KÜ Viljandi mnt 20/1 hagi Oleg Silini vastu 12 240, 30 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
9 663,75 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Oleg Silini apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
07.05.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KÜ Viljandi mnt 20/1 (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxxxxx xxx xxxxxxx xxxxx), esindaja Eerika Erlach; Kostja Oleg Silin (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx-x xxxxxxx)
Harju Maakohtu 30.12.2008 otsus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 30.12.2008 otsus KÜ Viljandi mnt 20/1 hagis Oleg Silini vastu 12 240,30 krooni saamiseks muutmata. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud Oleg Silini kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud pärast otsuse avalikult teatavakstegemist. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Hageja nõue ja põhjendused
1.05.06.2007 esitas Korteriühistu Viljandi mnt 20/1 Harju Maakohtusse hagi Oleg Silini vastu põhivõla 9 663,75 krooni ja viivise 2 576,55 krooni väljamõistmiseks.
2.Kostja on korteriühistu liige ning tema kasutuses on ühistu liikmena eluruum asukohaga Tallinnas, Xxxxxxx xxx-x. Korteris on üld- ja köetavat pinda 47,30 m2.
3.Hageja teostab nimetatud elamu haldamise, majandamise ning hooldustöid. Hageja on esitanud kostjale perioodil september 2004 – jaanuar 2007 igakuiselt arveid kommunaalja hooldusteenuste eest summas 29 755,30 krooni. Kostja on jätnud eluruumi kasutamisega seonduvad kohustused osaliselt täitmata. Kostja on tasunud kõnealusel perioodil arveid summas 20 091,55 krooni. Hagiavalduse esitamise aja seisuga moodustab kostja põhivõlg 9 663,75 krooni, mis on käesoleva ajani tasumata.
4.Vastavalt Korteriühistuseaduse (KÜS) § 7 lg-le 4 on hageja arvestanud viivist 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates kuni hagi koostamise päevani 08.05.2007. Hageja poolt hagis toodud viivise arvestuse kohaselt moodustab hageja viivisenõue kostja vastu 2 576,55 krooni. Eeltoodu põhjal palus hageja mõista kostjalt välja 12 240,30 krooni ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Vastuväidete kohaselt ei ole hageja kostjale arveid esitanud. Esitatud on makseteatised, mis ei vasta raamatupidamise seaduse (RPS) nõuetele. Makseteatistel puudub number, koostamise kuupäev, esindava isiku allkiri ning tehingu majanduslik sisu puudub osaliselt või on ebaõige.
7.Viivise protsent makseteatistel ei vasta KÜS § 7 lg-le 4. Ei ole arusaadav, millise kuu eest on makseteatis esitatud. Vastavalt KÜ põhikirja p-le 5.3 tasuvad ühistu liikmed kütte, vee ja kanalisatsiooni, sooja vee ja muude kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Ühistu tasub teenuse osutajale lepinguga ettenähtud tähtajaks ning teatab järgmisel kuul igale liikmele tema maksete suuruse. See nõue ei kajastu makseteatistes. Perioodil jaanuar 2004 – aprill 2007 on kostja poolt makseteatiste alusel tasutud 31 620,15 krooni, kusjuures kostja tunnustab ja peab õigeks sellest summast vaid osa. Näiteks ei ole kostjale teada kanalisatsiooni ja vee ümberarvestamise põhjus ja kord. Hagi lisana toodud makseteatise september 2004 koopia ei ole identne kostjal oleva maksteatisega.
8.Kostja on jätnud tasumata makseteatistes rea „hooldustasud“ muuhulgas põhjusel, et see rida ei anna täielikku teavet, millest hooldustasu koosneb. Majandusaasta eelarvest antud asjaolu ei nähtu. Kommunaalteenuste eest tuleb maksta, samuti ka haldus- ja hoolduskulude eest, kuid seda arusaadava ja nõuetekohaselt koostatud algdokumendi alusel. Haldamine, s.h raamatupidamine on KÜ-s ebarahuldav. Juhtimine, raamatupidamine ja ka revidendi ülesanded on ühe isiku käes.
