Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 27.05.2009. a.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

Kohtule hageja poolt 15.04.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt omandas EAS nõude AL vastu summas 36 572 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen ja EASi vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping (06.12.2006). Hageja nõue tuleneb SMS Laen OÜ ja AL vahel 16.08.2006 interneti vahendusel sõlmitud teenuste kasutamise lepingust nr 6941. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse summas 36 572 krooni, millest põhivõlg 3000 krooni, tasumata intressid 13 572,00 krooni, tasumata viivis summas 8250,00 krooni, leppetrahv 1500 krooni ja nõude loovutamisest tulenevad kulud 10 250 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu summas 2250 krooni ning kohtukulud. Hagiavalduse kohaselt taotles hageja juhul, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus on toimetanud kostjale menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude ning hagimaterjalid kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.11.2008. a. Kostja vastust 30 päeva jooksul dokumentide väljavõtete kättetoimetatuks lugemise päevast (30 päeva möödumine väljavõtete avaldamisest) ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Intress Lepingu alusel sai kostja laenu 3 000 krooni 30 päevaks. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu p 4.2.3 kohaselt on pooled kokku leppinud, et 3 000 krooni suuruse laenu puhul on intressi määraks 700 krooni. Hageja on arvestanud ebaõigesti kostjale intressi alates 16.08.2006 kuni 18.03.2008 summas 13 572,00 krooni. Intressi saab arvutada üksnes laenulepingu lõppemiseni. Intress on tasu laenu kasutamise eest ning seda arvestatakse vastavalt laenuks antud rahasumma kasutusaja pikkusele, milleks käesolevas

asjas on 30 päeva. Pärast nõude sissenõutavaks muutumist saab tulenevalt VÕS § 113 lg 1 arvestada tagastamata laenult viivist. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele intress 700 krooni. Kohus jätab hagi nõude loovutamisest tulenevate kulude osas 10 250 krooni rahuldamata, kuna see on õiguslikult põhjendamata. Kohtu hinnangul on lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 ja 12.2.3 näol tegemist tüüptingimustega. Arvestades asjaoludega, et lepinguga on kindlaks määratud leppetrahv 50 % tagastamata laenust ning viivisemääraks on 0.5 % päevas tähtaegselt tasumata summalt, on kohtu arvates lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 tühised tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5. Lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Seega ei ole hagejal kahju hüvitamise nõuet tekkinud. Kohus leiab, et hagi on osaliselt hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidisumma, tasumata viivise, leppetrahvi ja osaliselt intressi osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 8, § 34, § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1,3, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, 164 lg 1,2, § 396, § 397 ja § 415 lg 1 alusel. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hagiavaldus on rahuldatud osaliselt, s.h põhinõue kogu ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.