lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-93998/18

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 27.05.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-93998/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.05.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4243
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-08-93998

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

27. mai 2009 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-08-93998

Tsiviilasi

OÜ Maastikuarhitektuuri Büroo hagi OÜ Emefor vastu põhivõlgnevuse 85 550 krooni ja viivise nõudes 85 550 krooni

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

hageja OÜ Maastikuarhitektuuri Büroo (RK 10767406, asukoht Lai 1-4, 51005 Tartu); hageja esindaja v.adv Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu); kostja OÜ Emefor (RK 10915479, asukoht Vaksali 27, 50409 Tartu); kostja esindaja Maia Ploom (OÜ Cartex, Turu 5-6, 51004 Tartu) 6. mai 2009

1.Rahuldada OÜ Maastikuarhitektuuri Büroo hagi OÜ Emefor vastu osaliselt.
2.Välja mõista OÜ-lt Emefor OÜ Maastikuarhitektuuri Büroo kasuks põhivõlgnevus 73 750 (seitsekümmend kolm tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja 27.05.2009 seisuga viivis 10 053 (kümme tuhat viiskümmend kolm) krooni ja 61 senti.
3.Välja mõista OÜ-lt Emefor OÜ Maastikuarhitektuuri Büroo kasuks alates 28.05.2009 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuselt päevas kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Jätta 85% OÜ Maastikuarhitektuuri Büroo menetluskuludest OÜ Emefor kanda ja 15% OÜ Emefor menetluskuludest OÜ Maastikuarhitektuuri Büroo kanda.
5.Jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna Tartu Maakohtu 25.02.2009 määrusega OÜ-le Emefor kuuluvale kinnistule asukohaga Tammiku, Põvvatu küla, Luunja vald, Tartumaa, registriossa nr 3681704 seatud kohtulik hüpoteek OÜ Maastikuarhitektuuri Büroo kasuks.

1(9)

Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 5-8) 31.12.2008 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Maastikuarhitektuuri Büroo ja OÜ Emefor 17.12.2006 töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja koostama kostjale Tartumaal Luunja vallas Põvvatu külas asuva Tammiku maaüksuse detailplaneeringu (eskiis, planeeringuettepanek jm). Töövõtulepingu kohaselt lepiti kokku töötasus 147 500 krooni, millest pool pidi laekuma ettemaksuna ja teine pool peale tööde teostamist (lepingu p 6.1). Kostja tasus ettemaksu, kuigi viivitusega. Hageja teostas kokkulepitud tööd ja andis need kostjale 17.08.2007 akti alusel üle. Samuti esitas hageja 17.08.2007 arve 73 750 krooni tasumiseks. Kostja ei ole tööde üleandmise akti allkirjastanud ega selle peale reageerinud, mistõttu saatis hageja akti ja arve uuesti, koos 18.01.2008 kaaskirjaga. Kostja hoidub siiani akti allkirjastamisest, kuigi on lubanud korduvalt arve tasuda, praeguseni ei ole aga võlgnevust likvideeritud. Kostja ei ole töö nõuetekohasuse osas mingeid pretensioone esitanud. Hageja ja kostja sõlmisid 17.04.2007 veel teisegi töövõtulepingu, mille alusel kohustus hageja koostama Tartumaal Vasula külas asuvate Tammiku ja Paju maaüksuse detailplaneeringu. Kostja kohustus siinjuures tasuma tööde alustamisel ettemaksu, kuid jättis selle kohustuse täitmata. Hageja teostas töövõtulepingu täitmisena väli- ja eeltöid planeeringu eskiisjoonise koostamiseks ning esitas teostatud tööde kohta arve nr 01-2008 summas 11 800 krooni. Kostja ei ole ka seda arvet tasunud. Arvestades ettemaksu ja arve mittetasumist, peatas hageja oma lepinguliste tööde teostamise ja taganes töövõtulepingust. Hageja taotleb kostjalt põhivõlgnevuse 85 550 krooni väljamõistmist. Lisaks põhinõudele taotleb hageja kostjalt viivise 30.12.2008 seisuga 12 735 krooni (arve nr 10-2007 alusel 11 482 krooni ja arve nr 01-2008 alusel 1253 krooni) ja alates 31.12.2008 protsendina (s.o Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas) põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni väljamõistmist. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja esitas järgmised tõendid: koopiad 17.12.2006 sõlmitud töövõtulepingust (tl 10), 17.08.2007 tööde üleandmise aktist (tl 11), 17.08.2007 arvest (tl 12), 18.01.2008 kaaskirjast (tl 13), 17.04.2007 sõlmitud töövõtulepingust (tl 14), 30.01.2008 arvest (tl 15). Kostja kirjalik vastus hagile (tl 18-19) Kostja on nõus, et tal on tasumata hagejale 17.12.2006 sõlmitud lepingu nr 16DP2006 alusel 73 750 krooni. Ülejäänud hagis esitatud summaga kostja nõus ei ole. Kostja ei ole võtnud endale kohustust 2(9)

