PVN Holding OÜ ja OÜ OwnWay hagi Margus Mälksoo vastu kahju hüvitamiseks, täiendava kahju hüvitamiseks, saamata jäänud tulu väljamõistmiseks ning veekahjude tekkepõhjuste kõrvaldamise nõudes.
Hagi hind
PVN Holding OÜ nõuete osas 44985,75 eurot, OÜ OwnWay nõuete osas 51 170,15 eurot.
Menetlusosalised ja nende
•
esindajad • • • • Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja I: PVN Holding OÜ (rk 12648373, asukoht Küütri 14 Tartu 51011, e-post [email protected]) Hageja II: OÜ OwnWay (rk 12453273, asukoht Tuletõrje 14 Elva 61507, e-post [email protected]) Hagejate esindajad: vandeadvokaat Eerik Entsik ja advokaat Liisi Kents ([email protected]) Kostja: Margus Mälksoo (ik XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja: advokaat Grete Kirsimaa ([email protected])
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada PVN Holding OÜ ja OÜ OwnWay hagi Margus Mälksoo vastu kahju hüvitamiseks, täiendava kahju hüvitamiseks, saamata jäänud tulu väljamõistmiseks ning veekahjude tekkepõhjuste kõrvaldamise nõudes osaliselt.
Rahulda PVN Holding OÜ kahju hüvitamise nõue Margus Mälksoo vastu summas 1576,18 eurot.
3.Jätta rahuldamata PVN Holding OÜ kahju hüvitamise nõue Margus Mälksoo vastu summas 7082,82 eurot.
4.Rahuldada OÜ OwnWay kahju hüvitamise nõue Margus Mälksoo vastu summas 4586,28 eurot.
5.Jätta rahuldamata OÜ OwnWay kahju hüvitamise nõue Margus Mälksoo vastu summas 22 739,72 eurot.
6.Jätta rahuldamata PVN Holding OÜ täiendava kahju nõue Margus Mälksoo vastu summas 3417,60 eurot.
Tsiviilasi nr 2-15-6691
7.Jätta rahuldamata PVN Holding OÜ nõue Margus Mälksoo vastu, seisuga 9. mai 2016 saamata jäänud tulu nõudes, summas 9 140,04 eurot ning alates hagi esitamisest kuni Margus Mälksoo poolt XXX korteriomandis asuvate ehituskonstruktsioonide vigade parandamiseni saamata jäänud tulu summas 564,2 eurot kuus.
8.Jätta rahuldamata OÜ OwnWay nõue Margus Mälksoo vastu, seisuga 9. mai 2016 saamata jäänud tulu summas 5 071,73 eurot ning alates hagi esitamisest kuni Margus Mälksoo poolt XXX korteriomandis asuvate ehituskonstruktsioonide vigade parandamiseni saamata jäänud tulu summas 400,40 eurot kuus.
9.Jätta rahuldamata PVN Holding OÜ ja OÜ OwnWay nõue kohustamaks kostjat Margus Mälksood teostama hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest omal kulul XXX korteriomandi ehitustööd, mis on vajalikud vee läbijooksu tekkepõhjuste likvideerimiseks.
10.Rahuldada PVN Holding OÜ nõue Margus Mälksoo vastu viivise nõudes alates hagi esitamisest 9. mail 2016 protsendina väljamõistetud fikseeritud summadelt kuni 21.07.2017 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, summas 141,48 eurot ning edasiulatuvalt alates 22.06.2017 kuni põhinõude täitmiseni samuti VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhinõudelt.
11.Rahuldada OÜ OwnWay nõue Margus Mälksoo vastu viivise nõudes alates hagi esitamisest 9. mail 2016 protsendina väljamõistetud fikseeritud summadelt kuni 21.07.2017 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, summas 411,66 eurot ning edasiulatuvalt alates 22.06.2017 kuni põhinõude täitmiseni samuti VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhinõudelt.
12.Saata otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.Jätta hagejate menetluskulud nende endi kanda ja kostja menetluskulud võrdsetes osades hagejate I ja II kanda.
14.Määrata PVN Holding OÜ ja OÜ OwnWay poolt Margus Mälksoo kasuks väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 7869,19 eurot.
