaalne; samas on mõistlik arvestada poolte omavahelisi ebasõbralikke ja liigemotsionaalseid suhteid ning mitte jätta neile praegu ruumide jagamise tulemusena rohkem koostöö kohustusi kui see hädavajalikuks osutub; kaaskasutusõigus aga eeldab pidevat koostööd kaasomanike vahel; kohus on ka seisukohal, et praegune määratav kasutuskord ei takista tulevikus kaasomanikel juurdeehitust teha, kui vastavasisulised otsused vastu võetakse ja kõik sellega nõus on või kui on alus nõuda nõusolekut või kasutuskorra muutmist kohtu kaudu; 15) kostjad nõustusid menetluse käigus kasutuskorra sellise viisiga, kus eraldi määratakse kindlaks hageja ainukasutusse antavad ruumid, kõigi kaasomanike kaaskasutusse jäävad ruumid ja kostjate kasutusse jäävad ruumid määratakse nende kaaskasutusse; selline määramine on kohtu arvates käesolevas asjas ka mõistlik ja otstarbekas, arvestades kaasomanike jagunemist korteriomandite vahel (tegemist ei ole olukorraga, kus iga korteriomand kuulub ühele omanikule), asjaolu, et viiest kostjast kaks on abikaasad, kuid neile ei kuulu sama korteriomand ning et senini on kostjad kasutuses olnud ruume omavahel probleemideta jaganud; 16) poolte vahel puudub vaidlus, et keldris asuvad ruumid nr 3k (sissepääs keldrisse) ja nr 3L (ruum, kus asub elamu veemõõtja) tuleb jätta kõigi kaasomanike kaaskasutusse; kohus nõustub kostjate seisukohaga, et kõigi kaaskasutusse tuleb jätta ka keldriruumid nr 3a ja 3b,mida vastavalt nende selgitustele kasutatakse korteriühistu tegevuseks ja kus asuvad vee- ja kanalisatsioonitorud ning korstnajalg koos puhastusavadega; kuna elamus on loodud korteriühistu, siis peab selle tegevuse eesmärgiks olema vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-le 1 korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja KÜ liikmete (kelledeks on kõik korteriomanikud) ühiste huvide esindamine;

kostjate poolt olid esile toodud mõistlikud põhjendused, miks teatud ruume keldris on vaja KÜ tegevuseks ja kogu elamu haldamiseks; tegemist on kaasomandis olevate ruumide kasutamisega kõigi kaasomanike huvides. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et jagatavate ruumide üldpinnana tuleb arvestada 272,71m2, mille moodustavad puukuurid hoovis 48,0m2 (kohtuistungil 22.02.2008 puudus poolte vahel suuruse osas sisuline vaidlus, vt t lk 153 pöördel), garaažid hoovis 93,35m2 (kohus võttis aritmeetilise keskmise poolte poolt esitatud mõõtmetest, t lk 153 pöördel), keldriruumid kokku 119,8m2 (t lk 154, sisuline vaidlus suuruse osas puudub), klaasrõdu katusel 4,0m2 (tõendatud eksperdi arvamusega), panipaik mansardkorrusele viiva trepi juures 0,96m2 (tõend sama), mansardkorruse osa, mida on teoreetiliselt võimalik välja ehitada panipaigaks, ja sissepääs sinna kokku 6,6m2 (tõend sama). Eeltoodud seisukohtade ja tõendamist leidnud asjaolude alusel on kohus seisukohal, et hageja ainukasutusse tuleb jätta järgmised ruumid: hoovis puukuur nr 5 suurusega 4,81m2 (kohus võttis aritmeetilise keskmise hageja poolt t lk 133 ja kostjate poolt t lk 125-126 esitatud suurustest), hoovis garaažid nr 3 ja 5 suurusega kokku 36,3m2 (samal põhimõttel aritmeetiline keskmine poolte poolt esitatud suurustest), keldris ruum nr 3 suurusega 16,8m2 (vaidlus asuuruse osas puudub), panipaik mansardkorrusele viiva trepi juures suurusega 0,96m2 (tõendatud eksperdi arvamusega), klaasist rõdu katusel suurusega 4,0m2 (tõend sama) ja mansardkorrusel nn tuulekasti-pealne pind, mille puhul aga eelnevalt asus kohus seisukohale, et kasutamisotstarve sel puudub ja seega ei ole mõistlik arvestada ruutmeetreid. Seega kokku jääb hageja ainukasutusse kasutamiskõlblikku pinda kaasomandist 62,87m2, mis omakorda moodustab jagatavast pinnast 23,05%. Seega on kohtu poolt määratavas kasutuskorras järgitud võimalikult täpselt hageja kaasomandi osa, milline moodustab 22,46% ega ole rikutud ei tema ega kellegi teise kaasomaniku õigused ühist asja kasutada. Eeltoodu alusel tuleb jätta kõigi kaasomanike kaaskasutusse järgmised ruumid: sissepääs mansardkorrusele ja keldriruumid nr 3a, 3b, 3k ja 3L. Jagatavad ruumid, millised ei jää ei hageja ainukasutusse ega kõigi kaasomanike kaaskasutusse, jäävad kostjate kaaskasutusse. Ruumid, mida käesolevas menetluses ei käsitletud, sealhulgas näiteks trepid, jäävad samuti kõigi kaasomanike kaaskasutusse.