mingeid täiendavaid summasid hagejale tasuda ning hageja ei ole ka teostanud kostjale mitte mingisuguseid teisi töid kui ainult lepingu nr 16DP2006 alusel. Samas ei ole kostja nõus hagejale maksma tema poolt nõutud 73 500 krooni järgmistel põhjustel. Lepingu nr 16DP2006 p 4 kohaselt kohustus hageja teostama kõik lepingujärgsed tööd 30. juuniks 2007. Hageja oma kohustust ei täitnud. Samas oli kostja sõlminud kokkuleppe kolmanda isikuga, et viimane ostab kostjalt juulis 2007 kinnistu vahetult peale seda, kui kinnistule on koostatud detailplaneering ning maksab kinnistu eest 3,8 miljonit krooni. Kuna hageja kostjale detailplaneeringut tähtaegselt üle ei andnud, loobus see kolmas isik kinnistu ostmisest. Lepingu p-s 11 näidatud kujul andis hageja kostjale detailplaneeringu üle alles 31.01.2008. Kuigi kostja on kogu aeg peale seda püüdnud kinnistule uut ostjat leida, ei ole see tal õnnestunud. Kostja püüab kinnistut müüa hinnaga 950 000 krooni ja isegi selle hinnaga ei ole ostuhuvilisi. Seega on hageja oma lepingujärgsete kohustuste tähtaegse täitmata jätmise tagajärjel tekitanud kostjale materiaalset kahju 2 850 000 krooni (3 800 000-950 000). Kostja teeb hageja nõudega tasaarvestuse. Tasaarvestatakse summa, mis kostja võlgneb hagejale, s.o 73 750 krooni osaliselt summaga, mille ulatuses hageja tekitas kostjale materiaalset kahju, s.o summas 73 750 krooni. Hageja nõutava viivise osas leiab kostja, et kuna ta tööd hagejalt tähtaegselt kätte ei saanud, ei tule tal maksta hagejale ka viiviseid. Viiviste väljamõistmisel teeb kostja tasaarvestuse ka viivisesumma ulatuses, mis hagis on märgitud summana 12 735 krooni. Seega ei võlgne kostja hagejale mingit raha. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja seisukohad kostja vastusele (tl 30-33) Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega alljärgnevatel põhjustel:

