Jätta Diorella Teenindus OÜ hagiga seotud menetluskulud Diorella Teenindus OÜ kanda.
5.Jätta D.S.i vastuhagiga seotud menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu kantselei kaudu 27.05.2009.a kell 16.00. 1 (8)
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I Asjaolud ja menetluse käik
1.Diorella Teenindus OÜ (edaspidi Diorella) esitas 10.07.2007 Viru Maakohtule hagi D.S.i (edaspidi Kostja I) ja E-A.S. (edaspidi Kostja II) vastu töövõtulepingu rikkumisest tuleneva võlgnevuse summas 295 529 krooni, millest 259 572 krooni on põhivõlg ja 35 957 krooni viivis. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid G.D. töövõtjana ja Kostja I tellijana 12.07.2006 töövõtulepingu, mille esemeks oli Ida-Virumaal Kohtla vallas Kukrusel asuva ehitise rekonstrueerimine. Ehitise omanikuks oli Kostja II. Tööde maksumuseks lepiti kokku summas 300 000 krooni. Töid tuli alustada 03.07.2006 ja tööd tuli lõpetada 01.09.2006. Töid teostas Diorella G.D.iga 14.07.2006 sõlmitud töövõtulepingu alusel. Töid alustati 2006 juuli alguses ja tööd lõpetati 22.11.2006. Kostjale I esitati tööde üleandmise-vastuvõtu akt 04.12.2006, kuid Kostja I keeldus selle allkirjastamisest. Kuna kostjad ei esitanud töövõtjale projekti ega tööjooniseid, sõltus ehitamine nende juhistest. Juuli lõpust kuni augusti keskpaigani 2006 viibisid kostjad puhkusereisil, mistõttu viibis ka tööde teostamine. Tööde käigus tekkisid Tellija soovidest tulenevalt lisaks mitmed viivitused ja lisatööd. Lisatöid tehti mahus 29252,20 krooni + 17110 krooni +14 604,80 krooni. Teostatud tööde kohta koostati tööde aktid: 14.septembri seisuga – 192 066,60 krooni, oktoobri lõpu seisuga 69909,77 krooni, lisatööde akt 31 714,80 krooni. Kokku kõikide teostatud tööde kohta 360 580,72 krooni. Kostjad tööde kohta vastuväiteid ei esitanud. Ehituse käigus esitatud pretensioonid töö kvaliteedi kohta parandas töövõtja omal kulul. Tööde eest maksti sularahas: 13.07.2006 30 000 krooni; 01.08.2006 40 000 krooni; 18.09.2006 30 000 krooni. Kostjal tekkis septembrikuu tööde eest tasumisega makseraskusi ning töövõtja nõudmisel esitasid kostjad 13.10.2006 maksekohustuse kinnituse. 08.06.2007 loovutas töövõtja võlanõude hagejale.
2.Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu (tl 51-72). Kuna hagi tuleneb G.D. ja Kostja I vahel sõlmitud töövõtulepingust, puudub alus hagi rahuldamiseks Kostja II osas, kes ei olnud lepingu pooleks. Kostja I vastu tuleb hagi jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
1.töö on töövõtja poolt senini üle andmata;
2.hagiavalduses on hageja märkinud, et töid sooviti üle anda alles 04.12.2006, seega on arusaamatu viivise nõue;
3.hageja ei ole kostjalt nõudnud projekti ega tööjooniseid.
4.Lepingujärgne tööde maksumus oli 300 000 krooni, mis tuli vastavalt lepingule tasuda kahes etapis. Tellija on tasunud hagejale 185 000 krooni sularahas. Lisaks hageja poolt märgitule on kostja tasunud hagejale veel 06.10.2006 40 000 krooni ja 16.10.2006 45 000 krooni. Kokku on kostja tasunud hagejale 185 000 krooni. Lepingus ei ole märgitud summad, missugused tuleb mingil tähtajal maksta. Kuna töid ei ole üle antud, puudub kostjal tasumise kohustus. 2 (8)
5.Hageja poolt esitatud kostjate antud kirjalikust kohustusest ei nähtu seos eelpool nimetatud lepinguga. Allkirjast tuleneb, et tasuda tuleb peale kõikide tööde täitmist. Hageja ei ole kostjale töid üle andnud.
6.Igasugused täiendavad tööd tuli poolte vahel kooskõlastada. Kostja leiab, et hageja poolt märgitud lisatööde tegemist leping ette ei näinud.