järeldusele, et senine poolte vahel väljakujunenud kasutuskord vastas olulisel määral kõigi kaasomanike õigustele, arvestades nende osa suurusi ühises asjas. Tegelikkusele ei vasta hageja väide nagu ei oleks tema kasutuses üldse olnud garaaži, kuigi tal on õigus kasutada 16,373% garaažidest. Asjas on tõendatud, et tegelikkuses on hageja kogu aeg kasutanud kõigi kaasomandis olevatest garaažidest hoovis asuvaid nr 3 ja nr 5. Otsuse p-s 2.1) põhjendas kohus ära, miks ei ole asjakohane hageja seisukoht (vähemalt kohtumenetluse alguses) nagu ei saaks ega tuleks neid garaaže poolte kaasomandi koosseisus arvestada. Tegemist on kaasomandiga, mida hageja kui üks kaasomanikest on nende rajamisest alates kasutanud ja milliste suurus tuleb arvestada tema poolt kasutatud ja kasutatava kaasomandiosa hulka. Lisaks leidis menetluse käigus tõendamist (muuhulgas hageja omaksvõtuga), et tema kasutuses on kogu aeg olnud ka klaasist rõdu ja kogu mansardkorrus. Asjas ei oma tähtsust, millisel põhjusel oli hageja sulgenud teistele kaasomanikele sissepääsu mansardkorrusele, kuid alles kohtumenetluse käigus andis ta teistele võtme ja võttis maha uksele sissepoole paigaldatud riivi (hageja ja kostja V K ́i selgitused kohtuistungil 14.01.2008, t lk 128). Seega kasutas ta kuni selle ajani mansardkorrust ainuisikuliselt. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et isegi juhul, kui kaasomanikud K ́id kasutasid hageja poolt väidetud ajal suuremat osa kaasomandist, kui neile kuuluv mõtteline osa, ei rikkunud nad sellega hageja kui kaasomaniku õigusi, kes sai kasutada kaasomandi osa võrdeliselt talle kuuluva osaga ühisest asjast. Kui tõendamist ei leidnud kostjate poolt hageja õiguste rikkumine, siis hageja nõue rahuldamisele ei kuulu ja kohus eraldi ei analüüsi hagetava rahalise hüvitise suuruse tõendatud ja põhjendatust.

Jagatavate menetluskulude hulka kuuluvad ka kostjate poolt kantud kulud ekspertiisile, kuna ekspertiisi taotluse esitamise eesmärgiks oli kostjatel tuvastada hagejapoolne võimalik kaasomandiosast suurem ruumikasutus mansardkorrusel. Ekspert olulist kõrvalekallet ei tuvastanud, kuid ilma eksperdita ei osutunud pooltevaheliste vastuolude tõttu võimalikuks kostjatel mõõta üle mansardkorrusel hageja kasutuses olevat korteriomandi reaalosa. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 pidi aga kostjad tõendama oma vastuväidet. Samuti kuuluvad nende kulude hulka mõlema poole kulud esindajatele. Vastavalt TsMS § 217 lg-le 1 võib menetlusosaline osaleda menetluses kas isiklikult või esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Sama sätte lg 2 kohaselt ei võta isiklik osavõtt asjast menetlusosaliselt õigust omada selles asjas esindajat. Esindaja omamine ei TsMS-i kohaselt millegagi piiratud ka sellisel menetlusosalisel, kes ise on vandeadvokaat ja seeläbi õigusteadmistega isik. Kostjate esindaja väited seonduvalt hageja esindaja tehtud töö mahuga võivad olla asjakohased menetluskulude kindlaksmääramise menetluses, kui tuleb kohtul võtta seisukoht esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse kohta. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.