Tsiviilasja number
2-07-6052
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.mail 2009, Tallinn
Tsiviilasi
Maive Sepa hagi Kalle Suurhansu vastu juurdepääsutee saamiseks avalikult kasutatavale teele 25 000 krooni
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13.02.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalle Suurhansu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
11.05.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Maive Sepp (ik xxxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx), esindaja adv. Jaan Tedder Kostja Kalle Suurhans (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx), esindaja adv. Uno Feldschmidt Kolmas isik I Salme Vallavalitsus (asukoht Sõrve mnt 13, 93201 Salme vald, 93201Saaremaa), esindaja vallavanem Kalmer Poopuu Kolmas isik II Keskonnaministeeriumi Saaremaa Keskonnateenistus (asukoht Narva mnt 7a, Tallinn, postiaadress: Tallinna tn 22, 93811 Kuressaare, Saaremaa)
Jätta Pärnu Maakohtu 13.02.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta kostja Kalle Suurhansu kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 15.02.2007 esitas Maive Sepp kohtule hagi Kalle Suurhansu vastu juurdepääsu saamiseks avalikult kasutatavale teele üle Kalle Suurhansule kuuluva kinnisasja. Hageja Maive Sepale kuulub kinnistu, maatulundusmaa - Xxxxx kinnistu xxxxx vallas Xxxxxxx külas Saaremaal, katastritunnus 72101:003:0193 (registriosa uus number 220134, vana registriosa number 2201). Xxxxx kinnistule on hageja seadnud hoonestusõiguse Taimo Talgi kasuks, hoonestusõiguse kohta on avatud registriosa number 3031734. Xxxxx kinnistu asub Xxxxxx võrgustiku Xxx laht linnualal ning Xxxxxxxxx– Xxx loodusala on moodustatud haruldaste linnuliikide, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnukaitse kohta nimetab I lisas ja taimeliikide ning looduslike elupaikade, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ loodulike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas, säilitamiseks ja kaitseks ning Xxxxxxx ulatuslike ja esinduslike rannaniitude kaitseks. Kostjale Kalle Suurhansule kuulub Xxxxxx-xxxxx kinnistu, milline asub xxxxx vallas Xxxxxxx külas Saaremaal (registriosa vana number 26318, uus registriosa number 2631834). Xxxxxx-xxxxx II maatükk asub Xxxxxxx looduskaitseala Xxxxx piiranguvööndis. Saare maakonna Salme Vallavalitsuse 22.05.2006 korraldusega nr. 80 on hagejale antud ehitusluba elamu ehitamiseks xxxxx vallas Xxxxxxx külas asuvale Xxxxx kinnistule. Käesoleval ajal puudub aga hagejal juurdepääs Xxxxx kinnistult avalikult kasutatavale teele. Juurdepääs Xxxxx kinnistule on võimalik ainult teiste omanduses olevate Xxxxxx-xxxxx või xxxxx maaüksuste kaudu, mis aga omanike vastuseisu tõttu on praegusel ajal võimatu. Xxxxx maaüksuse ajalooliselt väljakujunenud tee on paiknenud täielikult kostja Xxxxxx-xxxxx maaüksusel ja on ka praegusel ajal määratletav kulgevana vana kiviaja kõrval piki kinnistu piiri. Sama teed on varasemalt kasutatud juurdepääsuna küla paadisadamale ja tee on kantud isegi Eesti põhikaardile. Tee taastamine kasutuskõlblikuks on aga osutunud kostja kategoorilise vastuseisu tõttu võimatuks. Faktiliselt on Xxxxxx-xxxxx maaüksus külgnevalt teega kasutuses karjamaana, mistõttu tee taastamine ja teena kasutuselevõtmine ei peaks kuidagi kahjustama kostja huve. Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse juhataja on teatanud hagejale, et keskkonnateenistus ei anna nõusolekut uute teede rajamiseks läbi kaitstava territooriumi. Xxxxx maaüksuse mõistlikuks juurdepääsuks oleks hageja arvates vana tee taastamine ja kasutusele võtmine Xxxxxxx-xxxxxxxx riigimaanteest kuni Xxxxx kinnistuni piki Xxxxxxxxxxx kinnistut läbivat kiviaeda, mille ääres on säilinud endine tee koht. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes AÕS 156 lg l palus hageja:
Määrata Xxxxx maaüksuse juurdepääsutee pikkusega 289,1 m, laiusega 3,0 m ja üldpindalaga 866,7 m2 külgnevana Xxxxxx-xxxxx maaüksusel olemasoleva kiviaia idapoolsel küljel, kiviaiast 1,5 m kaugusel Eesti põhikaardile kantud vanal teel koordinaatidega L-EST92 süsteemis järgnevalt: punkt nr. l -X 6438752.101 Y 387738.223; punkt nr. 2 - X 6439020.079 Y 387643.109; punkt nr.3 - X 6439021.582 Y 387638.685.
