Võlaõigus › Töövõtulepingud

aktile mingeid vastuväiteid ning kostja tasus arve nr 53 alusel hagejale alljärgnevalt: 30.10.2007 50 000 krooni; 29.11.2007 100 000 krooni; 17.01.2008 5 000 krooni; 21.01.2008 5 000 krooni; 23.01.2008 5 000 krooni; 24.01.2008 6 000 krooni; 29.01.2008 5 000 krooni; 30.01.2008 24 000 krooni. Kokku tasus kostja hagejale arve nr 53 alusel 200 000 krooni, jättes tasumata 66 702 krooni. Kuna tellijatel oli tekkinud hageja ees võlgnevus, saatis hageja tellijatele, sealhulgas ka kostjale, 21.05.2008 kirja, millega ta andis tellijatele töövõtulepingu järgse tasu summas 66 702 krooni tasumiseks täiendava tähtaja - kümme kalendripäeva kirja kättesaamisest. Vastavalt VÕS § 116 lõikele 5 teatas hageja enda kirjas, et kui tellijad ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb hageja ennast töövõtulepingust taganenuks. Vaatamata hageja poolt tellijatele kohustuse täitmiseks antud täiendavale tähtajale, ei ole tellijad töövõtulepingu järgset võlga tasunud. Pooltevahelise töövõtulepingu punkti 3.2. toimub tööde eest tasumine igakuuliselt vastavalt teostatud tööde mahule peale akti esitamist töövõtja poolt ja üleandmis-vastuvõtmise akti alla kirjutamist 7 päeva jooksul. Hageja teostas 3.10.2007 koostatud teostatud tööde vastuvõtu aktis nr 2 märgitud tööd ning esitas akti tellijatele allkirjastamiseks. Kuigi tellijate esindaja esitatud akti ei allkirjastanud, ei esitanud nad hagejale teostatud tööde kvaliteedi osas ühtegi pretensiooni. Tellijate soovil esitas hageja akti nr 2 alusel 4.10.2007 kostjale arve nr 53 koos käibemaksuga 266 702 krooni tasumiseks. Ka kostja ei esitanud hagejale tehtud tööde ega esitatud arve osas ühtegi pretensiooni, vaid hakkas esitatud arvet osade kaupa tasuma. Seega võtsid tellijad vastavalt töövõtulepingu punktile 5.1.1. aktis nr 2 märgitud tööd vastu ning hageja tasunõue muutus sissenõutavaks. Kuna tellijad neile antud täiendava tähtaja jooksul töövõtulepingu järgset võlgnevust ei kõrvaldanud, taganes hageja töövõtulepingust. VÕS § 188 lõike 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, kuid taganemine ei mõjuta enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust. Seega on tellijad vaatamata hageja poolt töövõtulepingust taganemisele kohustatud tasuma hagejale tehtud tööde eest lepingujärgse tasu 66 702 krooni. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse VÕS § 65 lõike 4 kohaselt, et nad on solidaarvõlgnikud. Kuna pooltevahelise töövõtulepinguga kohustusid tellijad ühiselt tasuma hagejale tööde eest kokkulepitud tasu, on tegemist solidaarvõlgnikega. Solidaarvõlgnikelt võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 65 lõikele 1 nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna hagejale teadaolevalt leppisid tellijad omavahel kokku, et iga tellija tasub töövõtulepingu järgsest tasust temale kuuluva korteriomandi suurusele vastava osa ning kostja kanda pidi jääma aktis