15.Välja mõista PVN Holding OÜ-lt Margus Mälksoo kasuks menetluskulud summas 3784,60 eurot.
16.Välja mõista OÜ-lt OwnWay Margus Mälksoo kasuks menetluskulud summas 3784,60 eurot.
17.Välja mõista PVN Holding OÜ-lt viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras Margus Mälksoo kasuks.
18.Välja mõista OwnWay OÜ-lt viivis menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras Margus Mälksoo kasuks.
19.Välja mõista PVN Holding OÜ-lt Eesti Vabariigi kasuks kohtukulud summas 150 eurot.
20.Välja mõista OÜ-lt OwnWay Eesti Vabariigi kasuks kohtukulud summas 150 eurot.
21.Eesti Vabariigile väljamõistetud summad tasuda makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbreid järgides. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
Tsiviilasi nr 2-15-6691
1.PVN Holding OÜ (hageja I) esitas 04.05.2015 Tartu Maakohtule hagiavalduse Margus Mälksoo vastu vee läbijooksuga tekitatud kahju 14083,20 eurot, saamata jäänud tulu 2893,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 260,37 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise hüvitamise nõudes. 17.02.2016 esitas PVN Holding OÜ hagiavalduse täpsustuse (I kd, tlk 170-177), milles täpsustati algses hagiavalduses esitatud saamata jäänud tulu nõuet. 09.05.2016 esitasid PVN Holding OÜ ja OÜ OwnWay ühise hagiavalduse kostja Margus Mälksoo vastu kahju hüvitamise nõudes, saamata jäänud tulu, veekahjude tekkepõhjuste kõrvaldamise ning tulevikus tekkiva viivise väljamõistmise nõudes. Kohus liitis 26.05.2016 tsiviilasjad 2-16-7307 ja 2-15-6691 ühte menetlusse (ühine number 2-15-6691).
2.4. mail 2015 esitatud hagiavalduse (I kd, tlk 2-10) kohaselt kuulub Margus Mälksoo omandisse Tartu maakonnas Tartu linnas XXX asuv korteriomand (kinnistusregistri registriosa nr XXX), mis moodustab XXX mõttelist osa kinnistust ning reaalosana eluruumi nr 4 üldpinnaga 97,80 m2 (I kd tlk 12). PVN Holding OÜ omandisse kuulub Tartu linnas XXX korteriomandi all asuv XXX korteriomand (ruumid nr XX, XX, XX, XX, XX, XX, XX, XX) üldpinnaga 80,60 m2 (kinnistusregistri registriosa nr XXX), mis kuni 24. märtsini 2015 moodustas XXX korteriomandi osa. PVN Holding OÜ omandisse kuulus kuni 17. aprillini 2015 ka XXX korteriomand üldpinnaga 57,20 m2 (kinnistusregistri registriosa nr XXX), mis kuni 24. märtsini 2015 moodustas samuti XXX korteriomandi osa (I kd tlk 14). XXX korteriomandi (ruumid nr XX, XX, XX, XX) omanikuks on käesoleval hetkel OÜ OwnWay (I kd tlk 13). PVN Holding OÜ ja OÜ OwnWay vahel sõlmiti 2. veebruaril 2015 üürileping nr 020215, millega PVN Holding OÜ pidi OÜ-le OwnWay alates 15. veebruarist 2015 üürile andma Tartu linnas XXX asuvad äriruumid üldpinnaga 137,8 m2 (I kd tlk 15-17).