Xxxxxxxx, Xxxxxx ja Xxxxxx-xxxxx kinnistu. Xxxxxxxx ja Xxxxxx kinnistu osas on olemas läbitav tee, Xxxxxx-xxxxx kinnistu puhul tuleks ükskõik kumma variandi puhul tee rajada. Vastavalt Xxxxxxx loodukaitseala kaitse-eeskirjale on kaitseala valitseja Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistus. Tee ehitus kaitsealal võib toimuda ainult kaitseala valitseja nõusolekul. Keskkonnaministeeriumi (Saaremaa keskkonnateenistuse kaudu) vastuses 18.01.2005 Salme Vallavalitsuse keskkonnateenistuse järelpärimisele ehitustegevuse arendamiseks Xxxxx kinnistul, märgiti, et keskkonnateenistus on nõus ehitustegevuse arendamisega, kui ehitised paigutatakse vanale asustuskohale ning peetakse kinni seadusjärgsest ehituskeeluvööndist. Nõusoleku andmisel lähtus Saaremaa keskkonnateenistus sellest, et Xxxxx kinnistule on võimalik juurde pääseda mööda Eesti põhikaardile kantud vana taluteed, mis läbib Xxxxxx-xxxxx kinnistut. Salme Vallavalitsuse poolt 07.02.2005 korraldusega nr 22 väljastatud projekteerimistingimused sisaldavad nõuet kooskõlastada juurdepääsutee krundile riigimaanteelt naaberkrundi omanikega. Salme Vallavalitsus on 22.05.2006 Xxxxx kinnistule ehitusloa väljastanud, kuid projekteerimistingimustes nimetatud maaomanike kooskõlastust juurdepääsutee osas ei olnud. Oma 23.05.2006 kirjas Maive Sepale on Salme Vallavalitsus soovitanud juurdepääsutee suhtes kokkuleppele jõuda Xxxxxx-xxxxx kinnistu omanikega. Vastuseks Taimo Talgi teabenõudele, kus küsiti seisukohta kolme erineva teetrassi kulgemise kohta kaitsealal, on Saaremaa keskkonnateenistus oma 17.10.2006 kirjas vastanud, et Xxxxxx 2000 võrgustiku Xxxxxxx loodusalal ei ole võimalik anda nõusolekut uute teede rajamiseks. Uute teetrasside rajamine läbi kaitseala rikub looduslike elupaikade terviklikkust, on vastuolus kaitseala kaitse-eesmärkidega ning elupaiga soodsa seisundi mõistega looduskaitseseaduse § 3 lg 1 tähenduses. Kohtumenetluse käigus avaldasid pooled nõusolekut uue teetrassi rajamise osas läbi Xxxxxx-xxxxx kinnistu ning Saaremaa keskkonnateenistuse spetsialistid kaasati uue võimaliku teetrassi paikvaatlusse 20.05.2008. Tulenevalt looduskaitseseaduse §-st 31 lg 2 p8, ehitusseaduse § 2 lg 1 ja lg 3, Xxxxxxx looduskaitseala kaitse-eeskirjade § 17 p2 ja Xxxxxxx looduskaitseala kaitse-eesmärgist on Saaremaa keskkonnateenistus peale täiendavaid analüüse kaardimaterjali ja paikvaatluse tulemuste põhjal seisukohal, et Xxxxx kinnistule juurdepääsutee rajamiseks on parim lahendus kasutada läbi Xxxxxx-xxxxx kinnistu kulgevat vana tee kohta. Kaalutlused selliseks seisukohaks on järgmised: 1) Nimetatud vana tee koha kasutamine juurdepääsuks vanale talukohale oli üks eeldusi Xxxxx kinnistule ehitamise kooskõlastuse andmiseks. Kaitsealadele ei ole võimalik ehitada tingimusteta ja kõikidesse kohtadesse, kuhu soovitakse. Vana tee ja taluase on argumendid, mis toetavad ehitamist. 2) Enne ehitusloa väljastamist oleks Salme Vallavalitsus pidanud kontrollima, kas on olemas maaomanike kokkulepe tee kasutamise osas ja selle puudumisel ehitusluba mitte väljastama. 3) Ajaloolisele tee kohale kiviaia ääres uue tee rajamine on eeldatavalt kõige väiksema negatiivse mõjuga kaitseala kaitse-eesmärkidele. Trass on looduses järgitav, ei vaja täiendavaid pinnasetöid, v.a. kruusaga tihendamine. 4) Uue tee rajamine mööda kostja poolt välja pakutud trassi omab rannaniidu kooslusele oluliselt suuremat negatiivset mõju. Tee trassilt tuleb koorida pinnast ja teisaldada kive. Kohati on pinnases märjad augud, mis vajavad täitmist, samas kasvavad seal hajusalt III kaitsekategooria kaitsealused taimeliigid. 5) Uus tee poolitab karjatatava ala ebaloomulikult ja raskendab karjatamist karjamaa põhjapoolses osas. Samas vana teekoha äärne kiviaed poolitab karjamaa reaalselt. Seda ära kasutades on soovitav karjatadagi loomi kahes osas.
Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ja määras Xxxxx maaüksuse tähtajatu juurdepääsutee avalikult teelt (Xxxxxxx- Xxxxxxx riigimaanteelt) pikkusega 289,1 m, laiusega 3,0 m ja üldpindalaga 866,7 m2 külgnevana Xxxxxx-xxxxx maaüksusel olemasoleva kiviaia idapoolsel küljel, kiviaiast 1,5 m kaugusel Eesti põhikaardile kantud vanal teel. Xxxxx kinnistu omanik on kohustatud juurdepääsuõiguse eest tasuma Xxxxxx-xxxxx kinnistu omanikule 104 krooni aastas. Kanda kinnistusraamatusse Kalle Suurhansule kuuluva Xxxxxx-xxxxx kinnistu kolmandasse jakku märkus, mille kohaselt kinnistu on koormatud tähtajatu tasulise juurdepääsuõigusega Xxxxx kinnistu kasuks. Kohtukulud jäid täies ulatuses kostja kanda. Kohus ei kasutanud otsuses sõna „tee“ teeseaduses esitatud määratlusena, vaid nimetas „teeks“ igasugust jala ja sõidukiga läbitavat kindla pinnasega rajatist ja kasutas seda sõna „juurdepääsu“ sünonüümina. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et hageja kinnistule ei ole vahetut külgnevat ühendust avalikult kasutatavalt teelt. Hageja taotles oma kinnistule, millel asub elamu, juurdepääsu läbi kostjale kuuluva Xxxxxx-xxxxx kinnistu. Salme Vallavalitsuse teatises hagejale viitega AÕS §-le 156, märgitakse, et Salme Vallavalitsuse seisukoht on, et juurdepääsu suhtes oleks mõistlik kokkulepe saavutada Xxxxxx-xxxxx kinnistu omanikuga. Xxxxxxx-Xxxxxxx riigimaanteest kuni Xxxxx kinnistuni läbib Xxxxxx kinnistut kiviaed, mille ääres on säilinud endine tee koht. Eesti põhikaardil on tähistatud hageja poolt taotletav juurdepääsutee läbi kostjale kuuluva Xxxxxx-xxxxx kinnistu kulgevana seal asuva kiviaia ääres (variant 1) ning tee, mida hageja on samuti oma kinnistu juurde pääsemiseks kasutanud ja mis läbib Xxxxx, Xxxxxx, Xxxxxxxx kinnistuid (katkendlik joon). Kaardilt on näha, et see tee kulgeb Xxxxx kinnistule ehitatava suvila eest. Nimetatud kaardile on kantud ka kohtulikus menetluses kaalumisel olnud võimalikud juurdepääsud hageja kinnistule osaliselt läbi Xxxxxx-xxxxx kinnistu (variandid 2,3), kuid milliste teede rajamine on välistatud Keskkonnaministeeriumi seisukohtade tõttu. Keskkonnaministeerium on seisukohal, et Xxxxx kinnistule ehitamise kooskõlastuse andmiseks oli vana teekoha kasutamine juurdepääsuks vanale talukohale. Vanaks teekohaks on põhikaardile kantud kiviaia äärne tee, mida hageja taotlebki juurdepääsuteeks. Kaitsealadele ei ole võimalik ehitada tingimusteta ja kõikidesse kohtadesse kuhu soovitakse. Hagejale tagastatud Xxxxx kinnistu puhul on tegemist endise talukohaga, kus olid säilinud kiviaiad, vanad hoonete vundamendid ja salvkaev, mis andis alust hagejale hoonestusõiguse seadmiseks ja vanale talukohale elamu ehitamiseks. Kuna tegemist oli vana talukohaga, siis on mõistetav ka asjaolu, et aja jooksul on looduses muutunud varem selle talukohani viiv tee, milleks vanasti võis olla ka tee, mis oli läbitav jalgsi või hoburakendile. Kostjale kuuluva Xxxxxx-xxxxx kinnistu puhul ei ole tegemist tagastatud maaga õigusjärgsele subjektile, vaid Eesti NSV taluseaduse alusel Kalle Suurhansule põliseks kasutamiseks antud ja maareformi kohaselt ostueesõigusega erastatud maaga. Võttes aluseks kohtule esitatud kaardimaterjali nähtus, et kohas kuhu taotleb hageja juurdepääsuteed, on tähistatud kiviaia kõrval tee koht (ka teerada). Nimetatud tee on leidnud kajastamist ka Eesti põhikaardil. Kuigi paikvaatluse käigus ilmnes, et taotletav tee ei