1.Hageja täitis oma kohustused nõuetekohaselt. Hageja järgis lepingust tulenevaid tähtaegasid. Töövõtulepingu p-i 6.1.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hageja arveldusarvele tööde alustamisel ettemaksuna 73 750 krooni, vastavalt hageja esitatud arvele. Kostja tasus arve nr 15-2006 alusel ettemaksuna 15 000 krooni 19.12.2006 ja ülejäänud ettemaksu 58 750 krooni alles 08.03.2007. Hageja leiab, et ta ei pidanud asuma lepingu täitmisele enne ettemaksu täielikku tasumist. Töövõtulepingu p-i 8.1 kohaselt oli kostja kohustuseks esitada hagejale mh aktualiseeritud alusplaan nii digitaalselt kui paberkujul, et hageja saaks asuda oma ülesandeid teostama. Kostja lasi Tammiku kinnistu digitaalse alusplaani edastada alles 14.03.2007 e-kirjaga. Paberkandjal alusplaani kostja ei esitanudki. Seega rikkus kostja enne lepingu täitmisele asumist kahte olulist kohustust. Hageja on seisukohal, et tulenevalt kostja rikkumistest lükkus edasi ka tööde lõpptähtaeg ca 3 kuu võrra, millena võib määratleda 30.09.2007. Hageja ei saanud oma kohustusi täita, kui ei olnud laekunud ettemaks ja geodeetiline alusplaan, mistõttu hageja ei vastuta VÕS § 119 lg 2 järgi tähtaja ületamise eest perioodi jooksul, mil kostja oli vastuvõtuviivituses. Hageja koostas ja esitas Tartumaal Luunja vallas Põvvatu külas asuva Tammiku maaüksuse detailplaneeringu Luunja Vallavalitsusele läbivaatamiseks 24.07.2007 ja tööde üleandmise akt koos lõpparvega anti kostjale üle 17.08.2007, seega tähtaegselt, arvestades kostja vastuvõtuviivitust. Kuivõrd kostja ei tasunud lõpparvet ega tagastanud allkirjastatult tööde üleandmise akti, saatis hageja 24.10.2007 lõpparve ja akti kostjale uuesti, seekord tähitud kirjaga. Kolmas kord edastati kostjale arve ja teostatud tööde akt 29.01.2008.
2.Kostja kahju hüvitamine ei ole põhjendatud. Kostja ei ole oma väiteid kahju tekitamise kohta tõendanud, puuduvad dokumendid kokkulepetest, summadest jne. Kostja väited kahju tekkimise kohta jäävad paljasõnaliseks ja juba seetõttu on teostatud tasaarvestus põhjendamatu. Isegi juhul, kui hageja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud ja kui kostjal õnnestub tõendada kolmanda isikuga sõlmitud kokkulepe kinnistu omandamiseks, ei kuulu kahju hüvitamisele tulenevalt VÕS § 127 lg 3 sätestatule. Hageja ei teadnud midagi kostja viidatud eelkokkulepetest või summadest, millega kostja plaanis kinnistut võõrandada.
3.Hageja on seisukohal, et kuivõrd ta on 17.04.2007 sõlmitud töövõtulepingu alusel töid teostanud ja kulutusi teinud, siis on tellija (kostja) kohustatud nende tööde eest tasuma, hoolimata sellest, et 3(9)

töövõtuleping jäi lõpuni täitmata. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja põhjendustele, et 17.04.2007 sõlmitud töövõtulepingu täitmisena on teostatud väli- ja eeltöid planeeringu eskiisjoonise koostamiseks. Hageja lisas tõenditena koopiad hageja arveldusarvest (tl 34-35), 14.03.2007 e-kirjast (tl 36-37), 13.03.2007 koostatud digitaalsest alusplaanist (tl 38), tähitud kirja kviitungist ja AS-i Eesti Post saadetise aruandest (tl 39-40), 17.12.2006 ja 17.04.2007 sõlmitud töövõtulepingutest (tl 41-46). 25.03.2009 kohtuistung (tl 60-63) Kostja märkis, et teise lepingu alusel ei ole tööd üle antud ja seega ei pea ka maksma. Hageja väitel taganes töövõtja teisest lepingust ja nõuab tasu selle eest, mida reaalselt enne taganemisavaldust tegi. Hageja selgitas, et selle töö jaoks on käidud kolm korda välitöödel, on tehtud eeltöid, et eskiisprojekti teha. Välitöödeks olid objektiga tutvumine. Valla arhitektiga oli kokkulepe, mismoodi võiks seda piirkonda arendada. Kostja esitas kohtule saadetise aruande ja väljavõtte kinnisvarapakkumistest (tl 58-59). Tema selgituste kohaselt on saadetise aruanne selle kohta, millal reaalselt sai kostja töö kätte ja seega reaalselt täidetud hageja poolt. Lepingu p 11.1 on kirjas, mis peab hageja üle andma kostjale. Saadetise aruanne tõendab, et kostja sai kogu dokumentatsiooni vastavalt lepingule kätte 08.02.2009. Kinnisvara müügipakkumise p 66 järgi kostja hakkas müüma kinnistut, kui teadis, et materjalid on reaalselt valmis. Sellega tõendab kostja, et on püüdnud seda kinnistut müüa. Kostja taotlus ja vastuse täiendus (tl 65-66) Kostja palub tsiviilasja juurde võtta järgmised tõendid:

