Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja 08.08.2008.a. hagejale taotluse 5 000 krooni laenu saamiseks. Kostja on hageja teeneid kasutanud korduvalt. 08.08.2008.a. kanti kostja taotletud summa tema pangakontole. 08.09.2008.a. avaldas kostja soovi sõlmida maksegraafik võla tasumiseks ning 09.09.2008.a. vormistatigi maksegraafik kostja soovitud tingimustel. Samas lepiti kokku maksegraafiku sõlmimise tasu maksmine koos esimese osamaksega 29.09.2008.a. Kostja maksegraafikut täitma ei asunud. Kostja põhiosa võlgnevus hageja ees on 5 000 krooni, intress 500 krooni ja sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 6 750 krooni, mida hageja heas usus vähendab summale 4 999 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 10 499 krooni, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1 000 krooni ning õigusabikulud 3 000 krooni. Hagi on esitatud VÕS §-de 76 lg. 1, 82 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p.-d 1ja 6, § 113 lg. 1, 396 lg. 1 ja § 397 lg. 1 alusel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid laenuleping, laenusumma maksekorraldus, riigilõivu tasumise dokument, õigusabikulude arve. II. Kostja kirjalik kirjalik vastus. Kostja kohtule 20.04.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses on hagiga nõus põhivõla 5 000 krooni nõudes, palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja selgitab, et laen on võetud raskes majanduslikus olukorras ja see on raske ka praegu. Kostja kinnitab, et sai hagejalt maksegraafiku, kuid ei suutnud hakata seda täitma. Kostja vastuhagi esitada ei soovi, leiab, et asi on võimalik lahendada kompromissiga, kui ei, siis on nõus kirjaliku menetlusega. Kirjalikule vastusele on lisatud hageja viidatud maksegraafik. III. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kuna pooled olid nõus kirjaliku menetlusega, siis kohus 21.04.2009.a. määras asi läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis pooltele täiendavate avalduste, taotluste ja muude dokumentide esitamise tähtajaks 15.05.2009.a. Pooled täiendavalt neile antud tähtajas midagi ei esitanud. Kohus, läbi vaadanud asjas olevad hagiavalduse, poolte kirjalikud seisukohad ja dokumentaalsed tõendid, leidis, et hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad laenulepingul. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja on laenu saanud 5 000 krooni ega ole seda tagasi maksnud. Kostja pole asunud täitma ka võlgnevuse tasumiseks vormistatud maksegraafikut, kuigi selle täitmine oleks välistanud menetluskulude nõutavas ulatuses tekkimise. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. Viivise suuruse määrab üldiselt VÕS § 113 lg. 1 ja selle sätte järgi viivis on osa üldisest intressist ehk nn viivitusintress. Kostja on põhimõtteliselt hagi õigeks võtnud. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta.

TsMS § 440 sätestab, et „kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata“. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses. Tulenevalt tuvastatust kohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele tervikuna. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1 000 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. Hageja taotletav õigusabikulu 3 000 krooni on käsitletav kohtuvälise kuluna ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 8 lg. 1- 2, 76 lg. 1, 82 lg. 7, 100, 101 lg. 1 p.-d 1 ja 6, § 108 lg. 1, § 113 lg. 1, § 158 lg. 1, § 396, § 397 lg. 1 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/

S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 07. juulil 2009.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.