9.Vastavalt KÜ põhikirja p-le 3.1 lg-le 4 on KÜ liikmel õigus saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse ja otsustuste kohta. See õigus on hageja poolt eiratud. Kostja on kõik võimalused realiseerida oma õigusi kirjavahetuse ja läbirääkimiste teel ammendanud. Hageja väide, et kostja on jätnud osaliselt tasumata arved kommunaal- ja hooldusteenuste eest, ei vasta tõele, kuna kommunaalteenuste eest on kostja tasunud. Maakohtu otsuse põhjendused
10.Harju Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
11.Otsuse põhjenduste kohaselt on ühistu liige korteriühistu põhikirja p-i 3.2.1 kohaselt kohustatud täitma põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ning ettekirjutusi. Põhikirja p-i 3.2.6 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus 2(6)
hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (s.h prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtuantennide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Põhikirja p 3.2.7 näeb ette ühistu liikme kohustuse tasuda regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu ühiste kommunikatsioonide kaudu kasutatavate kommunaalteenuste (s.h vesi, soojus, kütte- ja sooja vee valmistamiseks, kanalisatsioon) eest makseid juhatuse poolt kehtestatud korras. Põhikirja p-i 3.2.8 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma ühekordseid erakorralisi makseid elamu mõtteliste osade säilimise tagamiseks, hädavajalike edasilükkamatute remonttööde katteks juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Vastavalt põhikirja p-le 3.2.9 on ühistu liige käsitletavas loetelus toodud maksete mittetähtaegsel tasumisel kohustatud maksma viivitatud päeva eest viivist üldkoosolekul kehtestatud määra järgi seaduse alusel. Viiviste tasumisest võib ühistu liiget vabastada juhatus oma otsusega, kui maksmisega viivitamiseks olid mõjuvad põhjused.
12.Hageja poolt esitatud arvete koondi kohaselt on kostjale esitatud arveid perioodil september 2004 - jaanuar 2007 kogusummas 29 735,30 krooni. Kostja on kõnealusel perioodil tasunud arveid kogusummas 20 091,55 krooni. Kostja on jätnud arved summas 9 663,75 ulatuses tasumata. Kostja on kinnitanud, et on jätnud tasumata makseteatistel olevad summad, mis on märgitud reale „hooldustasu“. Kostja väitel ei ole talle arusaadav, millele hageja oma nõudes tugineb ning millest hooldustasu summa koosneb. Makseteatistelt nähtub kohtu arvates selgelt asjaolu, et hooldustasu arvestamisel on hageja poolt lähtutud tariifist 8 krooni 1 m2-le, mis on korrutatud kostja kasutuses oleva eluruumi üldpinna m2tega (47,30 m2) ning korrutise summana on saadud hooldustasu summaarne suurus.
13.Hageja poolt asjas esitatud kirjalikest tõenditest nähtub, et hageja liikmete üldkoosolekul on igal aastal võetud vastu ühistu majandustegevuse aastakava alates 2004 – 2007. Kostja on enamikul neist ka osalenud ning ka hääletanud üldkoosolekute otsuste vastuvõtmisel, seega osalenud isiklikult korteriühistu finants-majanduslike otsustuste tegemisel. Üldkoosolekute protokollidest nähtub veenvalt, et ka hooldustasude ja remondifondi maksete tariifid on ühistu liikmete üldkoosolekute poolt vastu võetud ning eraldi reana ühistu iga-aastases majanduskavas ära märgitud. 2005. aasta majanduskavast nähtub näiteks, et ekspluatatsiooni- ja hooldustasu tariifiks on kehtestatud 5,40 kr 1-le m2 ning
remondifondimakse tariifiks on kehtestatud 2,60 krooni 1-le m ning kokku moodustab tariif 8 krooni 1-le eluruumi üldpinna m2-le.
14.Asjaolu, et kostjale esitatud makseteatistel on märgitud antud makse nimetuseks „hooldustasu“, ei muuda makset kohtu arvates seadusevastaseks. Kohtu arvates on kostja sellekohased vastuväited ainetud, kuna kostja on enamikul juhtudel ka ise osalenud ühistu üldkoosolekutel ning talle pidi ühistu liikmena olema teada ja ka arusaadav, milliste otsuste vastuvõtmisel ta osales. Asjaolu, et kostjale esitati arvete asemel igakuiselt makseteatised, ei välista kostja kohustust tasuda talle määratud maksed makseteatistel märgitud summades.