7.Hageja ei ole koostanud lepingu p-s 7 kookulepitud akti. Kostja ei pea vastavaks aktiks 24.04.2007 koostatud ja kuupäevata Z., S. ja K. poolt allkirjastatud akti.
8.Hageja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi korrektselt, töö on teostatud ebakvaliteetselt, tähtaega ja eelarvet ületades ja kuna töö on kostjale üle andmata, puudub kostjal tasumise kohustus.
9.Hagiavaldusest ei nähtu viivise arvestamise periood.
3.14.01.2008 esitas Kostja I Diorella vastu vastuhagi lepingust tuleneva kahju summas 272 673 krooni hüvitamise nõudes.
1.Teostatud töö oli ebakvaliteetne ja Kostja I nõudis korduvalt Töövõtjalt ebakvaliteetse töö parandamist või ümbertegemist. Kuna Töövõtja tööd ei parandanud ega teinud ümber, oli Kostja I sunnitud tellima vastava töö OÜ-lt Brevanor, kelle hinnapakkumine töö ümbertegemiseks on 116 473 krooni.
2.Kuna töö oli ebakvaliteetne ja Töövõtja ei ole tööd üle andnud, tellis Kostja I ekspertiisiakti FIE Lev Migdalskilt, kes leidis aktis, et teostatud töös olid olulised puudused. Ekspertiisiakti eest tasus Kostja I 2000 krooni.
3.Vastavalt lepingule leppisid pooled kokku tööde teostamise tähtajas 01.09.2006. Tööde üleandmise akt on dateeritud 24.04.2007, seega 7 kuud ja 24 päev kokkulepitust hiljem. Vastavalt lepingu p-le 6 oli töövõtja kohustatud tööde mitteõigeaegsel lõpetamisel tasuma hagejale trahvi 0,1% päevas lepingu üldsummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte üle 10% lepingu hinnast. Kostja I on õigustatud nõudma trahvi alates 01.09.2006, kuid arvestades trahvi piirangut (10% lepingusummast) esitab Kostja I trahvinõude summas 30 000 krooni.
4.Lepingu p.7 kohaselt on Töövõtja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,1% päevas lepingu üldsummast iga viivitatud päeva eest, alates tööde lõpetamise hetkest. Kostja I ei nõustu hageja seisukohaga, et tööd lõpetati 22.11.2006, kuid nimetatud kuupäeva võib võtta aluseks, et arvestada viivist lepingu p.7 alusel. Viivise summa perioodi 22.11.2006 kuni 10.01.2008 (414 päeva eest) on 124 200 krooni. Kokku on vastuhagi nõue 272 673 krooni. 05.05.2008 suurendas Kostja I vastuhagi nõuet 322 780, 50 kroonini. Nõude suurendamise asjaoluks oli see, et seoses ebakvaliteetse tööga, tekkisid lume sulamisest ehitisele kahjustused. Kahjustuste likvideerimiseks esitas hinnapakkumise OÜ Brevanor summas 50 107,50 krooni (tl 172-185).
4.Diorella vaidles vastuhagile vastu.
5.18.11.2008 esitas ekspert Leo Rahumägi vastused kohtu poolt esitatud küsimustele (tl 273290) ning 15.12.2008 esitas täiendava vastuse täiendavalt esitatud küsimustele (tl 317-318). II Kohtuistungil
6.Maakohtu istungil jäid pooled hagis vastuhagis ja nendele esitatud vastustes toodud seisukohale. Kostja I täpsustas, et 16.10.2006 anti G.D.ile üle 43 000 krooni, kuigi vastuses on ekslikult märgitud 45 000 krooni üleandmine. 3 (8)
Hageja seaduslik esindaja G.D. kinnitas, et 01.08.2006 sai 40 000 krooni Kostja I isa G. S. kabinetis. Kostja I ja Kostja II kinnitasid, et tl 18 võlgnevuse kinnitusel on kostjate allkirjad. III Kohtuotsuse põhjendused
7.Maakohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
8.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolud üle:
1.Kostja I Tellijana ja G.D. Töövõtjana sõlmisid 12.07.2006 töövõtulepingu IdaVirumaal Kohtla vallas Kukruse külas asuva ehitise rekonstrueerimiseks, so ehitise endisel kujul taastamiseks lepingus kokkulepitud mahus;
2.tööde maksumuseks lepiti kokku 300 000 krooni;
3.töid tuli alustada 03.07.2006 ja tööd tuli lõpetada 01.09.2006.