ole tavalistele sõiduautodele ilma pinnase täitetöödeta kogu ulatuses läbitav, on see tee hageja jaoks pääsemaks edaspidi oma kinnistult avalikult kasutatavale teele ainuvõimalik tee. Paikvaatluse käigus leidis tuvastamist, et tee, mida hageja väidetavalt oma kinnistule pääsemiseks kasutab (läbi Xxxxx, Xxxxxx ja Xxxxxxxx kinnistute), läbib Xxxxx kinnistul kinnistule ehitatava hoone õue ala (otse hoone eest) ja seetõttu on alust eeldada, et nimetatud kinnistu omanik ei ole nõus Xxxxx kinnistu juurdepääsu tee läbimisega tema kinnistult. Samuti ei ole tee, mis läbib Xxxxx kinnistut, selle Xxxxx kinnistu poolsest osast tavalisele sõiduautole hästi läbitav ning vajab täitmist.
Eelnimetatud dokumentide alusel ning kohtu poolt läbi viidud vaatluste tulemusel on tõendamist leidnud, et hagejale kuuluvalt kinnistult on ainsaks võimalikuks juurdepääsuteeks avalikule teele tee, mida hageja taotleb. Puudus seaduslik alus, mitte arvestada Saaremaa keskkonnateenistuse poolt antud arvamust, mille kohaselt on ehituse lubamise aluseks Xxxxx kinnistule olnud vana tee ja taluase. Ajaloolisele tee kohale kiviaia ääres uue tee rajamine on eeldatavalt kõige väiksema negatiivse mõjuga. Vana teekoha äärne kiviaed poolitab karjamaa reaalselt. Seda ära kasutades on soovitav karjatadagi loomi kahel pool teed. Kostja ei ole veenvalt põhjendanud, mil moel hageja poolt taotletav juurdepääsutee hakkab takistama tema majandustegevust. Kostja on kasutanud ja kasutab kinnistut loomade karjatamiseks ning ka peale hagejale taotletud juurdepääsutee määramist on kasutatav karjamaana. Veenvad ei olnud ka kostja väited selle kohta, et juurdepääsutee rajamine vähendab kostja kinnistu väärtust. Elamu hagejale kuuluval kinnistul on valminud ja kohtule ei ole esitatud andmeid, et tegemist oleks ebaseadusliku ehitisega. AÕS § 156 lg 1 alusel on hageja õigustatud nõudma kinnisasjale juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Kui võrrelda hagejale taotletava juurdepääsutee kasutamise takistamisega tekkivaid kahjusid ja kulutusi ning kostja ebameeldivusi seoses juurdepääsutee kasutusele võtmisega, mida kostja on seni takistanud, on hageja huvid selgelt ülekaalus. Seda eelkõige seetõttu, et uue tee rajamine mujale on loodukaitse seisukohalt võimatu ning eeltoodut arvestades puudub hagejal oma kinnistul asuvale kinnisasjale mujalt lubatav juurdepääs. Normaalseks kinnistu kasutamiseks on juurdepääs (s.h ka sõidukiga) eluliselt vajalik. Kostjale tekib juurdepääsuõiguse kasutamisega vaid see ebameeldivus, et tema karjamaana kasutavat kinnistut läbib hageja poolt kasutatav juurdepääsutee, mis poolitab karjamaa kahte ossa, millised osad eraldi võetuna aga on kasutatavad senisel otstarbel. Eeltoodust tulenevalt ei oleks taotletav juurdepääsutee kostja jaoks ülemäära koormav. Eeltoodut arvesse võttes rahuldas kohus hageja nõude juurdepääsuõiguse saamiseks tähtajatult. Arvestades kostja talumiskohustust tuleb hagejal tasuda hüvitist. Kostja ei ole tasu suurust nimetanud. Kostja ei ole tõendanud, et temal tekkiks kinnisasja osa kasutamise kitsendamisest kahju või peaks tasu olema muul põhjusel suurem kui hageja poolt pakutud 104 krooni aastas. Hageja on esitanud taotluse servituudi seadmiseks juurdepääsuteele tee kasutamiseks päikeseloojangust päikesetõusuni ning kanda see kinnitusraamatusse. AÕS § 178 lg 1 tulenevalt ei saa kohus sundida pooli reaalservituudi seadmise lepingut sõlmima, kui puudub seadusest tuleneva kohustus lepingu sõlmimiseks või kui on võimalik tekkinud olukord lahendada kinnistut koormamata. Tekkinud olukorda on võimalik lahendada juurdepääsutee kohta märkuse kandmisega kinnistusraamatusse kostjale kuuluva kinnistu kolmandasse jakku. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kohtukulud jätta hageja kanda. Kohus ei ole analüüsinud kõiki kostja esitatud seisukohti ja tõendeid ning andnud neile hinnangut, rikkudes TsMS § 442 lg 8. Kohus on nimetanud teeks igasugust jala ja sõidukiga läbitavat kindla pinnasega rajatist ja kasutades seda sõna „juurdepääsu“ sünonüümina. Selline kohtu eeldus ja käsitlus ei ole õige, kuna taotletakse hoone juurde juurdepääsu teed läbi kaebaja kinnisasja sõiduks igasuguste liikurvahenditega ning seetõttu ei ole õige jätta tähelepanuta teeseaduse toodud määratlus. Antud olukorras on määrava tähtsusega asjaolu, kas antud juhul on tegemist teega või juhusliku jalgrajaga, mis ei ole tee. Taotluses ei ole tegemist olemasoleva tee kasutamiseks, vaid taotlusega uue tee ehitamiseks läbi temale kuulva kinnistu.
Maakatastris 12.05.2004 registreeritud katastriüksuse katastriplaanil puudub tee, sinna on kantud üksnes olemasolev kiviaed. Katastriüksuse plaan on koostatud maamõõtjate poolt ning vastab ka tegelikkusele ning on värskeim materjal. Teepuudumist tõendavad ka kõik kaardimaterjalid, samuti paikvaatluse protokoll. Hageja on ehitanud valmis elamu ning kasutanud selleks läbi Xxxxx kinnistut läbivat teed ning kasutab seda ka praegu. Seetõttu on väär ka Saaremaa keskkonnateenistuse seisukoht, kui ta käsitleb vaidlusalust teed juurdepääsuna. Kohus ei ole põhjendanud, millisele õigusnormile tuginedes ja mille alusel ta jõuab järeldusele, et ENSV taluseaduse alusel saadud ja hiljem seaduse alusel erastatud maale ja tagastatud kinnistule kehtib erinev õiguslik seisund. Kostja on esitanud kohtule materjalid, milledelt nähtub, et ajalooliselt ei ole selles asukohal olnud läbivat teed. Kohtu sellekohane järeldus oli tõenditele mittetuginev ja meelevaldne. Selleks, et vaidlusalusel teel liikuda liiklusvahenditega, eeldab antud asukohta rajatise ehk tee tegemist ehituslikus mõttes. Selleks on vajalik koorida pinnast ning täita aluspinda, mis oma olemuselt tähendab uue tee rajamist nii ehituslikus mõttes füüsiliselt kui ehitusseaduse tähenduses. Xxxxx kinnistut läbiv tee on kasutatav ja kasutatud tee, mille kaudu on hageja liikunud. Kuna hageja ei ole kaasanud menetlusse naaberkinnistute omanikke, siis tuleb järeldada, et antud tee kasutamine on võimalik. Kuna seda ei tehtud, siis saab otsustada ainult taotletud tee võimalikkuse ja otstarbekuse üle. Ka Riigikohus on oma lahendites 3-2-1-45-04 ja 3-2-1-8505 asunud sellisele seisukohale. Hageja ei ole tõendanud, et tal puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavale teele, vaid vastupidi, paikvaatlusega tehti kindlaks, et selline juurdepääs on olemas. Seega ei ole täidetud AÕS § 156 lg 1 eeldused. Kostjale jäi arusaamatuks, millisel alusel kohus järeldab, et juurdepääsu rajamine ei vähenda kinnistu väärtust, kui hagejal oli läbipääsu taotlemine läbi kostja kinnistu enne ehituse alustamist tingimuseks, siis oleks ta pidanud seda ka taotlema, kui ta seda aga enne ei teinud, saab järeldada, et selleks ei olnud vajadust, kuna teise tee kasutamise võimalus oli olemas. Selle taotlemine pärast elamu valmimist on pahatahtlik käitumine kostja suhtes.
Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub apellatsioonkaebuse jätta rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 13.02.2009 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole asja läbivaatamisel menetlusnorme rikkunud ning seetõttu puudub vajadus asjas esitatud asjaolusid uuesti tuvastada. Kostja apellatsioonkaebuses ei nõustu maakohtu järeldustega ja kordab oma seisukohti, mis on esitatud juba vastuses hagile. Maakohus on kõigile kostja seisukohtadele hinnangu andnud. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega. Maakohus ei ole otsuses leidnud, et õigusvastaselt võõrandatud kinnistu tagastamisel või ENSV Taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud kinnistu suhtes kehtiks erinev õiguslik režiim nagu väidetakse kaebuses. Maakohus on otsuses rõhutanud seda erisust vaid seetõttu, et juhtida tähelepanu asjaolule, miks hageja kinnistule hoonestusõigus anti ja miks ta vajab sinna juurdepääsuteed. Hageja
kinnistul olid säilinud kiviaiad, vanad hoonete vundamendid ja salvkaev. Tegemist oli endise talukohaga, mille juurde viis tee maakohtu poolt osundatud kohast üle kostja kinnistu. Seda kinnitas ringkonnakohtu istungil ka Salme valla esindaja. Seetõttu ei oma erilist tähtsust ka asjaolu, et ühele kaardile oli tee üle kostja kinnistu kantud ja teisele mitte. Vaidlus puudub selles, et seda teed ei ole pikka aega kasutatud, kuna hageja kinnistul pole endisi hooneid säilinud. Põhjendatud ei ole ka kaebuses toodud väited, mille kohaselt pidanuks hageja kaasama protsessi kostjatena ka teiste kinnistute omanikud, kustkaudu hageja on praegu oma kinnistule pääsenud. Maakohus on otsust tehes otsustanudki vaid taotletud tee võimalikkuse ja otstarbekuse üle kostjale kuuluva kinnistu osas. Maakohus on otsuses kõiki tõendeid põhjalikult analüüsides leidnud, et juurdepääsutee üle kostja kinnistu otsuses märgitud kohast on võimalik ja otstarbekas. Samuti on maakohus arvestanud põhjendatult ka Saaremaa Keskkonnateenistuse arvamusega, mille kohaselt ajaloolise tee kohale kiviaia ääres uue tee rajamine on eeldatavalt kõige väiksema negatiivse mõjuga kaitseala kaitse-eesmärkidele. Kolleegium nõustub maakohtu järeldustega. Maakohus on ka piisavalt põhjendanud oma seisukohta, mille kohaselt, kui võrrelda hagejale taotletava juurdepääsutee kasutamise takistamisega tekkivaid kahjusid ja kulutusi ning kostja ebameeldivusi seoses juurdepääsutee kasutusele võtmisega, mida kostja on seni takistanud, on hageja huvid selgelt ülekaalus. Kostja ei nõustu kaebuses ka maakohtu poolt juurdepääsutee kasutamise eest määratud tasu suurusega ja leidnud, et see on kostjat solvav. Samas ei ole kostja ise esitanud maakohtule teistsugust arvestust. Kostja on lihtsalt vaielnud hagile vastu palunud selle jätta rahuldamata ega pole pidanud vajalikuks maakohtule esitada oma nägemust tasu suuruse osas juhuks, kui hagi maakohtu poolt rahuldatakse. Ka apellatsioonkaebuses ei ole kostja esitanud oma nägemust tasu suurusest. Eeltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide kaevatava maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostja Kalle Suurhansu kanda.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.