15.Kostja ei ole esitanud ainsatki mõistlikku põhjendust talle igakuiselt määratud hooldustasude maksmata jätmiseks. Arvestades vaidluse sisu, ei ole asjakohased kostja vastuväited, et talle ei võimaldata juurdepääsu erinevate dokumentide ja registrite juurde ega tagata õigust saada teavet ühistu juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse kohta.
16.Kui kostjat ei rahuldanud ühistu üldkoosolekul vastu võetud otsused, oli tal ühistu liikmena seaduses sätestatud korras õigus sellist otsust kohtus vaidlustada. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kostja on mõnda käsitletaval perioodil vastu võetud üldkoosoleku otsust vaidlustanud selle mittevastavuse tõttu seadusele või muudel asjaoludel.
17.Kostja vastuväide, et makseteatis septembrikuu eest 2004 on erinev makseteatisest, mis on kostjale väljastatud septembris 2004, on asjakohane, kuna hageja esitatud dokumendilt 3(6)
puudub konto väljavõtte eest summa 25 krooni ning kostja dokumendil on viivise summaks märgitud 16,20 krooni, hageja esitatud dokumendil aga viivise summaks märgitud 41,20 krooni. Hooldustasuks on aga mõlemal dokumendil märgitud 378,40 krooni ja seetõttu ei välista dokumentide muu osa osaline erinevus hooldustasu maksmise kohustust.
18.Hagiavalduses toodud viivisearvestus on selge, arusaadav ja kontrollitav. Viivisenõudeks on 2 576,55 krooni, võttes aluseks võlasummat 9 663,75 krooni. Viivise määraks on 0,07% iga tasumisega viivitatud päeva eest, mis põhineb KÜS § 7 lg-l 4. Apellatsioonkaebuse põhjendused
19.Kostja palub Harju Maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
20.Kaebuse põhjenduste kohaselt ei vaidle kostja põhikirjas näidatud kohustuste täitmisele vastu. Kohus on otsuses nimetanud juhatuse otsuseid, ettekirjutusi ja kordasid, kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi juhatuse otsust ega kehtestatud korda. Materjalid, mis on esitatud, ei ole allkirjastatud, ning vaatamata kostja vastuseisule võttis kohus need tsiviilasja juurde.
21.Kohus käsitles ekslikult makseteatisi arvetena. Makseteatised ei vasta RPS nõuetele ning ei tekita maksekohustust. Kohus ei põhjendanud, miks kostja seisukoht on vale ja millest tuleneb väidetav maksekohustus ebaselgete ja seadusele mitte vastavate makseteatiste alusel.
22.Kohus ei ole süvenenud poolte esitatud dokumentaalsete tõendite sisusse, mille tulemusena sisaldab otsus nii eksitavaid põhjendusi ja arvutusvigu.
23.Poolte konflikt teravnes, kui kostja sai makseteatise „September 2004“. Probleemiks oli eelkõige asjaolu, et teatisest ei ilmnenud, millise perioodi eest kostjalt tasu nõutakse (mis on tasu augustis saadud kommunaalteenuste eest ja mida nõutakse septembri kuu eest). Kostja ei nõustunud, et „Hooldustasu“ tariif on 8 krooni ja arvutatud õigesti. See rida hõlmab veel remonditasu, remondifondi, üldelektrit ja haldust (töötasu, maksud, pangateenus, bürootarbed, majandustarbed).
24.Kostja on tasunud 07.10.2004 (nõutud teenuste summast 651,80 krooni) 241,05 krooni. Seega on tasumata 410,75, mitte 626,80 krooni, nagu nähtub hageja tabelist real „2004 september“ ning viivis pole mitte esimesest oktoobrist vaid kaheksandast oktoobrist alates. Viivitatud päevi on 937 - 7 = 930. Sellest tulenevalt peaks viivise summa olema mitte 411,12 krooni, vaid (410,75:100 x 0,07 x 930 = ) 267,40 krooni. Asjaolu, et 07.10.2004 on tasutud 241,05 krooni, tõestab hageja hagiavalduse tabelis reaga, kus „Arve number“ on 10*04.
