Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Swedpank AS, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 27.05.2009.a.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

Kohtule hageja poolt 03.01.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt omandas EAS nõude PZ vastu summas 24 405,00 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen ja EAS vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr. 061206 (06.12.2006). Hageja vähendas nõuet kostja vastu 15 000 kroonini. Hageja nõue tuleneb SMS Laen OÜ ja PZ vahel 29.08.2006 interneti vahendusel sõlmitud teenuste kasutamise lepingust nr 5818. Hageja nõue on kokku 24 405 krooni, millest põhivõlg 3000 krooni, tasumata intressid 11 490 krooni, tasumata viivis summas 6915 krooni, leppetrahv 1500 krooni ja nõude loovutamisest tulenevad kulud 1500 krooni. Hageja vähendas vabatahtlikult oma nõuet (intresside osas) kostja vastu kuni 15 000 kroonini ning palub eeltoodud summa kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu summas 1000 krooni ning kohtukulud. Kohus on toimetanud kostjale menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude ning hagimaterjalid kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel, avaldades nimetatud dokumentide väljavõtted väljaandes Ametlikud Teadaanded 21.10.2008. a. Kostja vastust 30 päeva jooksul dokumentide väljavõtete kättetoimetatuks lugemise päevast (30 päeva möödumine väljavõtete avaldamisest) ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et hagile vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata.

Kohus jätab hagi nõude loovutamisest tulenevate kulude osas 1500 krooni rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt nõudeõiguse loovutamisest tulenevaid kulusid summas 1 500 krooni – lepingu p 12.2.1 nõudekirja väljastamisel leppetrahv 150 krooni, korduva nõudekirja väljastamisel leppetrahv 350 krooni ning hagiavalduse esitamine kohtusse hagiavalduse koostamise kulud 1 000 krooni,

õigusabikulud, riigilõiv ja muud kohtukulud. Kohus leiab, et hageja nõue hüvitada hagiavalduse koostamise kulud 1 000 krooni ei ole õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse esitamise kulu puhul saab tegemist olla üksnes menetluskuluga. Menetluskulude väljamõistmine toimub vastavalt tsiviilkohtumenetluse sätetele (TsMS § 162, § 163, § 173 jj). Kohtu hinnangul on lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 näol tegemist tüüptingimustega. Arvestades asjaoludega, et lepinguga on kindlaks määratud leppetrahv 50 % tagastamata laenust ning viivisemääraks on 0.5 % päevas tähtaegselt tasumata summalt, on kohtu arvates lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 tühised tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5. Lepingu p 12.2.1 ja 12.2.2 ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Seega ei ole hagejal kahju hüvitamise nõuet tekkinud. Kohus leiab, et hagi on osaliselt hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata krediidisumma, tasumata viivise ja leppetrahvi osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 8, § 34, § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1,3, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, 164 lg 1,2, § 396, § 397 ja § 415 lg 1 ning alusel. Kohus rahuldab hagi intressi väljamõistmiseks osaliselt. Hagiavalduse kohaselt on pooled kokku leppinud intressi suuruseks 700 krooni. Intress on tasu raha kasutamise eest ning seda saab arvestada kuni laenulepingu tähtaja lõppemiseni. Hageja on ebaõigesti arvestanud intressi kuni hagiavalduse esitamiseni. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada kohtuotsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et kuivõrd hagiavaldus on rahuldatud osaliselt, s.h põhinõue kogu ulatuses, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 alusel 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Gerty Pau kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.