1.Jätta rahuldamata AS H hagi KÜ vastu kahju hüvitamiseks 8952 krooni.
2.Jätta kummagi menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse Hageja nõue, põhjendused.
RJ pöördus avaldusega hageja poole seoses 26.08.2007.a. aadressil toimunud kahjujuhtumiga, kus lekkis radiaatorisse ühendatud toru ning mis põhjustas kahjustusi temale kuuluvale varale. Nimetatud vara ( XXX) oli kindlustatud hageja juures, mille kinnituseks on välja antud ettevõtte varakindlustuse sertifikaat nr XXX (Lisa 1). Vastavalt kalkulatsioonile kujunes materjali hinnaks 4507,80 Eesti krooni, siseviimistlustööde maksumuseks 5945 Eesti krooni, kokku 10452,80 Eesti krooni (4507,80+5945=10452,80 Eesti krooni). Veekahju fakti kohta avas hageja kahjutoimiku nr OK0710283, mille alusel maksti RJ välja kindlustushüvitis summas 8952 Eesti krooni, so kahju 10452 Eesti krooni, millest lahutati maha lepingujärgne omavastutus 1500 Eesti krooni (Lisad 4, 7, 9). Sama maja korteri 43 veekahju põhjustajaks oli radiaatorisse ühendatud toru lekkimine, mis kahjustas kannatanud korteri põrandat (Lisa 4). Küttesüsteem ning selle osad ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ja kohustus küttesüsteem korras hoida oli korteriühistul. Korteriühistu on jätnud oma seadusest tulenevad korteriomandi mõttelise osa hooldamise kohustuse täitmata, millega on rikkunud oma kohustust ühistu liikme ees. Märgitud kohustus tuleneb kostjal KÜS § 2 lg 1, 15 ja 15.1. Kostja oli kohustatud hoidma korras tehnosüsteemi e. küttesüsteemi, ja seda hooldama. Kostja oli kohustatud rakendama vajalikke abinõusid kaasomandi eseme säilimiseks ja tõrgeteta funktsioneerimiseks. Santehniliste tööde tasu 800 rooni on R. J poolt ühistule tagasi makstud (lk 105jj), vee tõttu sai kahjustad kogu põrand, mitte selle osa, korteri nr 43 asuv toru ei olnud paindes. Elamu küttesüsteem on tehnosüsteem ning radiaator on küttesüsteemi oluline osa. Selle hooldamine või remontimine on eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Menetluse käigus märkis hageja, et korteri nr 43 omanik ei ole rikkunud tema arvates KOS § 11 tulenevaid korteriomandi omaniku kohustusi ega ole kahju tekitanud (lk 58). Vee lekkimine radiaatorist sai olla tingitud vaid sellest, et süsteemi tehnohooldus ei olnud piisav (lk 77), küttesüsteem on ehitise oluline osa ja küttesüsteem on kõik elemendid kokku, milleks on soojuskeskus, soojuse jaotusvõrk, küttekehad, reguleerimisseadmed. Hallitus korteris nr 43 viitab sellele, et olid eelnevad veekahjustused, mis tekkisid pikemaperioodilistes häiretes kinnistu tehnosüsteemides. Elamus on toimunud varem mitmeid uputusi, seega pidi ühistu ette võtma sarnaste juhtumite ärahoidmiseks vastavaid meetmeid. Kahju põhjustanud asjaolud olid kostja mõjusfääris ja ta sai neid mõjutada selliselt, et kahju ei oleks tekkinud. Kuna kannatada sai R. J omand - korteriomand, siis on kahju tekitamine õigusvastane. Tulenevalt eelnevast esitas hageja kostjale 18.09.2007.a nõudekirja Kostja sellele ei reageerinud. Hageja esitas kostjale korduvnõude 08.11.2007.a, samuti 03.12.2007.a. Nendele nõuetele mingit reaktsiooni ei tulnud. Seetõttu saatis hageja 15.02.2008.a kostjale kohtuhoiatuse ning täiendava tähtaja nõude täitmiseks. Kostja nõuet ei täitnud ega vastuskirja ei saatnud. 26.03.2008.a saatis hageja kostjale veel ühe meeldetuletuse, kuid kostja ei ole nõuet täitnud. Kostja kohustus hooldada küttesüsteemi tuleneb KÜS §-st 2 lgst 1, §-dest 15 ja 151 lg-st 1 ja 2 ning hageja palub kostjalt välja mõista 8952 krooni ja
jätta menetluskulud kostja kanda. Menetluskuludeks on riigilõiv 650 krooni ja esindaja kulud 6018 krooni (lk 119) ja lisaks palub välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Tõendid: menetluskulude tõendid (lk 121-124), kindlustuse tingimused ja sertifikaat, kahju hüvitamise avaldus, hüvitamise otsus, nõue kostjale kahju hüvitamiseks, sündmuskoha fotod, maksekorraldus hüvitise väljamaksmiseks kannatanule, kinnistusregistriosa väljavõte, järelpäring R. J , tunnistaja M M ’i, A P ütlused. Kostja vastuväited