1.Luunja Vallavolikogu 25.01.2007 otsuse (tl 69), millega kostja tõendab, millal sai hageja töödega alustada.
2.Keskkonnateenistuse 13.07.2007 kiri nr 41-12-3/34730-2 (tl 68). Kirjaga soovib kostja tõendada, et kuigi hageja oli planeeringu valmis teinud juuliks 2007, esinesid töös puudused. Puudused omakorda takistasid detailplaneeringu lõplikku kehtestamist.
3.Luunja Vallavolikogu 29.11.2007 otsuse (tl 67), millega kostja tõendab aega, millal detailplaneering kehtestati. Selleks ajaks oli hageja täitnud oma eelviimase lepingu p 11.1.4 järgse ülesande, avalikustamise läbiviimise. Kostja soovib täiendada vastust hagile ning teha hinna alandamise ja lepingust taganemise avalduse. Lepingu nr 16DP2006 osas kostja leiab, et raha maksmisega hilinemine ei takistanud hagejal tööde teostamisega alustamist. Lepingu p-s 8.1 ei ole kirjas, mis ajaks kohustus kostja hagejale dokumendid esitama. Hageja ei ole esitanud kostjale ühtegi nõuet, mille alusel saaks väita, et hageja ei saanud mingi dokumendi puudumise tõttu tööd alustada või et selle dokumendi puudumine takistab tööde tegemist ja lükkab tööde lõpptähtaega edasi. Kostja alandab tööde mittetähtaegse teostamise tõttu lepingujärgsete tööde hinda 73 750 krooni võrra. Kuna ülejäänud lepingujärgne tasu on makstud, ei võlgne kostja hagejale midagi. Tasu alandamise põhjuseks on tööde mitteõigeaegne kättesaamine (VÕS § 105 järgi). Kui kohus leiab, et kostja on alandanud hinda liiga suure summa võrra, palub kostja alternatiivnõudena vähendada kostja poolt tasumisele kuuluvat summat kohtu äranägemisel. Lepingu 03-DP2007 osas märgib kostja, et poolte tahe oli lepingut mitte täitma asuda. Seda tõendab ka see, et kumbki pool ei andnud teisele poolele mingit täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks, ei hoiatanud teist poolt. Pooled taganesid lepingu täitmisest suulise kokkuleppe alusel kohe peale selle sõlmimist. Kostja taganeb lepingust 03-DP2007 VÕS § 188 alusel ka kirjalikult. Kuna kumbki pool lepingu täitmiseks midagi ei teinud, ei pea kumbki pool teisele poolele ka midagi hüvitama.

4(9)

Hageja esitatud täiendavad tõendid (tl 73-79) Hageja esitas kohtule järgmised täiendavad tõendid: OÜ Maastikuarhitektuuri Büroo arve 01-2008 lahtikirjutatud kirjeldus (tl 73-74), detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku taotlus 10.01.2007 (tl 75-77), Tartu valla vallaarhitekti Egle Klaasseni e-kiri (tl 78-79). Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