25.Makseteatisel nõutavad summad ei ole ühe ja sama perioodi eest (kommunaalteenused on eelmise kuu eest, aga kõik muu - jooksva ehk makseteatisel märgitud kuu eest). Tulenevalt sellest ei ole õige arvutada viivist kogu summalt ühtemoodi. Kohus selle kostja väitega ei arvestanud. Makseteatis „September 2004“ on sisuliselt teatis 2004 augustis osutatud kommunaalteenuste vahendamise eest ning arve 2004 septembri jooksvate kulude eest. On teada, et korteriühistul on osakapital, mis on moodustatud osamaksudest. Ühistu kasutab osakapitali majandamiskulude katteks jooksval kuul ja järgmisel kuul taastab seda, esitades oma liikmetele vastavaid arveid. Viivist saab arvestada alles järgmisest kuust ehk siis jooksva kuu algusest kahe kuu möödudes. Igal juhul peaks makseteatisel olema perioodide selgitus või selle kohta märge. See on hea tava.
26.Kostjal on arusaamatu makseteatise „September 2004“ rida „Soe vee ümberarv.“, kus koguseks on märgitud 47,30, kuid reas „Vee soojendamine“ kogus on 1. Sellise ümberarvestusega kostja nõus ei ole tuginedes põhikirja punktile 3.2.7 a, kus on sätestatud, et maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse sooja vee valmistamiseks kuluva soojusenergia ja külma vee ning kanalisatsiooni eest tasu arvestamisel korterisse sissekirjutatud ja faktiliselt elavate isikute arvust või mõõturi näidu järgi. Selle rea summa 7,35 krooni jättis kostja põhjendatult tasumata. Kostja jättis tasumata ka 25 krooni reast „Konto väljavõte“. Hageja on oma lisas selle rea kustutanud, kandes sama summa 25 krooni viiviste ritta. Kostja ei loe taolist lähenemist õigeks, kuid kohus ei põhjendanud, miks selle kostja väitega ei arvestatud. Kostja on juhtinud kohtu tähelepanu ka asjaolule, et vee ja 4(6)
kanalisatsiooni ümberarvestus ei vasta põhikirja p-le 3.2.7 a. Seda vastuväidet kohus otsuses ei käsitlenud. Augusti kuu arve (makseteatis „September 2004“), õigemini selle koopia oli kohtule esitades moonutatud.
27.Üldkoosolekute protokollist ei nähtu, et remondifondi võib hooldustasuga koos arvestada. 2004 majandusplaanist ei nähtu üldse tariife, ei eraldi ega kokku. Siin on toodud piirarvud, millest saab välja arvutada piirmäärad. Ei ole võimalik täpselt määrata elektritarbimist või bürootarbeid. Majandusplaani ei ole.
28.Kostja on nõudnud makseteatise vormi ja sisu seadusega vastavusse viimist, mille eest kostja põhimõtteliselt maksabki dokumendi koostajale raha haldustasu näol. Hageja vastuseis kostja nõudmistele ja ettepanekutele viia makseteatiste sisu vastavusse seadusega on seletamatu ja pahatahtlik.
29.Kohus rikkus menetlusnorme, kui ei lubanud kostjale kohtukõnet, kuid kirjalikud teesid võttis vastu, jättes need otsuses tähelepanuta. Taoline lähenemine tekitab kostjas tunde, et kohus ei ole erapooletu ega objektiivne. Vastus apellatsioonkaebusele
30.Hageja ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu põhjendused
31.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
32.Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hageja liige ning tema kasutuses on ühistu liikmena eluruum asukohaga Tallinnas, Xxxxxxx xxx-x. Korteris on üld- ja köetavat pinda 47,30 m2. Erimeelsust ei ole ka selles, et hageja teostab nimetatud elamu haldamise, majandamise ning hooldustöid. Hageja on esitanud kostjale perioodil september 2004 – jaanuar 2007 igakuiselt arveid kommunaal- ja hooldusteenuste eest. Erinevus hageja arvestatud kulutuste ja kostja poolt tasutud summade vahel moodustab koos viivitusintressiga hagisumma.
33.KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Ühistu liikmelisus põhineb KÜS § 5 lg 1 kohaselt korterile kuuluval omandiõigusel. KÜS § 13 lg-st 4 tulenevalt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Majandamiskulude arvestuse kinnitab ühistu üldkoosolek, mis muudab neis ettenähtud maksed liikmetele kohustuslikuks. KÜS § 15 lg 1 p 2 kohaselt koostab ja esitab juhatus igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis peab muuhulgas sisaldama ka korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. Vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 on majandamiskulud KÜS tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks on aga ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine, eemaldamine, asendamine või ennistamine. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.