3.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata (lk 52, 97). Vee läbijooksust teatati ühistule kolmandate isikute poolt ja ühistu alandas kohaselt süstemis rõhku, kutsus kohale korteri nr 43 omaniku elukaaslase ja santehnilisi töid tegeva firma OÜ V , kes likvideeris avarii ja seega käitus ühistu avarii korral viivitamatult ja omaniku suhtes heatahtlikult. Märgitud korteris toimus avarii pärast korteri ostmist ning avarii ajal tehtud remonti, mille käigus korteriomaniku töömehed vigastasid küttesüsteemi ning seetõttu toimus korteris nr 43 küttesüsteemi leke, mida kinnitas ka OÜ V vastava aktiga. Lisaks leidis kostja, et kahju põhjustanud asjaolud ei olnud korteriühistu mõjussfääris ja ühistu ei vastuta omaniku poolt tellitud töömeeste tegemiste eest, ühistu ei ole paigaldanud korteris nr 43 ühtegi torustikku ega ühtegi ühendust. Ühistu pööningukorrus, mida on ka korter nr 43, ehitati 2000.a. korteriteks ja uued omanikud said ehitajalt korterid kätte, kus olid ainult küprokseinad ja tehnilised väljaviidud otsad (elekter, vesi, küte, kanalisatsioon). Korterite sisetöid, sh ka kõik tehnilised lahendused teostas iga korteriomanik ise (lk 67). Ühistu on pidevalt teinud üldkoosoleku poolt kinnitatud eelarve raames majas kõiku hooldustöid, arvestades seda, et tegemist on 1953.a. alates laguneva elamuga. Veel märkis, et korteris nr 43 oli avarii ka 06.09.08 ja mis oli põhjustatud omanikupoolsest korterisisestest remonttöödest ja mille tagajärjel lekkis vesi küttesüsteemist, selle avarii likvideeris omanik oma jõududega. Lisaks leidis, et remondikalkulatsioon ei ole õige: 800 krooni kanalisatsioonitööde eest ei ole põhjendatud, mille tasus ühistu, ei ole selge, miks vajas vahetamist kogu parkett kui tilkumine leidis aset vai ühes toa nurgas, kalkulatsiooni aluseks olevaid materjale ei ole ühistule esitatud. Korteri nr 43 omanik on jätnud lahti radiaatori õhutuskraani, see lasi vett läbi, omanik keeras kraani kinni pärast ühistu poolset sekkumist. Ühistu ei ole süüdi kahju tekkimises.
4.Tõendid: OÜ V akt 26.08.07 (lk 54), tunnistaja AL ütlused, ülevaatuse akti nr 49 (lk 100), kiri 09.09.08 (lk 101), arved küttesüsteemi hoolduse, montaažitööde kohta 07.06.0724.11.08 (lk 127-135), soojussõlme vastuvõtmise akt (lk 136). Kohtu põhjendused
5.Võlaõigusseaduse § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega.
6.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 26.08.07 leidis aset R. J korteris Tallinnas nr 43 kahjujuhtum, kus kannatada sai talle kuuluv korter. Korter oli märgitud korteriomandi nr 1330901 reaalosa, korteriomand kuulus R. J vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele (lk 36). Vaidlus puudus selles, et R. J on kostja (ühistu) liige. Samuti ei ole vaidlust selles, et R. J ja hageja vahel oli sõlmitud kindlustusleping ning et hageja on R. J hüvitanud asjakahjustumisest tekkinud kahju summas 8952 krooni, sj on juba arvestatud lepingujärgset omavastutust 1500 krooni, mis oli hageja poolt ka maha arvestatud. Samuti ei ole vaidlust selles, et pärast kahju kannatanule hüvitamist on hagejale üle läinud kannatanu nõue võimaliku kahju tekitaja vastu. Seega on asjas tõendatud, et kahjujuhtum leidis aset kannatanu enda korteris ja et kannatanule on kahju tekkinud, kuna tema omand sai kahjustada VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Samuti on tõendatud, et kahjunõue on läinud hagejale üle VÕS § 492 lg 1 järgi.
7.Vaidlus tekkis selle üle, kas kostja on oma kohustusi kannatanu ees täitnud ja kas ta vastutav tekkinud kahju eest.