1.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
2.Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmises: - OÜ Emefor ja OÜ Maastikuarhitektuuri Büroo sõlmisid 17.12.2006 Tartumaal Luunja vallas Põvvatu külas asuva Tammiku maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks lepingu nr 16DP2006 ja 17.04.2007 Tartumaal Tartu vallas Vasula külas asuvate Tammiku ja Paju maaüksuste detailplaneeringu koostamiseks lepingu nr 03DP2007; - lepingu nr 16DP2006 alusel: kostja tasus ettemaksu summas 73 750 krooni, 19.12.2006 15 000 krooni ja 08.03.2007 58 750 krooni (tl 34-35); 14.03.2007 edastas kostja hagejale e-kirja teel 13.03.2007 koostatud geodeetilise alusplaani (tl 36-38); hageja ei olnud lepingus ettenähtud töid 30.06.2007 seisuga lõpetanud ega kostjale üle andnud (tl 6), 17.08.2007 sai kostja hagejalt arve teostatud tööde kohta (tl 61); 08.02.2008 sai kostja kätte talle hageja poolt posti teel saadetud detailplaneeringu dokumentatsiooni (tl 58, 61); - lepingu nr 03DP2007 alusel ei täitnud hageja ühtegi lepingu punktis 4.3 ettenähtud planeeringu etappi ja kostja ei teinud ühtegi lepingu punktis 6.1 ettenähtud makset (tl 60) ning leping on lõppenud. Kohtumaterjalide põhjal tuleb lugeda tuvastatuks, et Luunja Vallavolikogu 25.01.2007 otsusega algatati detailplaneeringu koostamine Põvvatu külas Tammiku maaüksusele ja kinnitati detailplaneeringu lähteülesanne (tl 69) ning 29.11.2007 Luunja Vallavolikogu otsusega kehtestati Tammiku maaüksuse detailplaneering (tl 67).
3.Poolte vahel on vaidlus selles, kas pooled täitsid lepingust nr 16DP2006 tulenevad kohustused, alates millisest hetkest tuleb lugeda leping täidetuks ja millal leping hageja poolt tegelikult täideti, kas kostjal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue (ehk tasaarvestav nõue) või õigus hinna alandamisele ning kas hagejal on õigus tasule tehtud töö eest lepingu nr 03DP2007 sõlmimise eelse perioodi eest.
4.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja nõudeid ja kostja vastuväiteid kummagi töövõtulepingu osas eraldi.
5.Töövõtulepingu nr 16DP2006 osas kostja nõustus, et tal on lepingu alusel hagejale tasumata 73 750 krooni, kuid esitas selle tasumisele vastuväited: kostja esitas kirjalikus vastuses tasaarvestuse vastuväite (tl 18-19) ning vastuse täienduses soovis kasutada hinna alandamise õigust (tl 66).
5.1.Tasaarvestuse vastuväite esitamisel kohtumenetluses kontrollib kohus tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust. Kostja tasaarvestuse vastuväite kohaselt tasaarvestas kostja hageja nõude (nii põhivõlgnevuse kui võimalike viiviste osas) viimase poolt lepingujärgsete kohustuste tähtaegse täitmata jätmise tõttu kostjale tekkinud kahju hüvitamise nõudega. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Tulenevalt VÕS § 115 lg 3 võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist 5(9)

nõuda ka kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lõike 2 punktides 1-4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kohus leiab, et kuivõrd kostja soovis saamata jäänud tulu hüvitamist, milline kahju tekkis hageja poolt kohustuse täitmisega hilinemise tõttu, ei pidanud kostja andma hagejale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks, kuna see ei oleks ära hoidnud kahju tekkimist. Kahju hüvitamise nõude esitamisel peab kahjustatud isik tõendama võlgnikupoolset kohustuste rikkumist, kahju olemasolu ja suurust ning põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Töövõtulepingu nr 16DP2006 punktis 4.2 lepiti tööde lõpptähtajana kokku 30.06.2007. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud ajaks ei olnud hageja lepingus ettenähtud töid lõpetanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid lepingu täitmise tähtaja pikendamise kohta kooskõlas lepingu punktiga 4.3. Kohtus hageja esindaja kinnitas, et lepingu pikendamist ei ole vormistatud (tl 87), kostja eitab hageja poolt lepingu täitmise tähtaja edasilükkamist (tl 61). Kohus loeb seega tuvastatuks hageja poolt lepingust tuleneva kohustuse lõpetada tööd 30. juuniks 2006. Hageja vaidles vastu kostjal kahju hüvitamise nõude olemasolule, kuna hageja kohustuste rikkumine oli tingitud kostjapoolsete kohustuste rikkumisest, kostja oli vastuvõtuviivituses. Tulenevalt VÕS § 119 lg 1 satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Sama paragrahvi lõike 2 järgi vastutab võlgnik võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus nõustub hagejaga, et kostja poolt lepingu punktis 8.1 ettenähtud kohustuse – detailplaneeringu aluskaardiks oleva aktualiseeritud (geodeetilise) alusplaani esitamine hagejale – täitmiseta ei saanud hageja oma kohustust täita. Hageja esindaja Valdeko Lukken kinnitas kohtule, et ilma alusplaanita ei olnud võimalik töid teha (tl 62). Aivar Palumaa e-kirjaga on tõendatud, et 13.03.2007 koostatud geodeetiline alusplaan saadeti hagejale alles 14.03.2007 (tl 36-38). Kostja lepinguline esindaja väitis, et lepingu punktis 8.1 ei ole kirjas, mis ajaks kohustus kostja hagejale dokumendid esitama ning hageja ei ole esitanud kostjale ühtegi nõuet, mille alusel saaks väita, et hageja ei saanud mingi dokumendi puudumise tõttu tööd alustada või et selle dokumendi puudumine takistab tööde tegemist ja lükkab tööde lõpptähtaega edasi (tl 61). Kohus leiab, et alusplaani puudumist ei saa lugeda kohustuse täitmist takistavaks asjaoluks VÕS § 102 tähenduses, millest võlgnik peaks võlausaldajale viivitamata teatama pärast sellest teadasaamist. Selle dokumendi esitamine kostja poolt oli pooltevahelises lepingus kokku lepitud ning kostja, sõlmides töövõtulepingu oma majandustegevuses (tegevusalaks kinnisvara ost-müük ja vahendus), pidi olema teadlik nimetatud dokumendi vajalikkusest. Kohus loeb kostja kohustuse rikkumise hindamisel asjakohatuteks kostja lepingulise esindaja väited selle kohta, et kuna vald ise andis detailplaneeringu lähteülesande 25.01.2007, pidi alusdokument olema vallale esitatud ja see näitab, et töö läks lahti ning et veebruaris suhtles hageja Tartu Maavalitsusega, mis näitab, et tööd ei lükkunud kostjast tingitult edasi (tl 61). Kohaliku omavalitsuse poolt detailplaneeringu algatamise otsustamine ja lähteülesande andmine ei eelda nimetatud alusplaani esitamist ning kostja kinnitas ka ise, et alusplaan sai valmis 14.03.2007, seega ei saadud seda kohalikule omavalitsusele esitadagi. Detailplaneeringu koostamiseks eeltööde tegemine või teabe kogumine ei muuda olematuks kostja kohustust esitada nõutav dokument. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et lepingus kokkulepitud ettemaksu tasumisega viivitamine kujutab endast kostja vastuvõtuviivitust. Kokkulepitud ettemaksu tasumata jätmine iseenesest ei saa olla takistuseks, mille tõttu ei ole võlgnikul võimalik oma kohustust täita. Küll aga oli esitatud asjaoludel hagejal õigus keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest VÕS § 111 järgi kuni kostja kohustuse 6(9)