4.tööde maht/loetelu lepingu lisana on märgitud tööde eelarves (tl 12, 370).
5.vaidlust ei ole selles, et töövõtja alustas töid ilma ehitusloata ja projektita.
6.vaidlust ei ole lepingu alusel teostatud tööde eest 100 000 krooni tasumise üle: 13.07.2006 30 000 krooni, 01.08.2006 40 000 krooni ja 18.09.2006 30 000 krooni).
7.vaidlust ei ole selle üle, et töid ei suudetud lepingus kokkulepitud tähtajaks lõpetada.
8.vaidlust ei ole selle üle, et kostjad allkirjastasid 13.10.2006 kohustuse tasuda kogu summa „Kukruse“ objekti eest täies ulatuses kahe päeva jooksul pärast tööde teostamist täies mahus (tl 18, 347-348).
9.vaidlust ei ole selle üle, et töövõtja G.D. on loovutanud 12.07.2006 sõlmitud töövõtulepingust tuleneva nõude Diorellale.
10.kostjad ei vaidlustanud hageja esindaja poolt esitatud muukeelsete dokumentide tõlkeid.
9.Diorella hagi Kostja I ja Kostja II vastu 295 529 krooni nõudes. 9.1 Kõigepealt peab maakohus vajalikuks selgitada vaidlust õigussuhte üle. Pooled vaidlevad selle üle kas sõlmitud lepingu puhul on tegemist tarbijatöövõtulepinguga VÕS § 635 lg.4 mõttes. VÕS § 635 lg.1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Tarbijatöövõtuleping VÕS § 635 lg.4 mõttes on oma majandus- või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Vastavalt kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttele on Kostja II sõlminud asjaõiguslepingu, millel asub töövõtulepingu objektiks olnud ehitis, 14.09.2006 ja samal kuupäeval on ta ka omanikuna registrisse kantud (tl 211). Kostja I ja Kostja II abiellusid 15.07.2006. Ehitis on Ehitusseaduse § 2 lg.1 kohaselt aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. 4 (8)
Eeltoodust tulenevalt on töövõtulepingu objektiks olnud ehitis kinnisasja lahutamatuks osaks ning isegi kui Kostja II omandas ehitise vallasasjana, ei muuda see asjaolu poolte vahel sõlmitud töövõtud lepingut tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg.4 mõttes. 9.2 Edasi peab maakohus vajalikuks selgitada Tellija ja Töövõtjaga seonduvat. Pooled ei vaidle selle üle, et 12.07.2006 sõlmitud töövõtulepingus oli Tellijaks VÕS § 635 lg1 mõttes Kostja I. Kostja I ja kostja II ei olnud sel ajal veel abielus ja kuigi kohus eeldab, et Kostjal I oli vastava töövõtulepingu sõlmimiseks eelnev kokkulepe Kostjaga II, ei tähenda see asjaolu, et Kostja II tuleks lugeda samuti Tellijaks VÕS § 635 lg.1 mõttes. Pooled on menetluse käigus andnud eksitavaid selgitusi selle kohta nagu oleks G.D.i ja Kostja II vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaks Töövõtjaks Diorella. Eelpool nimetatud töövõtulepingust tuleneb, et Töövõtjaks oli G.D.. 9.3 Poolte vahel on ka vaidlus, kui palju Kostja I Töövõtjale teostatud tööde eest tegelikult on tasunud. Hageja väidab, et tööde eest on tasutud kokku 100 000 krooni. Kostja I on esitanud vastuväite, et teostatud tööde eest on tasutud tema ja tema isa poolt kokku 185 000 krooni. Seega Kostja I võtab õigeks, et hagejal on teostatud tööde eest õigus vähemalt 183 000 kroonile ning Kostja I 12.04.2007 kirjast tulenevalt veel 70 000 kroonile (tl 20, 69). Kokku on Kostja I tunnistanud töövõtja õigust teostatud tööde eest tasumiseks summas 183 000 + 70 000= 253 000 krooni. Kostja I väidab, et lisaks hageja poolt märgitud kuupäevadel üle antud tasule, tasuti hagejale