Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-08-67267

Hagiavaldus ja selles sisalduvad asjaolud AS D(hageja) esitas 14.10.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Nimetatud avaldus anti üle hagimenetlusse. Hageja esitas maakohtule hagi 09.04.2009 SOÜ (kostja) vastu võlgnevuse 84 972.15 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.07.2007 liisingulepingu , mille esemeks oli sõiduauto Volvo V70 (edaspidi vara). Kostja kohustuseks oli hagejale liisingulepingu maksegraafikus fikseeritud maksete tasumine. Kostja jättis kohustuse täitmata ning hageja saatis kostjale 17.12.2007 teatise võlgnevuse olemasolu kohta ja liisingulepingu ülesütlemise hoiatuse. Kuna kostja tekkinud võlgnevust tähtajaks ei tasunud, ütles hageja liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja liisingumaksete võlgnevus hageja ees 48 328.12 krooni. Kostja kohustus seoses liisingulepingu lõppemisega andma hagejale üle vara valduse. Vara võõrandamisest saadud rahasumma 97 457.66 krooni ei katnud hageja poolt vara omandamiseks tehtud kulutusi ning võlgnikul on kohustus hagejale tasuda vastav hüvitamata jäänud summa (126 037.74 – 97457.66) 28 580.08 krooni. Seoses müügiprotsessiga kandis hageja täiendavalt kulusid summas 8 063.95 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale 84 972.15 krooni. Hageja nõuab alates 17.11.2008 võlgnevuselt viivist kokkulepitud määras 0.25 % päevas kuni võlgnevuse tasumiseni. Kostja vastus Kostja 29.04.2009 vastuse kohaselt ei ole ta nõus tema vastu esitatud hagiga. Nimetatud summa tuleks välja mõista BM’ilt, kes oli äriühingu endine juhatuse liige liisingulepingu sõlmimise ajal. Kostja seaduslik esindaja selgitab, et tema on osaühingu juhatuse liige alates 09.01.2008 ning osaühingu pidi ta võtma enda nimele üheks kuuks. BM’i kinnitas talle, et äriühingul ei ole võlgnevusi ega kohustusi. Tema ei ole osaühingu nimel tehinguid teinud ning tema suhtes tuleks menetlus lõpetada. Menetluse käik 29.04.2009 määrusega määras kohus asjas tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kirjaliku menetluse poolte nõusolekul. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on poolte vahel 09.07.2007 sõlmitud liisinguleping , millega hageja andis kostja kasutusse sõiduauto Volvo V70 (vara, t lk 28-39). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Kostja ei vaidlusta hagejapoolset lepingu ennetähtaegset ülesütlemist. Liisingulepingu üldtingimuste p 10.1.3 ja 10.2 kohaselt on hagejal õigus liisinguleping erakorraliselt üles öelda, kuna kostja oli jätnud tasumata maksegraafiku järgse liisingumakse ning ei täitnud vastavat kohustust ka 14 päeva jooksul pärast vastavasisulise hoiatuse saamist. Hageja on saatnud teatise 17.12.2007 (t lk 44). Kostja pole liisingumaksete võlgnevuse suurust vaidlustanud. Ekslikult on kostja seaduslik esindaja teinud järelduse, et nõue on suunatud tema, kui füüsilise isiku vastu ning üksnes sellel põhjusel on nõudele vastu vaielnud. Seega saab lugeda tõendatuks, et kostjal on liisingumaksete võlgnevus hageja ees summas 48 328.12 krooni. Järgnevalt käsitleb kohus liisingulepingu ülesütlemisega kaasnenud kulutuste kostjalt väljamõistmist. VÕS § 367 lg 1 kohaselt liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja

2-08-67267 hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 4 kohaselt liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste p 10.7 kui vara võõrandamisest saadav rahasumma ei kata kõiki kostja poolt hagejale liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvaid summasid, on kostja kohustatud viivitamatult tasuma hagejale puudu jääva osa. Liisingulepingu üldtingimuste p 10.9 kohaselt peab kostja hüvitama hagejale ka liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, sealhulgas vara valduse ülevõtmisega, hoidmisega, müügikõlbulikuks seadmisega vms kaasnevad kulud. Kuna hageja ütles lepingu üles seetõttu, et kostja ei täitnud liisingulepingust võetud kohustusi, on hageja liisingulepingu ülesütlemisega kandnud kulutusi, mis tulenevalt VÕS § 367 lg 1, 367 lg 4 ja liisingulepingu üldtingimuste p 10.7 ja 10.9 tuleb kostjal hagejale hüvitada. Puudub vaidlus, et kostja on vara hagejale tagastanud. Hageja on vara võõrandamisest saanud 97 457.66 krooni (käibemaksuta, t lk 45). Kostja ei ole vara võõrandamise hinda vaidlustanud. Kohus leiab, et vara väärtuseks VÕS § 367 lg 3 tähenduses saab lugeda 97 457.66 krooni. Hageja nõuab kostjalt vara tagastamise ja müümisega seotud kulusid kokku summas 8 063.95 krooni (t lk 46-47). See koosneb vara müügi ettevalmistamiseks teostatavatest remonttöödest 1 164 krooni ja müügiteenusest 6 900 krooni. Kohtu hinnangul on õiguslikult põhjendamata nõuda nimetatud kulutusi koos käibemaksuga, kuna hageja on käibemaksukohustuslane ja seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi. Põhjendatud on kulutustena kostjalt välja mõista 6 833.90 krooni, ehk kantud kulutused käibemaksuta. Kohus leiab, et vara müügikõlblikuks seadmine ja müügiteenuse kulu on kahtlemata põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest. Samuti tuleneb sellise kulu maksmise kohustus liisingulepingu üldtingimuste p

2-08-67267 Kohus on rahuldanud hageja nõude suuremas ulatuses. Seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 98 % ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.