8.VÕS § 1044 lg 2 järgi siis, kui on rikutud lepingust tulenevat kohustust, ei saa nõuda kahju hüvitamist VÕS 53. peatükist tulenevatel alustel, va siis kui lepingulise kohustuse eesmärk oli muu kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Ehkki hageja märkis, et kostja vastutab deliktiõiguse järgi (lk 74), leiab kohus, et tulenevalt VÕS § 1044 lg 2 1. lausest ei saa nõuda kostjalt märgitud kahju hüvitamist. Nimelt ei ole hageja õiguslik arvamus kohtule siduv ja teiseks on hagejale läinud üle kannatanu, kes on ühistu liige, nõue kahju tekitaja vastu ja seega reguleerib kannatanu ja ühistu vahelisi suhteid eelkõige lepinguline e. käsundilaadne suhe, kuna KOS § 8 lg 1 tulenevalt on korteriomandi omanikud majas moodustanud mõtteliste osade hooldamiseks ühistu, kelleks on kostja ja kes vastavalt KÜS § 2 lg 1 järgi majandab korteriomandite eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelisi osi. Seega ajab ühistu e kostja sisuliselt korteriomandite omanike, kes on ühistu liikmeiks, asju, saades oma ülesanded liikmetelt vastavalt põhikirjale ja seadusele. Seega saab kohtu arvates rääkida eelkõige lepingulisest suhtest kannatanu ja kostja vahel ja kuna kannatanud nõue on üle läinud hagejale, siis saab hageja kahju hüvitamist nõuda ka lepingu rikkumisest tulenevalt väidetava ühistupoolse kohustuse rikkumise korral lepingulise vastutuse järgi. Märgitud käsundilaadse õigussuhte sisu (õigused, kohustused) on sätestatud ka korteriühistu seaduses.
VÕS § 101 lg 1 p 3, lg 2, viimase lause alusel ja 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist, va siis kui ta kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Lepingulise kohustuse korral vabaneb võlgnik kohustuse rikkumise korral vastutusest, kui rikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 1 järgi ja eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav ja lg 2 järgi on rikkumine vabandatav, kui rikkumine leidis aset vääramatu jõu tõttu. VÕS § 104 järgi omab süü lepingulise kohustuse rikkumise korral tähendust siis kui see on seaduses, lepingus vastavalt ette nähtud.
10.Järgnevalt vaatleb kohus, kas ja milline kohustus oli kostjal kannatanu, kelle nõue on hagejale üle läinud, ees ja kas ta on oma kohustust rikkunud.
11.Korteriühistul on KÜS 2 lg 1 tulenev kohustus korteriomandi eseme mõttelisi osi ühiselt majandada: korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide ning nende osade korrashoidmine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS §-de 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS § 151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud ja nende pinna osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Eluruumi hoolduseks § 151 lg 2 kohaselt on tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ning eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu küttesüsteem tehnosüsteem ning selle hooldamine või remontimine on eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu, antud juhul kostja majandustegevusest tulenev kohustus. Samas tuleb vaadelda, kas see osa süsteemist, millest sai alguse vee läbijooks, on tegelikult hõlmatud ühistupoolse majandamis- ja hooldamiskohustusega.
12.Vaidlus puudus selles, et kannatanu korteris nr 43 tekkis vee lekkimine radiaatori ühenduskohast toruga. Hageja arvates oli vee lekkimine tingitud sellest, et süsteemi tehnohooldus ei olnud piisav, küttesüsteem on ehitise oluline osa ja küttesüsteem on kõik elemendid kokku, milleks on soojuskeskus, soojuse jaotusvõrk, küttekehad, reguleerimisseadmed.
13.Hageja tunnistaja M. M ütluste kohaselt tegi tema elukaaslasega korteris nr 43 remonti 2007.a suvel, juhtumi ajaks ei olnud nad radiaatoreid puudutanud, samas selgus juhtumi käigus, et vesi jooksis seinapealsete torude liitmikust, kus üks läheb ühte, teine teise radiaatorisse ja üks toru tuleb seinast. Kostja tegevdirektori A. L kui tunnistaja ütlustest nähtub, et kannatanu korter nr 43 oli katusekorter, mille ehitasid endised korteriomandi omanikud välja 2000.a ning sinna viidi ka küttesüsteemi osa, mille juurde iga omanik ise liitis vastava radiaatori ühtsesse tervikusse. A. L ütluste kohaselt ehitas ühistu välja pööningukorruse, otsad ja küprokseinad ja sisetööd tegi V , kes oli ka endine korteri nr 43 omanik. Seega leiab kohus, et asjas on tõendatud, et märgitud küttesüsteemi osa - liitmik, mis lasi vett läbi, on ehitatud korteriomanike poolt mitte ühistu poolt ja seega ei ole tegemist ühistupoolse remondiga § 15.1 lg 2 tähenduses. Ehkki kostja poolt esitatud OÜ V akti (lk 54) kohaselt oli toru kõver, sinna oli peale astutud ja seetõttu lasi liitmik vett läbi, siis nimetatud aktis toru rikkumist kajastuv informatsioon ei ole ühegi teise tõendiga kinnitust leidnud, kuna A. L ütluste kohaselt tegeles tema süsteemi sulgemisega ja ta ei käinud märgitud avarii korral korteris. Viidatud asjaolu ei nähtu M. M ütlustest. Lisaks ei nähtu hageja poolt kohtule esitatud fotolt (lk 28), et toru oleks kõver pealeastumise tulemusel, toru on küll kaarjas, mis on aga seletatav radiaatori ja seinal asuva ühenduskohtade erinevatest asukohtadest põrandapinna suhtes. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja väited sellest, et kahju tekkis seetõttu, et korteri nr 43 remondi käigus oleks asutud radiaatori peale, mille tulemusel kõverdus radiaator ja hakkas keermiku kohast läbi vett laskma, ei ole tõendatud. Samas on eeltoodud M.M ütlustega tõendatud,
et keermik lasi vett läbi, st ta ei olnud korras. Esitatud fotolt nähtub, et keermik, millest sai alguse vee läbijooks vaidlusaluse kahjujuhtumi ajal (26.08.07), asus korteri sees, millesse olid ühendatud korteri radiaatorid ja nimetatud keermiku üle sai kontrolli eelkõige teostada korteriomandi omanik, kuna asus tema mõjusfääris ja nimetatud radiaator on paigutatud ja ühendatud ka endise omaniku poolt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et sellise keermiku, millesse sai ühendada radiaatorit omaniku poolt, hooldamiskohustus ei lähe kohtu arvates ülalmainitud ühistu e. kostja kohustuste hulka KÜS § 2 lg 1, §15.1 lg 2 järgi ja seega ei saa hageja kostjale ette heita vastava hoolsuskohustuse rikkumist. Kuna tegemist ei ole kostja hoolsuskohustusega, ei vastuta ta tekkinud kahju eest. Õige on küll hageja väide, et radiaator, keermik, püstikud moodustavad küttesüsteemi kui tehnosüsteemi, ent kohtu arvates ei tähenda nimetatud asjaolu seda, et korteriomandi reaalosas sees oleva radiaatori ühenduskoha, millesse saab omanik ise ühendada radiaatorit, hoolsuskohustus oleks ühistul tulenevalt KÜS § 2 lg 1, 15.1 lg 2. Hageja viited sellele, et korteris nr 43 oli hallitusi ja et esines varem vee läbijooksu, ei oma vaidluses kaalu, sest käesolev juhtum leidis aset 26.08.07 korterist nr 43 aluse saanud veeläbijooksu tõttu. Lisaks nähtub kostja tunnistaja AP ütlustest, et on elanud majas 32 aastat, varem ei ole olnud mingeid uputusi, alles siis kui ülemisse korterisse kolis uus omanik, on olnud 2 uputust ja seega ei ole hageja väited pidevatest küttesüsteemi lekkimisest ja kostjapoolse kohustuse täitmata jätmisest tõendatud. Ka kostja esitatud tõenditele, so aktile nr 49 06.09.08 (lk 100) ja ka V. B ning R. J ühisele teatele 08.09.08 (lk 101) ei anna kohus hinnangut, kuna koostatud pärast kahju juhtumit, sj aktist ei nähtu, millal ülevaatus korteris 43 tehti ja teisest ei nähtu millal süsteemi veega täideti ja toru lekkis. Kohus peab vajalikuks märkida, et isegi kui kostjal oleks hoolsuskohustus märgitud küttesüsteemi osa, mis asus korteri nr 43 reaalosas, hooldamisel, siis on kostja kohtu arvates ka kohtus tunnistusi andnud A. L ütlusega ja esitatud V OÜ arvetega 18.06.07-24.11.08 tõendanud, et ühistu on teinud kütteautomaatika hooldust, montaažitöid, surveproove, soojussõlme remonti, hooldust, vahetanud soojusvaheti, tarbeveeregulaatori, samuti on hoolsuskohustuse täitmine tõendatud Tallinna Kütte 07.06.07 aktiga, millest nähtub, et soojussõlm on vastu võetud, aga ka TOÜ tunnistusega, et vastavad soojusarvestid on taadeldud.
14.Kuna kohus leidis, et kostja ei ole vastutav tekkinud kahju eest, kuna tal ei olnud kohustust, mida ta oleks saanud rikkuda, ja isegi kui tal oleks olnud kohustus, siis märgitud kohustuse rikkumine ei ole aset leidnud ja seega ei anna kohus hinnangut väidetele kahju ulatusest ja selle kohta esitatud tõenditele. Menetluskulud
15.TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjus on otsus tehtud. TsMS § 405 lg 1 p 3 järgi võib kohus määrata lihtmenetluses tehtud otsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja ega tõendeid, mistõttu jäävad kummagi poole menetluskulud kummagi poole enda kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.