teostatud tööde eest 06.10.2006 40 000 krooni ja 16.10.2006 43 000 (vastuses ekslikult 45 000 krooni). Raha üleandmist tõendab Kostja I telefonikõnede väljavõtete (58-61), kostja I isa G. S. arvelduskonto väljavõttega (tl 63) ja tunnistajate ütlustega (tl 201-202, 219-221). Töövõtulepingu p.3 kohaselt tulnuks Tellijal vastavalt lepingule tasuda kahes osas: ettemaksena ja lõppmaksena pärast eelarves kokkulepitud tööde teostamist 4 kalendripäeva jooksul. Ettemaksu suurus ja tasumise kuupäev jäid lepingus fikseerimata. Kohus leiab, et eelpool nimetatud telefonikõnede ja G. S. pangakonto väljavõte ei tõenda 78 000 krooni tasumist Töövõtjale. Tunnistaja A. V.i ütlustest tulenevalt oli ta 16.10.2006 koos Kostjaga I autos, kus Kostja I tema nähes raha luges. Raha võis olla summas 43 000 krooni. Raha anti üle isikule, kes viibis 27.05.2008 kohtuistungil. Tunnistaja kuulis, et kostjad arutasid omavahel autos, et praegu annavad üle 43 000 krooni ja ülejäänu pärast. Kostja I andis raha kokkurullitult üle. Kostja I luges raha üle auto tagaistmel. Tunnistaja G.S.i ütlustest tulenevalt andis ta G.D.ile 16.10.2006 üle 40 000 krooni, peale seda, kui G.D. tema poole raha nõudega pöördus ja poeg (Kostja I), kes oli sel ajal puhkusel, seda telefoni teel kinnitas. Raha andis ta G.D.ile üle oma kabinetis. Maakohus on seisukohal, et tunnistajate ütlused ei tõenda usaldusväärselt, et Kostja I tasus Töövõtjale vastavalt lepingule 06.10.2006 40 000 krooni ja 16.10.2006 43 000 krooni. Tunnistajate ütlused on omavahel vastuolus. Tunnistaja A.V. kinnitab, et 16.10.2006 oli koos Kostjaga I kellelegi raha ülendamise juures, seejuures anti üle 43 000 krooni. Tunnistaja G.S. kinnitab, et 16.10.2006 olid Kostjad puhkusel ja tunnistaja andis ise oma kabinetis töövõtjale 40 000 krooni üle. 9.4 Pooled vaidlevad selle üle, kas töö on üle antud ja millal töö tellijale üle anti. Hageja leiab, et töö lõpetati 22.11.2006 ja anti tellijale üle 04.12.2006. 5 (8)
Kohtule on esitatud Kostja I 09.01.2007 kiri töövõtjale, et 05.12.2006 esitas töövõtja talle akti tööde üleandmise kohta, kuid Kostja I ei allkirjastanud seda, sest aktil oli selle esitamise kuupäevana kirjas 22.11.2006 (tl 65) ja 10.04.2007 kiri (tl 333-335), kus Kostja I kinnitab, et Töövõtja tõi 04.12.2006 kaasa tööde üleandmise akti ja selle juures viibisid OÜ Rideman esindajad. Kuna aktil puudusid kuupäev, kuu ja aasta, siis keeldus Kostja I ebakorrektselt koostatud aktile alla kirjutamast. Kohtule esitatud Kostja I 14.05.2007 kirjas Kostja I kinnitab, et 2006 novembris oli tööde lõpetamise aeg, peale mida Töövõtja pidi vastuvõtul ilmnenud vigu kõrvaldama (tl 71, 332). Tunnistaja O. G. ütluste kohaselt on ta kostjate naaber ja sellest tulenevalt teab, et töölised, kes töötasid kostjatele kuuluval ehitisel, pidid esialgu töö ära lõpetama kostjate juures ja siis tunnistaja juurde tööd tegema tulema. Teab, et katusetööd lõpetati oktoobris-novembris 2006. Tunnistaja Ülle Järvesaar ütluste kohaselt on ta Kostja II ema ja Kostja I on tütre mees. Kodus lepingust rääkides, sai ta teada, et katus tehakse valmis septembriks ja novembriks soovivad konserveerida maja kuni järgmise aasta kevadeni (tl 227). Eeltoodust tõenditest tulenevalt ja lähtudes asjaolust, et kostjad ei ole selgelt vaidlustanud asjaolu, et tööd lõpetati 