nr 2 märgitud tööde maksumus, esitas hageja 4.10.2007 arve nr 53 kostjale tasumiseks. Samal põhjusel nõuab hageja arve nr 53 järgi tasumata summat kostjalt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-le 65 lg 1 ja 4 ning §-le 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivisemääraks on käesoleval juhul töövõtulepingu punktis 7.2. kokku lepitud viivisemäär 0,2% tasumata arve summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokku on hageja viivisenõue hagiavalduse kohtule esitamise kuupäeva seisuga 74 722 krooni (viivisearvestus – hagiavalduse lisa nr 6), millest hageja nõuab kostjalt 66 702 krooni so. põhivõlaga samas suuruses. KOSTJA SEISUKOHT (tl 29-30, 66-69) Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled ei ole sõlminud töövõtulepingut VÕS § 635 tähenduses. Töövõtulepingule ei ole alla kirjutanud kostja ega tema esindaja. Kostja on keeldunud arvet nr 53 tasumast osaliselt ka seoses ehitus-remonditööde vaegtöödega. Kostja on hagejat teavitanud, et ta on nõus ehitus-remonditöid finantseerima vastavuse korral ehitusnormidele. Kostja on saanud informatsiooni hageja mittekvaliteetse töö kohta ja on avaldanud soovi võtta XXX 14 Tartus fassaadi ehitus-remonditööde projektijuhtimine üle tingimustel, et hageja likvideerib

vaegtööd ja poolte vahel sõlmitakse uus leping. XXX 14 tööde käigus on omanikujärelevalve OÜ Vennad Ehitus avastanud objektil olulisi ehitusnormide eiramisi, mille tulemusena on objekti välisfassaadi krohv suures ulatuses varisenud. Hagejal puudub seaduslik alus nõuda viivist nõude eest, mille kohta hagejal puudub alus VÕS § 113 lg 1 tähenduses ja vastav kokkulepe poolte vahel viivisemäära suuruse osas. Täiendavad seisukohad hagi kohta esitas kostja 18. märtsil 2009. a. Kostja leidis, et hageja on jätnud vaegtööd likvideerimata. Kostja teostas vaegtööde ülevaatuse 10 päeva peale hageja nõude esitamist. Pildistus toimus 2. juunil 2008.a ja 12. juunil 2008. a koostati vaegtööde likvideerimise kalkulatsioon. LSV Ehitus OÜ on hinnanud 2009. a kevadel samuti vaegtööde likvideerimise kulusid ja need kulud on 9 kuu jooksul suurenenud. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et ehitus-remonditööde käigus avastatud ehitusnormide rikkumisest ei ole hagejat teavitatud. Vaegtöödest on hagejat teavitanud omanikujärelevalvet teostanud OÜ Vennad Ehitus. Hageja on jätnud täitmata töövõtulepingu p 5.2.2 nõuded ja vastutab täielikult töövõtulepingu p 6.2.4 sätestatud ehitusnormidest ja muudest dokumentidest ettenähtud kvaliteedinõuetest kinnipidamise eest. Jäetud on sõlmimata tööde üleandmise- vastuvõtmise akt. Akti puudumisel ei ole tõendatud, et tööd anti tellijale üle ja see vastab lepingulistele tingimustele. Rikutud on korteriomandiseaduse § 11 lg 3, § 16 lg 1 § 19 lg 2 sätteid ja seetõttu ei laiene teiste kaasomanike poolt sõlmitud töövõtuleping kostjale. Kostjale kuulub 64, 8 % kaasomandiosadest ja töövõtuleping on õigustühine. Kostjal puuduvad lepingulised kohustused hageja ees. Isegi kui töövõtulepingust tulenevad kohustused laieneksid ka kostjale, siis on kostjal seoses hageja poolse ehitusnormide eiramisega ja vaegtööde olemasolu tõttu õigus õiguskaitsevahendina keelduda hagejale hüvitamast töö eest, mis ei vasta lepingulistele tingimustele ja ehitusnormidele. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA (lk 41- 44) Ebaõige on kostja väide, et poolte vahel ei ole sõlmitud töövõtulepingut VÕS § 635 tähenduses. Töövõtulepingu nr 04-07 kohaselt sõlmisid selle lepingu 17.07.2007 ühelt poolt töövõtjana hageja ja teiselt poolt tellijana Tartus (lepingu sissejuhatuses on ekslikult märgitud Tallinn, kuid punktist 1 nähtub, et lepingu objekt asub Tartus), XXX 14 asuva hoone korteriomanikud AS Haabersti Maja, H.K. , M.M. ja T.V.. Lepingule kirjutas kõigi korteriomanike nimel alla T V. TsÜS § 115 lõike 1 kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. T.V. tegutses töövõtulepingut sõlmides, sellele eelnenud läbirääkimistel ning ka hiljem lepingu täitmise ajal kõigi Tartus, XXX 14 asuva hoone korteriomanike sh. kostja esindajana ning tema avaldused mõjutasid hagejat mõistlikult uskuma, et T.V. on antud volitus Tartus, XXX 14 asuva hoone kõigi korteriomanike sh. kostja nimel töövõtulepingu sõlmimiseks. Hagejal puudusid igasugused põhjused arvata, et T.V. puudub kostja esindamiseks esindusõigus. Mitte keegi XXX 14 elamu korteriomanikest sh. kostja ei ole hagejale teatanud, et T.V. puudus töövõtulepingu sõlmimiseks esindusõigus. Ka kostja enda käitumine mõjutas hagejat uskuma, et T.V. oli kostja esindamiseks volitus. Nimelt esitas hageja kostjale vaidlusaluse töövõtulepingu alusel 06.09.2007 arve nr 44 summas 111 268, mille kostja on täies ulatuses tasunud, ning 04.10.2007 arve nr 53 summas 266 702 krooni, mille kostja on tasunud osaliselt 200 000 krooni ulatuses. Nimetatud arvete tasumisega tunnistas kostja enda töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Juhul, kui kostja leidis, et T.V. puudus kostja nimel töövõtulepingu sõlmimiseks esindusõigus, ei oleks ta hageja esitatud arveid tasunud. Seega oli kostja teadlik sellest, et T.V. on sõlminud Tartus, XXX 14 asuva hoone korteriomanike sh. kostja nimel töövõtulepingu XXX 14 hoone fassaadi renoveerimistööde teostamiseks. Kuna kostja talus T.V. sellist tegevust, tuleb vastavalt TsÜS § 117 lõikele 2 lugeda, et kostja on T.V. töövõtulepingu sõlmimiseks volituse andnud. Tulenevalt TsÜS § 115 lõikest 1 kehtib T.V. poolt allkirjastatud töövõtuleping ka kostja suhtes. Ebaõige on kostja väide, et kostja on lugenud 04.10.2007 esitatud arve nr 53 osaliselt põhjendamatuks ja keeldunud seda tervikuna tasumast seoses ehitus-remonttööde vaegtöödega. Kostja ei ole enne hagile vastuse esitamist esitanud hagejale seoses tehtud tööde kvaliteediga ühtegi pretensiooni ega põhjendanud muul moel arve nr 53 osalist tasumist.

Kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö vastavalt VÕS §-le 643 viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lõike 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Seejuures peab oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija vastavalt VÕS § 644 lõikele 2 lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija VÕS § 644 lõike 3 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Eelnevast tulenevalt pidi kostja teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest hagejale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kuna kostja sõlmis töövõtulepingu oma majandustegevuses, pidi ta lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kuna kostja ei ole eelnimetatud kohustusi täitnud, ei või ta VÕS § 644 lõike 3 kohaselt töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Ebaõige on kostja väide, et ehitus-remonditööde käigus teostatud omanikujärelevalve käigus on avastatud olulisi ehitusnormide eiramisi hageja poolt, mille tulemusel on objekti välisfassaadi krohv suures ulatuses varisenud. Samuti on ebaõige kostja väide, et omanikujärelevalvet teostanud OÜ Vennad Ehitus on vaegtöödest hagejat pidevalt teavitanud. Kostja vastusele lisatud OÜ Vennad Ehitus 13.12.2007 kirjas (pealkirjastatud: Soovituskiri) ei teavita ehitusjärelevalve teostaja hagejat teostatud tööde lepingutingimustele mittevastavusest, vaid soovitab hagejal XXX 14 fassaadi krohvitööd ilmastikuolude tõttu kuni kevadeni peatada. 14.01.2009 antud õiendis (koopia õiendist lisatud hageja arvamusele) kinnitab omanikujärelevalve teostaja, et hageja on teostanud lepingujärgsed fassaaditööd XXX 14, Tartu kuni tööde katkestamiseni detsembris 2007 tehnoloogiliselt õigesti ning teostatud tööde osas ehitusjärelevalve teostajal hageja vastu pretensioone ei ole. Hetkel fassaadil olevad kahjustused on tingitud vihmaveerennide puudulikkusest. Ebaõige on kostja väide, et hagejal puudub seaduslik alus arvestada viiviseid, kuna poolte vahel puudub kokkulepe viivisemäära suuruse, selle arvestamise ja sellise nõude esitamise kohta. Hageja on juba selgitanud, et kuna kostja talus T.V. tegevust kostja nimel töövõtulepingu sõlmimisel, tuleb vastavalt TsÜS § 117 lõikele 2 lugeda, et kostja on T.V. töövõtulepingu sõlmimiseks volituse andnud. Seega kehtib T.V. poolt allkirjastatud töövõtuleping vastavalt TsÜS § 115 lõikele 1 ka kostja suhtes. Töövõtulepingu punktis 7.2. on pooled kokku leppinud, et töövõtjal on õigus saada kahjutasu 0,2% tasumata arve summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Mõiste kahjutasu all on poole silma pidanud viivist. Kuna pooled on töövõtulepinguga kokku leppinud kõrgemas intressimääras kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse käesoleval juhul viivise määraks töövõtulepinguga ettenähtud intressimäär so. 0,2% tasumata arve summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Seega on poolte vahel kehtiv kokkulepe viivisemäära suuruse, selle arvestamise ja sellise nõude esitamise kohta.

KOHTUISTUNG

Kostja esindaja seletas, et vaegtööd on tuvastatud 2. juuni 2008. a ja hilisema seisuga kahes dokumendis - kostja projektijuhi 12. juuni 2008. a koostatud kalkulatsioonis ja LSV Ehitus OÜ kalkulatsioonis. Hageja on rikkunud RYL 2000 norme fassaaditööde osas. Kostja esindaja ei soovinud oma etteheidet ehitusnormide rikkumise osas täpsustada (lk 87). Kohtuistungil toimus ka akti nr 2 allakirjutamine tunnistaja T. V ja hageja seadusliku esindaja poolt (lk 83). Tunnistaja selgitas kohtule, et pärast seda, kui hageja oli teinud 2007. a sügisel täiendavaid töid (paigaldati aknaplekid ja luuk), oli akt seejärel aastavahetuseks 2007-2008 allakirjutamiskõlbulik. Hageja allkirja ei taotlenud ja alles kohus juhtis tunnistaja tähelepanu allkirjastamise vajadusele.