täitmiseni, s.o kuni 08.03.2007. Kohus leiab, et kostja väide, et pooled oleksid kokku leppinud selles, et vaatamata osalisele tasumisele töödega alustatakse, ei ole tõendatud. Samas tuleneb hageja käitumisest lepingu täitmisel, et hageja ei pidanud ettemaksu osalist tasumist selliseks rikkumiseks, mis annaks põhjust alustatud tööde katkestamiseks kuni tasu täieliku tasumiseni. Kohus tugineb siinjuures kostja lepingulise esindaja eelpool käsitletud selgitusele, et kuna vald kinnitas 25.01.2007 lähteülesande ja veebruaris suhtles hageja Tartu Maavalitsusega, siis seega töö läks käima. VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Hageja seisukoha kohaselt lükkus tulenevalt kostja rikkumistest tööde alustamine 3 kuud edasi, seega lükkus edasi ka tööde lõpptähtaeg ca 3 kuu võrra, millena võiks määratleda 30.09.2007 (tl 31). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kostja pidi aktualiseeritud alusplaani esitama samaaegselt töövõtulepingu sõlmimisega või vahetult pärast seda. Seega on detailplaneeringu koostamise etappide põhjal (detailplaneeringu algatamine, kohaliku omavalitsuse poolt algatamise otsuse tegemine ja lähteülesannete kinnitamine, geodeetiliste tööde teostamine detailplaneeringu alusplaani jaoks, detailplaneeringu eskiisi koostamine jne) põhjendatud lugeda kostja vastuvõtuviivituses olevaks alates detailplaneeringu lähteülesande kinnitamisest 25.01.2007 (tl 69) (s.o hetkest, mil sai alata sisuline töö detailplaneeringu koostamiseks) kuni alusplaani esitamiseni 14.03.2007 (48 kalendripäeva). Seega muutus hageja kohustus esitada töövõtulepingu punktis 11.1.4 nimetatud tööd (avalikustamise läbinud detailplaneering) sissenõutavaks alates 17.08.2007. Eeltoodust tulenevalt ei vastuta hageja lepingust tuleneva kohustuse mittetähtaegse täitmise eest ajavahemikul 30.06.2007 kuni 17.08.2007 ning kostjal puudub õigus nõuda kahju hüvitamist nimetatud perioodil hageja kohustuse mittetähtaegse täitmise tagajärjel tekkinud kahju eest. Kuna kostja sidus kahju tekkimise konkreetse tehinguga ja ajaperioodiga (2007 juuli), siis puudub alus hinnata, kas on tõendatud kostjal kahju tekkimine (hageja kohustuse mittetähtaegse täitmise tõttu või muul alusel) pärast 17.08.2007. Eeltoodud analüüsi põhjal leiab kohus, et kostjal puudub tasaarvestav nõue hageja nõude tasaarvestamiseks.