22.11.2006, loeb kohus tõendatuks, et töövõtja lõpetas töövõtulepingus kokkulepitud tööd 22.11.2006. Töövõtulepingu p-s 2 kohustus Töövõtja andma lepingus ettenähtud tööd üle lepingus ettenähtud tähtajaks täies vastavuses kinnitatud projektidega, samuti tööjoonistega, mis antakse Tellija poolt Töövõtjale „Ehituse töövõtulepingute eeskirjades“ ettenähtud tähtaegadel (tl 368). Tsiviilasja materjalidest tulenevalt on ehitusprojekt kooskõlastatud Kohtla Vallavalitsuses ja vastavalt projektile ehitusluba saadud alles 17.10.2006 (tl 79). Ekspert Leo Rahumägi ekspertiisiaktist tulenevalt on ehitise projekti arhitektuurne osa valminud 20.09.2006. Projekt on kooskõlastatud Muinsuskaitseametis ja tööde teostamiseks on luba antud 29.05.2007. Projekti konstruktiivset osa ei ole omanik käesoleva ajani esitanud ehitajatele ega ekspertiisi tegijatele. Tulenevalt töövõtulepingu p-st 2, tuleb lugeda, et töövõtja ei ole 22.11.2006 teostatud tööd vastavalt lepingus kokkulepitule tellijale üle andnud. Kuigi kohtule esitatud tõenditega on tuvastamist leidnud, et Töövõtja tõi 04.12.2006 OÜ Rideman esindajate juuresolekul Kostjale I allakirjutamiseks tööde üleandmise akti, ei olnud selleks ajaks projekt Ehitusseaduses sätestatud korras kinnitatud (Muinsuskaitse poolt kooskõlastati alles 29.05.2007). Kuna projekti arhitektuursel osal puudus kooskõlastus muinsuskaitse ametiga, ei saanud ka kohalik omavalitsus Ehitusseaduse § 23 lg.2 tulenevalt ehitusluba väljastada. Kuna teostatud üleandmine ei ole formaalne toiming vaid peab vastama lepingust ja Ehitusseadusest tulenevatele tingimustele, ei saanud töövõtja töid enne kogu projekti kinnitamist üle anda. Ehitusregistri väljavõttest (ehitusloa väljastamise kohta tl 79) ja ekspert Leo Rahumägi ekspertiisiaktist tulenevalt on küll Kostja I Tellijana põhjendamatult kaua viivitanud projekti valmimise ja selle kinnitamisega vastavalt Ehitusseaduses ettenähtud korrale, kuid eeldades, et Töövõtja G.D. on ehitusettevõtja Ehitusseaduse §-de 41 lg.2 ja 48 mõttes, so oma ala hästi tundev kogemustega spetsialist ehituse alal, võttis töövõtja endale põhjendamatu riski alustada tööde teostamist enne projekti kinnitamist Ehitusseaduses ettenähtud korras.
6 (8)
9.5 Tulenevalt töövõtulepingu p-st 4 on Tellijal kohustus tasuda teostatud tööde eest pärast eelarves kokkulepitud tööde teostamist nelja kalendripäeva jooksul. Tulenevalt lepingu p-st 2 ja VÕS õ-st 636 tõendatakse lepingus kokkulepitud tööde teostamist töö üleandmisega. Asjas on leidnud tõendamist, et Töövõtja ei ole töövõtulepingus kokkulepitud tööd töövõtulepingus kokkulepitud korras Tellijale üle andnud, seega ei ole Tellijal tekkinud ka teostatud tööde eest tasumise kohustust. 9.6 Maakohus on seisukohal, et kuna Töövõtja ei ole täitnud töövõtulepingus kokkulepitud kohustusi vastavalt lepingu p-s 2 kokkulepitule, so ei ole tööd Tellijale üle andnud (VÕS § 636), on hagi Kostja I vastu põhjendamatu. 9.7 Hagi Kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata motiivil, kuna Kostja II ei olnud töövõtulepingu pooleks. Töövõtulepingu sõlmimise ajal ei olnud kostjad abielus ning suhted seoses töövõtulepinguga rajanesid kuni abiellumiseni muudele kokkulepetele (käsund, seltsinguleping). Peale abiellumist 15.07.2006 tulenesid kostjate suhted perekondlikest suhetest.