9.veebruaril 2015 avastas PVN Holding OÜ, et XXX laes on toimunud vee läbijooks, mille tulemusena on oluliselt kahjustada saanud XXX korteriomandi ripplagi ja põrand. Veekahjude tekkimise põhjuseks oli PVN Holding OÜ ja erinevate spetsialistide hinnangul Margus Mälksoo omandisse kuuluva XXX korteriomandi katuseterrassi ehituskonstruktsioonide vead, so terrassi hüdroisolatsiooni veekindlus (I kd tlk 18-22; I kd tlk 23-28). PVN Holding OÜ esitas Margus Mälksoole koheselt pretensiooni, paludes kiirelt likvideerida läbijooksu põhjus ning hüvitada tekitatud kahju (I kd tlk 30). Margus Mälksoo esitatud pretensioonile ei vastanud ega võtnud ka muul moel ühendust PVN Holding OÜ-ga. Kuivõrd XXX,7 mitteeluruumid olid vee läbijooksust tõsiselt kahjustada saanud, siis ei olnud OÜ-l OwnWay võimalik neid ruume üürile võtta ning ta esitas PVN Holding OÜ-le 10. märtsil 2015 lepingu ülesütlemise avalduse, leppetrahvi nõude summas 1500 eurot ning ettemaksu tagastamise nõude summas 2893,8 eurot (I kd tlk 31-33). PVN Holding OÜ tagastas OÜ-le OwnWay ettemaksu ja tasus lepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi (I kd tlk 34-35).
27.märtsil 2015 esitas PVN Holding OÜ nõudekirja Margus Mälksoole, milles palus hüvitada hiljemalt 10. aprilliks 2015 tekkinud kahju summas 18 477 eurot ning teostada XXX korteriomandis vajalikud ehitustööd, et vältida tulevikus uute läbijooksude tekkimist. Kuniks viidatud ehitustööd ei ole tehtud, palus PVN Holding OÜ kostjal hüvitada saamata jäänud üür summas 964,6 eurot kuus (I kd tlk 43-46). Esitatud hagis on PVN Holding OÜ nõudnud kostjalt vee läbijooksuga tekitatud kahju 14 083,20 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 260,37 euro ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise hüvitamist.
Tsiviilasi nr 2-15-6691
3.9. mai 2016 hagiavaldusest (II kd, tlk 30-45) nähtub, et PVN Holding OÜ on avastanud veekahjusid ka muudes PVN Holding OÜ omandisse kuuluva XXX korteriomandi Küütri tänava äärsetes ruumides (ruumid nr XX, XX, XX ja XX), milliste veekahjude tekkimise põhjuseks on katuse plekk-katte ja Margus Mälksoo omandisse kuuluva XXX korteriomandi katusekarniisi vahelised ehituskonstruktsioonide vead, so vastava liitekoha veekindlus. Lisaks tekkis 2015. a novembris uus ulatuslik vee läbijooks OwnWay OÜ omandisse kuuluva XXX korteriomandi osaks olevas XXX hoone teise korruse ruumis nr XX.
10.novembri 2015 täiendus eksperthinnangule nr 2-09-2015 ja 28. aprilli 2016 täiendav informatsioon tõendavad üheselt, et OwnWay OÜ omandisse kuuluva XXX korteriomandi osaks olevas XXX hoone teise korruse ruumis nr XX toimunud vee läbijooksu põhjuseks oli Margus Mälksoo omandisse kuuluva XXX korteriomandi vannitoa duširuumi veetrapi ja vee äravoolutoru ehituskonstruktsioonide viga, so vastava liitekoha veekindlus.
Lisaks on ilmnenud, et XXX hoone teise korruse ruumide nr XX ja XX vahel (sh osaliselt ruumide nr XX ja XX peal) paiknev laetala (mis on Margus Mälksoo omandisse kuuluva XXX korteriomandi põrandaks ning mille peal paikneb ehitusprojekti vastaselt rajatud vannituba, sh selle vannitoa massiivne ja raske betoonpõrand) on läbi paindunud ning tekkinud on avariiohtlik olukord. Kuivõrd vaidlusaluse laetala peal asub Margus Mälksoo poolt ehitusprojekti vastaselt rajatud vannituba, siis on hagejad seisukohal, et vastav kahju on põhjustatud Margus Mälksoo omandisse kuuluva XXX korteriomandi ebaseadusliku ehitustegevuse tagajärjel. Hageja II hinnangul on XXX hoone II korruse läbivajunud laekonstruktsiooni tugevdamise kulu kokku 17 944,80 eurot ja kahjustunud konstruktsioonide taastamismaksumus 2 102,88 eurot. Kokku palub hageja II kostjalt välja mõista kahju hüvitis (2 102,88 eurot + 17 944,80 eurot) summas 20 047,68 eurot (I kd tlk 23-28).