5.2.Kostja soovis kasutada õigust alandada tööde mittetähtaegse teostamise tõttu lepingujärgsete tööde hinda 73 750 krooni võrra (tl 66). VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kohus selgitab, et antud sätte sõnastusest tulenevalt ei ole hinna alandamine rakendatav täitmisega hilinemise korral1. Seega tuleb kostja nõue hinna alandamiseks jätta rahuldamata.
5.3.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt töövõtulepingu nr 16DP2006 alusel hageja kasuks välja mõista 73 750 krooni.
6.Töövõtulepingu nr 03DP2007 osas vaidles kostja hageja nõudele vastu, kuna kostja ei ole võtnud endale kohustust mingeid täiendavaid summasid hagejale tasuda ning hageja ei ole ka teostanud kostjale mitte mingisuguseid teisi töid kui ainult lepingu nr 16DP2006 alusel (tl 18). Kohus leiab, et hageja nõue lugeda arvel nr 01-2008 kirjeldatud tööd lepingu nr 03DP2007 alusel teostatuks ja tasumisele kuuluvaks, ei ole põhjendatud. 30.01.2008 vormistatud arves nr 01-2008 (tl 15) ja 28.04.2009 koostatud arve 01-2008 lahtikirjutuses (tl 73) nimetatud tööde (konsultatsioon ja detailplaneeringu algatamise taotluse täitmine, välitööd ja eskiisjoonise koostamiseks tehtud eeltööd) näol on tegemist töövõtulepingu sõlmimist ettevalmistava tegevusega, mis oli vajalik tööde mahu ja siit

P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2006. § 112 komm 4.4., lk 372.

7(9)

tulenevalt lepingu hinna määramiseks. Seda kinnitab hageja esindaja selgitus, et välitöödeks oli objektiga tutvumine, üks kord käidi vallaarhitektiga, üks kord kliendiga ja üks kord käis tema ise (tl 60) ning et eeltöid tehti, et jõuda detailplaneeringu algatamise taotluseni, aga paraku leping sõlmiti hiljem (tl 86). Kostja esindaja kinnitas, et hageja esindaja ja kostja esindaja käisid tõesti korra põllu peal, tegemist oli ülevaatusega, et teha hinnapakkumine (tl 88). Kostja eitab kokkuleppe olemasolu lepingu sõlmimisele eelnenud tööde eest tasumise kohta. Taolist kokkulepet ei sisalda ka 17.04.2007 leping ise. Kohtu hinnangul ei ole hageja välja toonud ühtegi sellist asjaolu või tõendit, mis osutaks sellele, et hagejal oli õigustatud ootus teostatud tööde eest tasu saamiseks või mis viitaks sellele, et kostja oli valmis või nõus nende eest tasuma. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt 11 800 krooni väljamõistmiseks.