KOHTU SEISUKOHT ja PÕHJENDUSED Kostja on hagile vastu vaielnud põhiliselt kahel põhjusel: 1) Kostja väidab, et ta ei ole töövõtulepingu pooleks, mistõttu ei tulene nimetatud lepingust kostjale kohustusi; 2) Kostja väidab, et hageja on täitnud lepingut mittekvaliteetselt ja ehitusnorme rikkudes, mille tulemusena on hoonel krohv varisenud. Vaegtööd tuleb parandada kostjal. Kõigepealt peab kohus võtma seisukoha, kas kostja on 17. juulil 2007.a sõlmitud töövõtulepingu pooleks ning kas nimetatud lepingust tuleneb kostjale õigusi ja kohustusi. Kohtule on esitatud ehitus-remonttööde töövõtuleping 17. juulist 2007. a (lk 12-15), mille teksti kohaselt on see sõlmitud üheltpoolt hageja, keda esindas juhatuse liige Marek Riisalu ja teiselt poolt XXX 14 korteriomanike AS Haabersti Maja, keda esindab volikirja alusel S.J., H.K. , M.M. ja T.V. vahel, keda kõiki koos esindas lepingu sõlmimisel T.V. TSÜS § 115 lg 1 kohaselt võib tehingu teha esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Lepingu dokumendist nähtub, et tellijatest korteriomanike nimel on tehingu teinud T.V. T.V. on tehingu teinud nii enda kui ka teiste kinnistu omanike nimel. Järgnevalt selgitab kohus, kas T.V. oli esindusõigus tehingu tegemiseks kostja nimel. TSÜS § 117 lg 2 kohaselt võib esindusõiguse anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest. TSÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohtule on esitatud AS Haabersti Maja volikiri 1. jaanuarist 2007. a S.K. selles, et S.K. on volitatud esindama AS-i Haabersti Maja asjaajamisel, läbirääkimistel, lepingute sõlmimisel, samuti alla kirjutama lepingutele ja muudele dokumentidele, millised on kasulikud ja vajalikud Haabersti Maja Tartu büroo töö korraldamiseks. AS Haabersti Maja Tartu büroo asub XXX 14 asuvas hoones. Volikiri kehtis kuni 31. detsembrini 2007.a. (lk 62). Nimetatud volikirjast ei nähtu edasivolitamise õigus (TSÜS § 119 lg 1). Töövõtulepingu p 3.2 kohaselt tasub kostja tehtud tööde eest vastavalt esitatud arvetele ja lepingu alusel. Hageja on esitanud kostjale tasumiseks 4. oktoobril 2007. a arve nr 53 (lk 18). Arvel on märgitud, et tasuda tuleb tööde eest vastavalt lepingule 04-07 ja akti nr 2 alusel 266 702 krooni. Kostja on tasunud nimetatud arve alusel perioodil 30. oktoober 2007 – 30. jaanuar 2008 kaheksas osas kokku 200 000 krooni. Tunnistaja T. V ütluste kohaselt esindas tema töövõtulepingu sõlmimisel kõiki korteriomanikke sh kostjat. Fassaaditööde remont otsustati ühisel nõupidamisel, kus osalesid kostja esindajatena ilmselt S.K. ja H.N. . Töövõtulepingu projekt liikus tunnistajani läbi kostja, kuna hageja saatis lepingu projekti kostja Tartu büroosse faksile (lk 85). Kostja esindajana osales S. K objekti koosolekul 22. oktoobril 2007. a, kus toimus ka objekti ülevaatus. Koosolekul lubas S. K kostja esindajana tasuda neile hageja poolt esitatud arved hiljemalt 26. oktoobriks 2007. a (lk 52). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et eelkõige arvete tasumisega tunnistas kostja end töövõtulepinguga seotuks ja tunnistas seega ka töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise kohustust. Juhul, kui kostja leidis, et T.V. puudus kostja nimel töövõtulepingu sõlmimiseks esindusõigus, ei oleks kostja ka hageja esitatud arveid tasunud. Kostja oli teadlik sellest, et T.V. on sõlminud Tartus, XXX 14 asuva hoone korteriomanike sh. kostja nimel töövõtulepingu XXX 14 hoone fassaadi renoveerimistööde teostamiseks ja talus T.V. sellist tegevust. TsÜS § 117 lg-st 2 tulenevalt on kostja T.V. töövõtulepingu sõlmimiseks volituse andnud. Tulenevalt TsÜS § 115 lõikest 1 kehtib T.V. poolt kostja ja teiste korteriomanike nimel sõlmitud töövõtuleping ka kostja suhtes. Kostja on oma vastuväidetes tuginenud ka korteriomandiseaduse §-de 11 lg 3, 16 lg 1 ja 19 lg 2 sätete rikkumisele. Korteriomandiseaduse § 11 lg 3 sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud

mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Korteriomandiseaduse § 16 lg 1 sätestab, et ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada käesoleva seaduse § 15 lõike 3 kohaselt ega nõuda käesoleva seaduse § 15 lõike 5 järgi. Nimetatud muudatuste tegemiseks ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut, kui asjakohase toiminguga ei kahjustata teiste korteriomanike õigusi üle käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktis 1 nimetatud määra. Korteriomandiseaduse § 19 lg 2 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Kohus peab vajalikuks märkida, et nimetatud korteriomandiseaduse sätted reguleerivad korteriomanike endi vahelisi suhteid, mida tulnuks arvestada mh ka töövõtulepingu sõlmimisel. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et töövõtulepingu sõlmimisel esindas kostjat T. V, mistõttu viidatud korteriomandiseaduse sätete võimalik rikkumine ei saa avaldada mõju kolmanda isikuga (hagejaga) sõlmitud lepingu kehtivusele. Järgnevalt võtab kohus seiskoha, kas tellijad on hageja poolt töövõtulepingu järgi tehtud töö vastu võtnud. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töövõtulepingu p 5.1.1 kohaselt oli tellija kohustus tehtud töö üle vaadata ja vastu võtta 5 päeva jooksul peale töö lõpetamist. Kui tellija ei ole nimetatud tähtaja jooksul tööde vastuvõtmist korraldanud, loetakse tellija tööd vastu võetuks. Pretensioonide esitamisel on tööde vastuvõtmiseks 5 päeva alates puuduse kõrvaldamisest. Töövõtulepingu p 4 kohaselt pidi tööde üleandmine toimuma 30. oktoobril 2007. a. Töövõtulepingu p 3.2 kohaselt pidi tööde eest lõplik maksmine toimuma 7 päeva peale tööde üleandmise akti vastuvõtmist ja arve esitamist. Toimikus lk 17 asub teostatud tööde vastuvõtu akt nr 2 3. oktoobrist 2007. a. Kohtule esitati algselt poolte poolt allkirjastamata akt. Tunnistaja T.V on andnud oma ütlused seoses akti allakirjutamisega. Akti allkirjastamine toimus mõlema poole poolt kohtuistungil 6. mail 2009.a ( lk 83, 86). Asjas on tõendatud OÜ Vennad Ehitus (omanikujärelevalve) 13. detsembri 2007.a soovituskirjaga XXX 14 korteriomanikele sh kostjale, et XXX 14 Tartus fassaadi krohvitööde parandust ei või enne kevade saabumist teostada, kuna lubikrohv vajab karboniseerumiseks pidevat pluss kraadi. Samuti soovitas omanikujärelevalve teostaja paigaldada aknaplekid ja korrastada olemasolevad vihmaveerennid (lk 31). Kohus leiab, et kuigi akt nr 2 jäi kuni kohtuistungini alla kirjutamata, toimus töövõtulepingu alusel tehtud tööde tegelik vastuvõtt korteriomanike poolt 22. oktoobril 2007.a objekti ülevaatusel (lk 52). Objekti 22. oktoobri 2007. a koosoleku protokolli kohaselt võtsid koosolekust osa kõik korteriomanikud (sh kostjat esindaja S.K.), omaniku järelevalve A.M ja töövõtja esindajad. Koosolekul osalejad konstateerisid, et lepingu maksumusest on teostatud ca 80 % ja ilmastiku tingimuste tõttu katkestatakse õuefassaadi krohvimistööd. Jooksval aastal teostatakse veel keldriluugi, aknaplekkide ja vihmaveetorude paigaldus, mis olid täiendavad tööd aktis nr 2 märgitud töödele. Kostja esindaja juuresolekul lepiti kokku, et lepingujärgsed tööd lõpetab hageja 30. maiks 2008. a. Kostja esindaja lubas neile esitatud arved tasuda hiljemalt 26. oktoobriks 2007.a 266 702 krooni ulatuses. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kuna kostja esindaja lubas 22. oktoobri 2007.a koosolekul tasuda neile esitatud 3. oktoobri 2007. a arve 26. oktoobril 2007. a ja ka kohalviibinud hageja esindajad sellele vastu ei vaielnud, siis tuleb lugeda, et pooled leppisid kokku täiendavaks arve tasumise tähtajaks 26. oktoober 2007.a, misjärel muutus hageja tasunõue sissenõutavaks.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08 märkinud, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Kuid see omab olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Tellija on kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Töövõtulepingu p 6.2.1 kohaselt vastutab töövõtja (hageja) ehitusnormidest ja –eeskirjadest ning lepingus, tööjoonistes ja lepingule lisatud dokumentides ettenähtud kvaliteedinõuetest kinnipidamise eest. Kohtule ei ole esitatud lepingu lisasid ja tööjooniseid, va hinnapakkumine. Kostja väidab, et hageja on rikkunud RYL 2000 norme fassaaditööde teostamise osas. Kostja ei ole täpsustanud, milliseid viidatud norme on hageja rikkunud (lk 87). Väidetavaid ehitusnormide rikkumisi soovib kostja tõendada kostja juhatuse liikme ja käesolevas menetluses kostja esindaja H.N poolt allkirjastatud fassaadi vaegtööde kõrvaldamise maksumuse arvestusega, mis on koostatud kostja töötaja Kalju Kannikese poolt 12. juunil 2008.a (lk 51) ja LSV Ehitus OÜ vaegtööde kalkulatsiooniga 12. märtsist2009.a. (lk 75). Mõlemad kalkulatsioonid on koostatud pärast objektil tööde kokkuleppelist peatamist ja hageja poolt lepingust taganemist. Kummastki dokumendist ei nähtu, mis on krohvi varisemise põhjuseks ja millised on hagejale etteheidetavad ehitusnormide rikkumised töövõtulepingu järgsete tööde teostamisel. VÕS § 644 lg 1ja2 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või teada saama pidi. Oma majandustegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui tellija nimetatud kohustusi ei täida, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, va kui teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav. Kohus leiab, et kostja ei ole tellijana, kes tellis töö oma majandustegevuses, töö mittevastavusest lepingutingimustele õigeaegselt teatanud ega ka mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud. Kostja ei ole ka tõendanud oma väidet, et hageja on töid teostanud ehitusnorme rikkudes. RYL2000 on ehitustööde üldiste kvaliteedinõuete kogum, mida käsitletakse praktikas ka ühe osana heast ehitustavast. Kostja etteheited hagejale tööde kvaliteedi osas on ebakonkreetsed ja tõendamata. Kostja poolt esitatud puudusi tõendama pidavad tõendid ei tõenda objektiivselt kostja poolt hagejale etteheidetavat lepingu rikkumist ja ebakvaliteetset tööd. Kostja enda poolt koostatud kalkulatsiooni vaegtööde kohta ei saa käsitleda asjatundja arvamusena. Kohus ei saa käsitleda asjatundja arvamusena ka LSV Ehitus OÜ arvamust, sest asjas puuduvad andmed nimetatud äriühingu pädevuse kohta ehitusvaldkonnas. XXX 14 fassaaditööde osas omaniku järelevalvet teostanud OÜ Vennad Ehitus on avaldanud 14. jaanuaril 2009. a, et hageja on lepingujärgsed fassaaditööd XXX 