4.PVN Holding OÜ ja OÜ OwnWay on esitanud nõude kohustada kostjat teostama hiljemalt 1 kuu jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest omal kulul XXX korteriomandis ehitustööd, mis on vajalikud vee läbijooksu tekkepõhjuste likvideerimiseks, et tulevikus sarnaseid vee läbijookse ja veekahjusid ei tekiks. Selleks paluvad hagejad kohtul kohustada kostjat likvideerima katuseterrassi ehituskonstruktsioonide vead ja tagama terrassi hüdroisolatsiooni veekindlus, likvideerima katusekarniisi ja katuse plekkkatte vahelised ehituskonstruktsioonide vead ja tagama vastava liitekoha veekindlus ning likvideerima vannitoa duširuumi veetrapi ja vee äravoolutoru ehituskonstruktsioonide vead ning tagama vastava liitekoha veekindlus.
5.Täiendavalt on PVN Holding OÜ ja OÜ OwnWay esitanud nõuded saamata jäänud tulu väljanõudmiseks kostjalt alates kahju tekitamisest kuni Margus Mälksoo poolt XXX korteriomandis asuvate ehituskonstruktsioonide vigade parandamiseni. PVN Holding OÜ ja OÜ OwnWay on seisukohal, et eelviidatud üürilepinguga on tõendatud, et hagejad oleks teeninud mitteeluruumide väljaüürimisega igakuiselt tulu 7 EUR/m2 kuus. Üüritulu teenimise võimalus langes ära põhjusel, et XXX korteriomandist toimusid mitmed vee läbijooksud XXX ja XXX korteriomandisse. PVN Holding OÜ soovib saada saamata jäänud tulu XXX korteriomandi pindalaga 137,80 m2 osas ajavahemikul alates 15. veebruarist 2015 kuni 17. aprillini 2015 (sh arvestades, et 24. märtsist 2015 olid tekkinud XXX ja XXX korteriomandid, mis mõlemad olid kuni 17. aprillini 2015 PVN Holding OÜ omandis) summas (2 × 137,8 m2 × 7 EUR/m2 kuus + 137,8 m2 × 7 EUR/m2 kuus × 2 / 30) kokku 1 993,51 eurot. Lisaks soovib PVN Holding OÜ saada saamata jäänud tulu XXX korteriomandi pindalaga 80,60 m2 osas alates 18. aprillist 2015 kuni hagi esitamiseni fikseeritud summana arvestusega (80,60 m2 × 7 EUR/m2 kuus) 564,2 eurot kuus, mis teeb kokku 7 146,53 eurot (12 × 564,2 eurot
Tsiviilasi nr 2-15-6691 kuus + 564,2 eurot kuus × 20 / 30). Seega tuleks kostjalt hageja I kasuks välja mõista seisuga 9. mai 2016 saamata jäänud tulu summas 9 140, 04 eurot ning alates hagi esitamisest kuni Margus Mälksoo poolt XXX korteriomandis asuvate ehituskonstruktsioonide vigade parandamiseni saamata jäänud tulu (80,60 m2 × 7 EUR/m2 kuus) summas 564,2 eurot kuus.
6.OÜ OwnWay soovib saada saamata jäänud tulu XXX korteriomandi pindalaga 57,20 m2 osas ajavahemikul alates 18. aprillist 2015 kuni hagi esitamiseni fikseeritud summana arvestusega (57,20 m2 × 7 EUR/m2 kuus) 400,40 eurot kuus, kokku 5 071,73 eurot (12 × 400,40 eurot kuus + 400,40 eurot kuus × 20 / 30). Lisaks soovib OÜ OwnWay, et kohus mõistaks kostjalt OÜ OwnWay kasuks välja alates hagi esitamisest kuni Margus Mälksoo poolt XXX korteriomandis asuvate ehituskonstruktsioonide vigade parandamiseni saamata jäänud tulu (57,20 m2 × 7 EUR/m2 kuus) summas 400,40 eurot kuus.
7.Hagejad esitasid 16.12.2016 haginõude täpsustuse (III kd, tlk 179-190). Kuivõrd asjaoludest tulenevalt sisaldas PVN Holding OÜ poolt 29. aprillil 2015 Margus Mälksoo vastu esitatud kahju hüvitamise nõue osaliselt töid, mis kuulusid tegemisele OÜ OwnWay omandisse kuuluva XXX korteriomandi koosseisus olevates ruumides nr XX ja XX, siis soovib PVN Holding OÜ käesolevaga täpsustada oma kahju hüvitamise nõuet Margus Mälksoo vastu. Täpsustatud kahju hüvitamise nõude esitamise puhul võtab PVN Holding OÜ aluseks riiklikult tunnustatud ekspert Ü.L. 26. oktoobri 2016 eksperthinnangu, milles hageja I hinnangul asuti seisukohale, et XXX korteriomandis tekkinud kahjustuste maksumus on hinnanguliselt 8 659 eurot. Ülaltoodust tulenevalt palub hageja I välja mõista kostjalt kahju hüvitis XXX korteriomandi kahjustuste eest summas 8 659 eurot. PVN Holding OÜ ja OÜ OwnWay poolt 9. mail 2016 esitatud hagis paluti kostjalt mõista välja OÜ OwnWay kasuks kahju hüvitis summas 20 047,68 eurot. Kuivõrd asjaoludest tulenevalt ei sisaldanud OÜ OwnWay poolt PVN Holding OÜ ja OÜ OwnWay poolt 9. mail 2016 esitatud hagis esitatud nõue kõiki OÜ OwnWay omandisse kuuluva XXX korteriomandi kahjustusi, siis täpsustab OÜ OwnWay oma kahju hüvitamise nõuet Margus Mälksoo vastu. Täpsustatud kahju hüvitamise nõude esitamise puhul võtab hageja II aluseks riiklikult tunnustatud ekspert Ü.L. 26. oktoobri 2016 eksperthinnangu, milles asuti seisukohale, et XXX korteriomandis tekkinud kahjustuste maksumus on hinnanguliselt 27 326 eurot. Ülaltoodust tulenevalt palub hageja II välja mõista kahju hüvitis XXX korteriomandi kahjustuste eest summas 27 326 eurot. Lisaks on hageja I esitanud täiendava kahju hüvitise nõude summas 3417,60 eurot. Nimetatud summa sisaldab endas laetalastike ja muude puidust konstruktsioonide toestamise kulu (2565,60 eurot), prügikonteinerite rentimise kulu (288 eurot), ehitusjärelevalvele makstud tasu (300 eurot) ja dokumentaalse tõendi saamise kulu (264 eurot). Muus osas jäid hagejad oma varasemalt esitatud nõuete juurde. KOSTJA VASTUS (I kd, tlk 79-83, 141-144, III kd, tlk 1-4, IV kd, tlk 23-32)
8.Kostja hagi õigeks ei võta ning ei tunnista hagiavalduses kostja vastu suunatud nõudeid.
9.Kostja on seisukohal, et hageja I ja hageja II vahel 02.02.2015 sõlmitud mitteeluruumi üürileping nr. 020215 võib olla fabritseeritud. Eeltoodule viitab asjaolu, et lepingupooli nimetades on muu hulgas mainitud, et pooled sõlmivad juhtimisteenuse osutamise lepingu ja mitte üürilepingu. Samuti on eluliselt ebausutav, et üürnik, kes ütles üüritud ruumide üürilepingu hagis nimetatud asjaoludel üles, oli nõus samad ruumid juba paar kuud hiljem hagejalt ostma. Kostja peab vajalikuks märkida, et hageja pöördus peale veekahju avastamist koheselt OÜ Ristimäe Ehitusekspert ja Ehitusseire OÜ poole, kuid kostjat teavitas hageja võimalikust kahjusündmusest e-kirjaga alles 13.02.2015. Kostja arvates võis nimetatud viivitamine olla tahtlik ning selle aja jooksul vormistas hageja fiktiivse üürilepingu OÜ-ga OwnWay, mis
Tsiviilasi nr 2-15-6691 võimaldas esitada kahtlase kahjunõude (leppetrahv ja saamata jäänud üüri nõude) hageja I vastu.
