Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedpank AS, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 27.05.2009.a.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

Kohtule hageja poolt 09.12.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt omandas E AS nõude A G `i vastu summas 53 446,70 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ Laenukeskus ja E ASi vahel sõlmitud nõude loovutamise leping (15.01.2008). Hageja nõue tuleneb Laenukeskus OÜ ja A G `i vahel 22.10.2007 sõlmitud laenulepingust nr 2710. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse summas 53 446,70 krooni, millest põhivõlg 8000 krooni, tasumata intressid 21 761,60 krooni, tasumata viivis summas 21 458,00 krooni, leppetrahv 927 krooni ja sissenõudmisega seotud kulud 1300 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu summas 3000 krooni ning kohtukulud. Hagiavalduse kohaselt taotles hageja juhul, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus on toimetanud kostjale menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude ning hagimaterjalid kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted väljaandes Ametlikud Teadaanded 02.03.2009. a. Kostja vastust 30 päeva jooksul dokumentide väljavõtete kättetoimetatuks lugemise päevast (30 päeva möödumine väljavõtete avaldamisest) ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Intress Lepingu alusel sai kostja 22.10.2007.a. laenu 8 000 krooni. Kostja kohustus laenusumma 8000 krooni ja intressid tagasi maksma hiljemalt 22.12.2007.a. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu p 4 kohaselt on pooled kokku leppinud, et 8 000 krooni

suuruse laenu puhul on intressi määraks 20% kuus, ehk 0,67% päevas, ehk laenu õigeaegsel tagasimaksmisel laenu saaja poolt laenuandjale 3200 krooni. Hageja on arvestanud ebaõigesti kostjale intressi alates 22.10.2007 kuni 22.12.2007 summas 21 761,60 krooni. Lähtuvalt lepingu p 4 on intressi määraks 20% kuus, kuid intressi saab arvutada üksnes laenulepingu lõppemiseni. Intress on tasu laenu kasutamise eest ning seda arvestatakse vastavalt laenuks antud rahasumma kasutusaja pikkusele, milleks käesolevas asjas on 2 kuud päeva. Pärast nõude sissenõutavaks muutumist saab tulenevalt VÕS § 113 lg 1 arvestada tagastamata laenult viivist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele intress 3200 krooni. Kohus jätab hagi võla sissenõudmisega seotud kulu 1 300 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude 1 300 krooni hüvitamist. Lepingu lisaks oleva hinnakirja kohaselt on pooled kokku leppinud, et krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on võla sissenõudmisega seotud kulud 1 300 krooni ulatuses. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. Kohtu hinnangul on lepingu lisaks olevas hinnakirjas sisalduvad lisanõuded tühised tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur (esimene võlgnevuse teatise saatmine 200 krooni, teise teatise saatmise eest 400 krooni ja 700 krooni kolmanda teatise saatmise eest) ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav. Kohus leiab, et nimetatud meeldetuletusi saab hageja krediidisaajatele saata ka vähem kulukamal viisil, näiteks elektronkirjaga. Seega jätab kohus hageja nõude kostjalt 1 300 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on osaliselt hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidisumma, tasumata viivise, leppetrahvi ja osaliselt intressi osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 8, § 34, § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1,3, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, 164 lg 1,2, § 396, § 397 ja § 415 lg 1 ning alusel. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 3000 krooni, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus on seisukohal, et taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 3000 krooni.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.