7.Hageja taotles kostjalt arvete nr 10-2007 ja nr 01-2008 järgi seadusjärgse viivise väljamõistmist kuni kohase täitmiseni. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja lepingulise esindaja kohtuistungil esitatud täpsustuse kohaselt tuleb viivist arve nr 10-2007 alusel arvestada alates 25.08.2007 (tl 87). Kohus leiab, et VÕS § 113 lg 1 ja Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 kohaselt muutus kostja tasumiskohustus lepingu nr 16DP2006 alusel sissenõutavaks alates 9. veebruarist 2008. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Töövõtulepingu punkti 11.1.4 kohaselt oli viimaseks tööetapiks avalikustamise läbinud detailplaneeringu tellijale esitamine ning punkti 11.2 kohaselt vormistati töö lõplikul valmimisel töö üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 42). Kohus on seisukohal, et kuigi hageja väitel valmistas ta avalikustamiseks esitatava töö ette juba 17.08.2007, lõppes tema jaoks tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest töö alles pärast detailplaneeringu avalikustamise läbimist, kuigi hageja ei saanud seda protsessi enam mõjutada. Hageja antud selgituse järgi pandi detailplaneering avalikule arutelule 03.10.2007 valla korraldusega. Samuti kinnitas hageja esindaja istungil, et kuue kuuga on võimalik avalikustamise läbinud detailplaneeringut teha ja selle alusel sõlmisid nad lepingu. Seega oli hageja teadlik ja arvestas sellega, et töövõtulepingus oli tööde lõpu aja määramisel arvestatud ka detailplaneeringu avalikustamisele kuluvat aega. Eeltoodust tulenevalt ei oma tähendust hageja väited ja tõendid selle kohta, nagu oleks ta töö andnud üle juba 17.08.2007, kuna tegemist ei saanud olla lepingu punktis 11.1.4 ettenähtud viimase tööetapi käigus esitatud tööga. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kohus leiab, et kuna kostja sai arve teise osa lepingujärgse tasu maksmiseks kätte 17.08.2007 ning kohtus kostja lepinguline esindaja kinnitas kostja poolt lepingus kokkulepitud tööde kättesaamist 08.02.2008, lugedes sellest ajahetkest töö hageja poolt reaalselt täidetuks, siis tuleb lugeda lepingujärgsed tööd vaatamata lepingu punktis 11.2 ettenähtud üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamata jätmisest kostja poolt vastuvõetuks. Eeltoodu põhjal tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates 09.02.2008 kuni käesolevas asjas otsuse tegemiseni järgmiselt: ajavahemiku 09.02.2008-31.12.2008 eest 7234,88 krooni (73 750 krooni × 11% × 327 päeva) ja ajavahemiku 01.01.2009-27.05.2009 eest 2818,73 krooni (73 750 krooni × 9,50% × 147 päeva), kokku 10 053,61 krooni. Samuti tuleb rahuldada hageja taotlus välja mõista järgnev viivis protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kohus jättis hageja nõude 11 800 krooni väljamõistmiseks rahuldamata, ei kuulu väljamõistmisele ka sellega seotud viivised. Kostja lepinguline esindaja taotles viiviste vähendamist, viies need nullilähedaseks. 8(9)

Tulenevalt VÕS § 113 lg 8 võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna kostja lepinguline esindaja ei esitanud kohtule ühtegi põhjendust, millest tulenevalt tuleks väljamõistetavat viivist lugeda ebamõistlikult suureks, puudub kohtul võimalus otsustada viiviste vähendamise põhjendatuse üle. Kohus jätab kostja taotluse viiviste vähendamiseks rahuldamata. Ühtlasi märgib kohus, et üldjuhul ei ole põhjendatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel vähendaks kohus viivist alla nõude seadusega tagatud ulatuse (Riigikohtu 14.06.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 18).

8.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja pakkus 25.03.2009 kohtuistungil kompromissidena välja, et saades teostatud tööde eest tasu mõlema lepingu järgi, loobuks ta viivisenõudest või loobudes tasust teise lepingu järgi, tasuks kostja esimese lepingu järgi põhivõlgnevuse ja viivise. Kostja pakutud kompromissiga ei nõustunud. Kohus rahuldas hageja nõude 83 803,61 krooni ulatuses, mis vastab ligilähedaselt kompromissina pakutule ja moodustab hagis taotletud (ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud) kogunõudest umbes 85% (83 803,61 krooni nõutud 98 285 krooni asemel). Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta 85% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 15% kostja menetluskuludest hageja kanda.
9.Tartu Maakohtu 25.02.2009 määrusega seati hagi tagamise abinõuna OÜ-le Emefor kuuluvale kinnistule asukohaga Tammiku, Põvvatu küla, Luunja vald, Tartumaa, registriossa nr 3681704 kohtulik hüpoteek summas 98 285 krooni hageja kasuks. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb hagi tagamine abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Kohtunik

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja