Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-08-27234
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
28.05.2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja, Kentmanni 13 Liili Lauri
Kohtuasi
AKhagi AS I vastu 4000 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
07.05.2009
Menetlusosalised
Hageja: AK , isikukood XXX, elukoht XXX Kostja: AS I, registrikood XXX, asukoht XXX Kostja esindaja: E Tamme Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: OÜ E, registrikood XXX, asukoht XXX, seaduslik esindaja juhatuse liige T Saarna
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Välja mõista kostjalt AS I hageja AK kasuks 4000 krooni.
Menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud täies ulatuses kostja AS I kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue. 10.10.2008 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 25.05.2007 liiklusõnnetus
Tallinnas, Narva mnt 98, kus põrkasid kokku sõidukid Volkswagen Sharan, registrinumbriga XXX, mida juhtis hageja ning Scania P93ML, registrinumbriga XXX, sõiduki juht lahkus sündmuskohalt. Hageja kutsus avarii paigale politsei ja algatati väärteoasi. Scania P93ML, registrinumbriga XXX, sõiduki omanikuks osutus iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel OÜ E. Selgus, et autot juhtis AK, kellega töösuhted lõpetati 27.05.2007, OÜ E juhatuse liige teavitas, et liiklusõnnetus ei olnud talle teada. Ekspertiisi aktist nähtus, et tehniliselt osutus võimalikuks, et sõiduauto Volkswagen Sharan parempoolse külje vigastused on tekitatud veoauto Scania P93ML vasakpoolse taganurga piirkonna detailidega. Tuvastati, et juht rikkus liikluseeskirja p 91 ja 227 nõudes, pannes toime Liiklusseaduse § 74. 17 lg 1 ja § 74. 31 lg 1 kvalifitseeritud rikkumise. Kindlustusandjal on kohustus hüvitada liikluskahju ja hageja palub välja mõista kostjalt 4000 krooni. Kostja seisukohad. Kostja selgitas oma seisukohtades, et tegi politseile korduvalt järelepärimisi, koopia väärteootsusest sai 16.06.2008. 17.06.2008 toimunud kindlustuse vaidluskomisjoni istungil sõlmisid hageja ja kostja kompromissi, mille kohaselt AS I teostab remondi, kostja tugines eksperdi arvamusele, mis kinnitas, et kirjeldatud õnnetus oli tehniliselt võimalik. Käesoleva menetluse kolmas isik aga vaidluskomisjonis ei osalenud ning esindaja TS ei nõustunud sellekohase kompromissiga. Kolmanda isiku seisukoht. Kohus on 07.01.2009 määrusega kaasanud kolmanda isikuna kostja poolel OÜ E. Kolmas isik E OÜ ei pea end toimunud liiklusõnnetuses süüdlaseks, tema seisukoha kohaselt on jätnud politseitöötajad oma töö tegemata ning liiklusõnnetuse asjaolud tuvastamata. Autojuhiga töösuhe lõppes ning kaks aastat ei suutnud politsei leida. Veoautol ta kahjustusi ei näinud, auto vaadati üle alles oktoobris. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § - le 7 lg 1 on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Asjas on vaidlusküsimus, kas 25.05.2007 toimus liiklusõnnetus Tallinnas, Narva mnt 98, kus osalesid sõidukid Volkswagen Sharan, registrinumbriga XXX, mida juhtis käesoleva menetluse hageja ning Scania P93ML, registrinumbriga XXX, milline sõiduk kuulus E OÜ- le. Hagis