10.Kostja esitatud kindlustusandja kokkuvõtte (I kd, tlk 84-89) kohaselt ei ole menetluse käigus tuvastatud XXX korteri nr XXX poolset õigusrikkumist. Kindlustusandja hinnangul ei vasta hageja poolt esitatud Raian OÜ, OÜ Almar ja C.T Grupp OÜ hinnapakkumised tegelikkusele ei mahtude ega ka sisulise töö ning materjalide poolest. Tegelik korteriomandi siseviimistluse kahjustuse ulatus on hinnanguliselt 1 426,20 eurot (I kd tlk 89).
11.Ehitusseire OÜ ekspertiis tuvastas, et kuivõrd vahelaekonstruktsioonide läbipaine olulisel määral ületab lubatud piirväärtust, ei ole võimalik anda kinnitust, et vahelaekonstruktsioonide kandevõime on tagatud. Olukorrale täpse hinnangu andmiseks on vajalik määrata vahelaele mõjuvate koormuskombinatsioonide skeem ja suurus. Ilma ehitustööde käigus koostatud asjakohase tehnilise dokumentatsioonita on seda võimalik teha ainult ulatusliku konstruktsioonide avamise teel (I kd tlk 179-191). Lähtudes viidatud ekspertiisist on kostja seisukohal, et mitte mingil tingimusel ei saa kostja vastutada ainuisikuliselt kahju eest, mis tuleneb kaasomandi puudusest. Selle eest peavad kaasomanikud vastutama ühiselt. Lisaks on 06.11.2015 hagejate ruumide ülevaatuse käigus tuvastatud, et hagejad on ise eemaldanud enda ruumides ühe kandvatest vaheseintest.
12.09.05.2016 esitatud vastuses vaidleb kostja vastu hagejate väidetele, mille kohaselt on erinevad kahjustused põhjustatud selle tõttu, et kostja on suurendanud laele mõjuvaid raskusi. Vastupidi: kostja on raskusi vähendanud, eemaldades korteriomandist vanad muldpõrandad, mis olid seal hoone ehitamise aegadest, suure raske ahju ja palju muud. Saamata jäänud tulu väljamõistmiseks ei ole OÜ OwnWay esitanud tõendeid, et tal oli võimalus või kavatsus neid ruume välja üürida. Krediidiinfo andmetel nendel äriühingutel majandustegevus sisuliselt puudub või vähemalt ei kajastu see käivetes ja tasutud maksudes. Kostja viitab ka mitmetele anomaaliatele seoses üürilepinguga, mis sõlmiti PVN Holding OÜ (asukoht Tartu) ja OÜ OwnWay (asukoht Elva) vahel: nt lepingu p 6.3 sätestab, et vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. Arusaamatuks jääb asjaolu, miks tellis 2015 sügisel XXX (ruumid XXX) ekspertiisi (OÜ Ehitusseire 2015 septembri eksperthinnang nr 2-09-2015) PVN Holding OÜ, mitte OÜ OwnWay ise. Samuti viitab kostja, et korteriomand on koormatud hüpoteegiga summas 200 000 eurot, hüpoteegipidajaks J.T.. Kostjale on ette heidetud, et XXX ümberehitustöödeks koostatud projekt ei vastanud projekteerimistingimustele. Kostja rõhutab, et ehitusluba on talle väljastatud 26.07.2005 Tartu Linnavalitsuse poolt ning kostja lihtinimesena ei saanud kuidagi eeldada, et see projekt ei vasta nõuetele, määrustele jne.
13.Niinimetatud II kahjujuhtumi (leke dušinurgast) kohta märgib kostja järgmist: 09.05.2016 hagiavalduse punktides 1.5 ja 1.6 on juttu ruumis nr 16 toimunud vee läbijooksust. Ekspert K.K. on muu hulgas nentinud, et mingisugune osa laest on varasemalt avatud (ilmselt siis hageja poolt või tellimusel). Kostja vannituba on ehitatud 2007/2008, mistõttu ei ole eluliselt usutav, et selline totaalne läbijooks on olnud pidev ja aastatepikkune. Kostja on antud juhul arvamusel, et trappi on mõjutatud lae avamisega alumiselt korruselt, mille tagajärjel tekkis ühekordne läbijooks, mistõttu ei saa nimetatud asjaolust tulenevate kahjude hüvitamist kuidagi kostjale omistada. Viga sai parandatud nädala jooksul, mille järel ei ole läbijookse esinenud. Seega on vahelagede kehva seisundi põhjustanud ikkagi pikaajaline niiskus fassaadist, aknaplekkidest, ruumide kütmata jätmisest jms, samuti vahelae eemaldamisest.