34.Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et hageja liikmetele on pandud kohustused seaduses sätestatud korda järgides, mida tõendavad maakohtu poolt uuritud hageja 5(6)
üldoosoleku poolt kinnitatud majandustegevuse plaanid, otsused tariifide kohta ja üldkoosolekute protokollid (tlk 121-135). Maakohus on hageja nõude põhjendamisel õigesti lähtunud hageja põhikirja p-st 3.2.1, mis sätestab lisaks eespool nimetatud seaduse sätetele ühistu liikme kohustuse täita korteriühistu põhikirja, ühistu üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid ja ettekirjutusi ning p-st 3.2.6, mis kohustab liiget tasuma regulaarselt üks kord kuus hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste (s.h prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoidmine, üldelekter, maksed kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtuantennide hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Kuna hageja ei ole põhivõlgnevuse suurusele vastu vaielnud ja on kinnitanud, et ta on jätnud teadlikult makseteatistel näidatud hooldustasu maksmata, on maakohus põhivõlgnevuse osas hagi õigustatult rahuldanud.
35.Kostja vastuväide, et tal oli õigus jätta hooldustasu maksmata, kuna hageja poolt kostjale esitatud maksetatised ei tekita maksekohustust, on ainetu. Hageja makseteteatiste näol on nende sisust tulenevalt tegemist arvetega, mille alusel on võimalik lisaks tarbitud teenuste eest tasumisele täita ka üldkoosoleku poolt kehtestatud igakuist hooldustasu maksmise kohustust. Kostja pahameel, et hooldustasu komponendid on makseteatisel lahti kirjutamata, ei anna alust hooldustasu maksmise kohustuse täitmisest keelduda. Teave, millest nimetatud tasu koosneb, kajastub hageja üldkoosoleku poolt vastuvõetud majandusplaanides ja kinnitatud tariifilehtedel (tl 123-124, 128, 132 ja 135). Täpsema teabe saamiseks makseteatistel ja esitatavate teatiste võimalike puudujääkide likvideerimiseks on kostjal vastavalt ühistu põhikirja p-dele 3.1.4 ja 3.1.5 õigus pöörduda hageja poole vastavasisulise järelpärimise või ettepanekuga. Õige on maakohtu järeldus, et kostja vastuväited, mille kohaselt ei võimaldata talle juurdepääsu ühistu dokumentide ja registrite juurde ega avaldata teavet juhatuse ja revisjonikomisjoni tegevuse kohta, ei ole käesoleva vaidluse sisu arvestades asjakohased. Ühistu häiriva tegevuse vastu ei ole kostja õiguskaitset otsinud ega üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud.
36.Erimeelsust ei ole selles, et hageja teeb jooksvalt kulutusi hoone korrashoiule ja remondile. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, millest võiks järeldada, et hageja ei hoolda elamut nõuetekohaselt või oleks teinud hooldusele kulutusi väiksemas mahus kui korteriomanike poolt makstud tasud võimaldavad. Samuti puudub alus väiteks, et hageja on kogunud liikmetelt tasusid üle üldkoosoleku kehtestatud piirmäärade või tööde tarvis, mida ei ole tehtud.
37.Viivise väljamõistmise osas nõustub kolleegium samuti maakohtu seisukohtadega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Kostja väited, et hageja poolt esitatud viivise arvestus ei ole õige, kuna ühistu kasutab osakapitali majandamiskulude katteks jooksval kuul ja järgmisel kuul taastab seda esitades oma liikmetele vastavaid arveid, ei pea paika. Viivise nõudmise õigus tekib hagejal makseteatisel märgitud maksetähtajast arvates ja seda olenemata sellest, kas majandamiskulutused arvestatakse eelmise või jooksva kuu eest. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on makseteatised kätte saanud ja eelmise kuu kulutuste alusel tehtava arvestuse alusel teenuste eest ka osaliselt tasunud.
38.Kostja poolt apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud vastuväited jätab kolleegium TsMS § 652 lg-tes 3 ja 4 sätestatud põhimõtetest tulenevalt tähelepanuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Iko Nõmm
Gaida Kivinurm
Indrek Parrest 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.