10.D.S.i vastuhagi Diorella vastu kahju summas 322 780,50 krooni hüvitamise nõudes. 10.1 Vastuhagi põhineb Kostja I (vastuhagi hageja) väidetel, et Töövõtja (Kostja I nimetab ekslikult Töövõtjana Diorellat, kinnitades seejuures kogu menetluse kestel, et Töövõtjaks oli G.D. ja Kostja I ei ole näinud alltöövõtulepingut Diorellaga) teostas töö mitte kvaliteetselt ja Töövõtja tööd ei parandanud ega teinud ümber. Kostja I oli sunnitud tellima töö OÜ-lt Brevanor, kelle hinnapakkumine töö ümbertegemiseks oli 116 473 krooni, kuna poolte vahel oli vaidlus teostatud töö kvaliteedi osas, tellis Kostja I arvamuse töö kvaliteedi kohta FIE Lev Migalskilt, millega seoses kandis kulusid summas 2000 krooni. Lisaks sellele nõuab Kostja I Töövõtjalt lepingu p-s 6 kokkulepitud trahvi seoses töö lõpetamise tähtaja ületamisega summas 30 000 krooni, lepingu p-s 7 kokkulepitud viivist tööde parandamisega viivitamise eest summas kokku 124 200 krooni ning ebakvaliteetse töö tulemusena tekkinud ehitise kahjustuste hüvitamist summas 50 107,50 krooni, esitades selle kohta OÜ Brevanor akti ja hinnapakkumise(tl 175-176). 10.2 VÕS § 171 lg.1 kohaselt võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväitele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal I õigus esitada Diorella ka vastuhagi TsMS § 373 järgi. 10.3 Maakohus on seisukohal, et kuna töövõtulepingust tulenev töö oli Töövõtja poolt üle andmata, oli põhjendamatu ka kolmandalt isikult töö ümbertegemise tellimine ja sellega seotud kulutuste kandmine. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt töövõtulepingu p-de 1, 2 ja 7 alusel teostatud töös avastatud vigade ja puuduste parandamist. Kohus leiab, et kostjate väide, et Kostja I on mitmel korral (09.05.2007 tl 336, 14.05.2007 tl 332 ja 25.07.2007 tl 331) taotlenud Töövõtjalt tööde ümbertegemist ja puuduste kõrvaldamist, on põhjendamatu, sest Kostja I Tellijana on pöördunud Diorella poole mitte aga Töövõtja G.D.i poole. Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest (tl 333), et Kostja I on esitanud pretensioonid teostatud töö halva kvaliteedi kohta alles peale seda, kui Töövõtja G.D.i lepinguline esindaja Avo Viiol pöördus 27.03.2007 Kostja I poole. 10.4 Eeltoodud põhjusel on põhjendamatu ka teostatud töö kvaliteedi kohta arvamuse küsimise ja sellega seotud kuludega kandmise (2000 krooni) hüvitamise nõudmine Töövõtjalt. 7 (8)
Maakohus peab põhjendamatuks ka Kostja I vastuhagis esitatud trahvinõuet töö lõpetamise tähtaja ületamise eest summas 30 000 krooni, sest 01.09.2006, mil Töövõtja pidi töö lõpetama, ei olnud valmis veel projekti arhitektuurne osa ja maaüksuse või ehitise omanik ei olnud saanud selleks ajaks kohalikust omavalitsusest ehitusluba (Ehitusseaduse § 23 lg.1 1). 10.5 Rahuldamata tuleb jätta ka viivise nõue töövõtulepingu p.7 järgi summas 124 200 krooni, sest puudused töövõtulepingu täitmisel tulnuks pooltel fikseerida töö või töö ühe etapi üleandmisel. Selliseid andmeid töö või töö ühe etapi üleandmisel fikseeritud puuduste kohta kohtule esitatud ei ole. 10.6 Rahuldamisele kuulub Kostja I vastuhagi nõue ebakvaliteetsest tööst tingitud ehitise kahjustuse nõue summas 50 107,50 krooni. Nimetatud nõue on tõendanud ekspert Leo Rahumägi ekspertiisiaktis esitatud arvamusega katuse konstruktsioonide kvaliteedi ja OÜ Brevanor 30.03.2008 akti, hinnapakkumise ja pildimaterjaliga (tl 175-183). 10.7 Kohus peab vajalikuks märkida, et töövõtulepingust ja VÕS §-dest 636 ja 638 tulenevalt on töövõtjal jätkuvalt kohustus töö vastavalt Ehitusseaduses sätestatud korras kinnitatud projektile ja objekti tööjoonistele Tellijale üle andma ja Tellijal on kohustatud valmis töö vastu võtma. Juhul, kui Tellija on osa kokkulepitud tööst lasknud ümber teha kolmandal isikul, tuleb seda asjaolu ka töö üleandmisel arvestada.
11.Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. TsMS § 162 lg.1 ja 163 lg.1 alusel tuleb Diorella hagiga seotud menetluskulud jätta hageja kanda ja kostja I vastuhagiga seotud kulud seoses vastuhagi osalise rahuldamisega jätta täielikult poolte endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
Olev Mihkelson Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.