kirjeldatud asjaolude kohaselt nimetatud sõiduk lahkus sündmuskohalt. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus loeb tõendatuks, et hagis kirjeldatud viisil liiklusõnnetus toimus ja selle põhjustas sõiduki Scania P93ML, registrinumbriga XXX juht AK, milline sõiduk kuulus E OÜ- le. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et sõiduk kuulus liiklusõnnetuse toimumise ajal E OÜ- le ja kostja on kindlustusandjaks poliisi nr XXX kohaselt perioodil 24.10.2006 – 23.10.2007 õnnetuses osalenud sõiduki suhtes ( tlk 11). Sõiduki ülevaatuse aktis nr I00072507 (tlk 14) on kirjeldatud kahjukäsitleja poolt sõiduki Volkswagen Sharan, registrinumbriga XXX vigastused. Väärteomenetluse käigus on Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonnakonstaabel Jelena Muržak määranud liiklusekspertiisi ning ekspertiisiaktist nr XXXon ekspert L Teesalu jõudnud järeldusele, et tehniliselt osutus võimalikuks, et sõiduauto Volkswagen Sharan parempoolse külje vigastused on tekitatud veoauto Scania P93ML vasakpoolse taganurga piirkonna detailidega ning kontakt on tehniliselt võimalik olukorras, kus veoauto juht suunas oma sõiduki sõiduautost eemaldumisel paremale, mille juures sattusid sõiduautoga kontakti vasakule välja liikunud veoauto vasakpoolse taganurga detailid ( tlk 24-25). Kohtu hinnangul ei välista kirjeldatud õnnetuse toimumist tunnistajate ütlused, sealhulgas veoautojuhi kohtuistungil ülekuulamisel vande all antud ütlus. OÜ E esindaja selgitas kohtuistungil, et veoauto oli AKe valduses, 07.05. 2009 tunnistajana ütlusi andnud Arno Kipus ei välistanud kirjeldatud sündmuse toimumist. Tunnistaja andis ütlusi selle kohta, et ta töötas osaühingus, kuid ei tea, et avariiohtlik olukord oleks olnud 25.05.2007, mida ta oleks märganud. Kohtu hinnangul on võimalik tunnistaja ütlustest järeldada, et ta vaidlusaluses õnnetuses osales, tunnistaja kinnitas, et ta sõitis vaidlusalusest kohast mööda õnnetuse päeval ning situatsioon oli tuttav, kuid et ta ei märganud kahju tekitamist ega peatunud. Autojuht kohustub täitma kõik liiklusohutuse nõudeid, sh liikluseeskirja punkti 91, mis kohustab juhti veenduma enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid . Tunnistaja AF andis ütlusi selle kohta, et ta viibis liiklusõnnetuse toimumise hetkel sõiduautos ja nägi, kui veoauto mööda sõites riivas ning nägi numbrimärki. Kohtu hinnangul kattuvad tunnistajate ütlused ka selles, et teel oli remont, AK kinnitas, et üks rida oli kinni, ütlusi andes tunnistaja vaatas ka liiklusskeemi ning kinnitas, et liikus teises reas, AF ütluste kohaselt olid tee ääres postid. Tunnistajate ütlustega ning asjas dokumentaalse tõendina esitatud ekspertiisiaktiga loeb kohus tuvastatuks, et liiklusõnnetuses osales sõiduk Scania P93ML . TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kohus käesoleva tsiviilasja toimiku juurde võtnud Eesti Liikluskindlustuse Fondi vaidluskomisjoni toimiku materjalid. Hageja on esitanud nõude 4000 krooni, millest 2000 krooni on varakahju ning 2000 krooni
õigusabi kulu seoses kindlustusasja menetlemisega ( tlk 44) kohtus. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § - le 28 lg 3 p 1 ja 2 tuleb varakahjuna käsitleda asja kahjustamisest või hävimisest tulenevat kahju ning mõistlikud ja vajalikud kulud õigusabile ja ekspertiisile. Kohus loeb hagetavas summas 4000 krooni põhjendatuks ning selle suurust ei ole vaidlustanud ka kostja. Menetluskulude jaotus ja tsiviilasja hind. Vastavalt TsMS §- le 122 lg 1 on tsiviilasja hind hagihind, § 124 lg 1 kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagi hind on 1750 krooni.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud kooskõlas TsMS § 162 lg 1 sätestatuga jätta täies ulatuses kostja kanda.
Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.