14, Tartus kuni tööde katkestamiseni detsembris 2007 teostanud tehnoloogiliselt õieti. Hetkel fassaadil olevad kahjustused on tingitud vihmaveerennide puudulikkusest. Seoses lume kuhjamisega vastu soklit on tekkinud kahjustused ka sokli piirkonnas, kuid see on tekkinud hiljem. Aknaplekid paigaldati detsembri lõpus 2007. Teostatud tööde osas Glenfor OÜ vastu pretensioone ei ole (lk 45). Seega ei kinnita omanikujärelevalve kostja konkretiseerimata pretensioone. Poolte vahel ei ole vaidlust, et XXX 14 hoonel on krohv käesoleval ajal varisenud (pildid lk 70-76), kuid kostja ei ole tõendanud, et krohvi varisemise XXX 14 fassaadil on põhjustanud hageja poolne lepingu mittekohane täitmine. OÜ Vennad

Ehitus arvamuse kohaselt on krohvi varisemise põhjustanud vihmaveerennide puudulikkus, kui tulenevalt hinnapakkumisest ei olnud vihmaveerennide paigaldamine hoonele töövõtulepingu objektiks (lk 16). Kõik kohtule esitatud pildid on tehtud pärast 2007/2008 talve ja ehitustööde peatamist vastavalt omanikujärelevalve ettepanekule ja hageja poolset lepingust taganemist. Kuna hageja nõue on muutunud sissenõutavaks ja tellija on täitmise vastu võtnud, siis eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt ning vastupidist peab tõendama tellija. Tellija ei ole aga vastupidist tõendanud. Töövõtulepingu p 3.2 kohaselt on tellija kohustuseks tööde eest tasuda sh kostja tasub vastavalt esitatud arvele ja lepingu alusel. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Sama §-i lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kohus leiab, et kostja on töövõtulepingu järgi solidaarvõlgnikuks ja hageja on õigustatud temalt kohustuse täitmist nõudma. Kostjalt tuleb välja mõista 66 702 krooni hageja kasuks. Töövõtulepingu p 7.2 kohaselt on töövõtjal õigus saada kahjutasu 0,2 % tasumata arve summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja käsitleb hagiavalduses nimetatud kokkulepet viivise kokkuleppena VÕS § 113 lg 1 tähenduses. Hagile lisatud arvestuse kohaselt (lk 21) on maksetähtpäev 11. oktoober 2007.a. Kuna pooled leppisid kokku tööde peatamise talveks, siis sellega seotud läbirääkimiste käigus leppisid pooled kokku täiendavaks tasumise tähtpäevaks 26. oktoober 2007. a, seega leiab kohus, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 27. oktoobrist 2007. a. Hageja on viivist arvestanud seisuga hagi esitamine 6. november 2008.a. kokku 74 722.37 krooni, millest hageja nõuab viivist põhivõlaga sama suurt summat 66 702 krooni. Hageja avaldas kohtuistungil, et praeguseks ajaks on viivis kasvanud juba 130 000 kroonini ja kui ka kohus ei nõustu põhikohustuse sissenõutavaks muutumise ajaga, ületab viivise summa ikkagi põhivõlga ja hageja jääb ka sel juhul viivise suuruse osas oma nõude juurde (lk 88). Pooltel puudub vaidlus, et kostja on oma kohustust arve nr 53 tasumisel täitnud järgmiselt: 30.10.2007 50 000 krooni; 29.11.2007 100 000 krooni; 17.01.2008 5 000 krooni; 21.01.2008 5 000 krooni; 23.01.2008 5 000 krooni; 24.01.2008 6 000 krooni; 29.01.2008 5 000 krooni; 30.01.2008 24 000 krooni. Kohus leiab, et kuna kostja on olnud viivituses võlgnetava kohustuse täitmisega, sh viimase osa 66702 krooni täitmisega 593 päeva ja arvestatud viivise summa ületab oluliselt põhinõude, siis on põhjendatud välja mõista kostjalt ka viivis põhivõlaga samas suuruses so 66 702 krooni. Hagi tuleb rahuldada täielikult ja poolte menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.