KOHTU SEISUKOHT
14.Kohus on seisukohal, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
15.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes:
Tsiviilasi nr 2-15-6691 •
•
• •
•
PVN Holding OÜ omandisse kuulub Tartu linnas XXX asuv korteriomand, mis moodustab 806/4814 mõttelist osa kinnistust ning reaalosana mitteeluruumi üldpinnaga 80,60 m2 (kinnistusregistri registriosa nr XXX) (I kd, tlk 14). OÜ OwnWay omandisse kuulub Tartu linnas XXX asuv korteriomand, mis moodustab 572/4814 mõttelist osa kinnistust ning reaalosana mitteeluruumi üldpinnaga 57,20 m2 (kinnistusregistri registriosa nr XXX) (I kd, tlk 13). Kuni 24. märtsini 2015 kuulus PVN Holding OÜ omandisse korteriomand XXX, reaalosa suurusega 137,80 m2, mis koosnes praegustest korteriomanditest nr 6 ja nr 7. Margus Mälksoo omandisse kuulub Tartu linnas XXX asuv korteriomand (kinnistusregistri registriosa nr XXX), mis moodustab XXX mõttelist osa kinnistust ning reaalosana eluruumi nr XXX üldpinnaga 97,80 m2 (I kd, tlk 12). Margus Mälksoo teostas oma korteris 2005-2006. aastal remonti, mille käigus teostati vannitoa ümberehitus ja ehitati välja katuseterrass.
16.Hagejad on esitanud kohtule kaasomanike vahelisest õigussuhtest tuleneva nõude. Asja kuulumisest mitmele isikule kaasomandina tekib isikute vahel spetsiifiline võlasuhe, mille sisuks on kaasomanike õigused ja kohustused üksteise suhtes, mis on reguleeritud eelkõige asjaõigusseaduse (AÕS) §-des 72 ja 75 (vt 3-2-1-51-11 p 15). AÕS §-s 72 on sätestatud peamised reeglid selle kohta, kuidas toimub ühise asja kasutamist puudutavate otsuste vastuvõtmine (lg 1) ning millised on kaasomanike õigused kaasomandis oleva asja valdamisel ja kasutamisel (lg-d 2-5). AÕS §-s 75 on sätestatud proportsionaalsuse põhimõte koormatiste ja kulutuste kandmisel. AÕS § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja esmajoones kokkuleppe alusel.
17.Hageja I, PVN Holding OÜ, on esitanud kostja vastu järgmised nõuded: 1) kahju hüvitamise nõue summas 8659 eurot; 2) täiendav kahju hüvitise nõue summas 3417,60 eurot; 3) saamata jäänud tulu summas 9140,04 eurot; 4) alates hagi esitamisest kuni Margus Mälksoo poolt XXX korteriomandis asuvate ehituskonstruktsioonide vigade parandamiseni saamata jäänud tulu summas 564,2 eurot kuus; 5) viivise nõue alates hagi esitamisest 9. maist 2016 protsendina väljamõistetud fikseeritud summadelt kuni nende täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8 % aastas). Hageja II, OÜ OwnWay, on esitanud kostja vastu järgmised nõuded: 1) kahju hüvitamise nõue, summas 27326 eurot; 2) seisuga 9. mai 2016 saamata jäänud tulu summas 5 071,73 eurot; 3) alates hagi esitamisest kuni Margus Mälksoo poolt XXX korteriomandis asuvate ehituskonstruktsioonide vigade parandamiseni saamata jäänud tulu summas 400,40 eurot kuus; 4) viivise nõue alates hagi esitamisest 9. maist 2016 protsendina väljamõistetud fikseeritud summadelt kuni nende täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär + 8 % aastas). Ühiselt on hagejad palunud kohustada kostjat hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest tegema omal kulul XXX korteriomandi ehitustööd, mis on vajalikud vee läbijooksu tekkepõhjuste likvideerimiseks, et tulevikus sarnaseid vee läbijookse ja veekahjusid ei tekiks.
18.Hagejate kahju hüvitamise nõuded tuginevad asjaolule, et 9. veebruaril 2015 avastas PVN Holding OÜ, et temale kuuluvas korteriomandis XXX (XXX) laes on toimunud vee läbijooks, mille tulemusena on oluliselt kahjustada saanud XXX korteriomandi ripplagi ja põrand. Hiljem on PVN Holding OÜ avastanud veekahjusid ka muudes PVN Holding OÜ ja nüüdseks OÜ OwnWay omandisse kuuluva XXX korterite XXX ja XXX XXX tänava äärsetes ruumides (ruumid nr XX, XX, XX ja XX), milliste veekahjude tekkimise põhjuseks on katuseterassi ehituskonstruktsioonide vead, so terassi hüdroisolatsiooni veekindlus, katuse plekkkatte ja Margus Mälksoo omandisse kuuluva XXX korteriomandi katusekarniisi vahelised ehituskonstruktsioonide vead, so vastava liitekoha veekindluse mittetagamine.
Tsiviilasi nr 2-15-6691 Novembris 2015 tuvastas OÜ OwnWay veekahjustused XXX ruumides, mille põhjuseks oli XXX korteriomandi vannitoa duši veetrapi ja vee äravoolutoru ehituskonstruktsioonide viga, so vastava liitekoha puudulik veekindlus.
19.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.
20.Korteriomanik on korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning nii reaalosa kui ka kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KOS § 11 lg 2 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. Korteriomanikud peavad kaasomanikena asjaõigusseadus (AÕS) § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui leiab tuvastamist kostja kohustuste rikkumise järel kahju tekkimine, siis arvestades kostja vastuväiteid, tuleb teha kindlaks, kas esineb VÕS § 139 lg 1 järgi kahjuhüvitise vähendamise aluseks olev asjaolu ehk hageja enda osa kahju tekkimisel.
21.Esmalt analüüsib kohus PVN Holding OÜ kahju hüvitamise nõude eelduseid. XXX korteri koosseisu kuuluvad ruumid nr XX, XX, XX, XX, XX, XX, XX ja XX (I kd tlk 183-184). Ruumid nr XX-XX. 21.1 Ekspertiisiaktist nähtub, et ruumides nr XX, XX ja XX on veekahjustused lage katval moodullae osal. Seintel ja põrandal veekahjustused puuduvad. Ripplae avamisel nähtus, et enne remonttööde läbiviimist ehk moodullae paigaldamist olid ruumi vahelaes juba veekahjustused olemas ning alla varisenud laekrohvi oli püütud kinni katta puitkiudplaatidega ja vineeriga (III kd, tlk 63, 64). Fotodelt nr 41, 42 on näha, et peale lae katmist plaatidega on akna kohal ja piirkonnas toimunud täiendavad (hilisemad) vee läbijooksud ehk enne moodulripplae paigaldamist. 21.2 Ruumides XX, XX ja XX asuvad kahjustused akende piirkonnas ehk hoone ja teise korruse ruumide välisseina ääres Ekspertiisi käigus on saanud kinnitust, et ruumide XX, XX ja XX veekahjustused ripplagedes on põhjustatud sellest, et korteri nr X ümberehitusel on akende alla jäetud aknaplekid panemata (fassaaditööd jäid pooleli), mille tõttu sattus vihmavesi hoone III korruse välisseina sisse, valgudes sealt edasi hoone II ja III korruse vahelakke ning põhjustades eelkirjeldatud veekahjustusi (III kd, tlk 76). Ekspertiisiaktist nähtuvalt ruumis nr X seenkahjustusi ei leitud. 26.04.2017 toimunud kohtuistungil selgitas ekspert, et vee läbijooks on tingitud kostja korteri akendel aknaplekkide puudumisest, mitte kostja korteri ümberehitusest. Kui kaua selline vee läbijooks toimunud on, ekspert öelda ei osanud. Kogu maja veekahjustuste aega, kordasid ja piirkondasid ei ole võimalik enam tagant järgi määrata, kuna maja on ca 150 aastat vana (IV kd, tlk 194).
22.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-129-13 märkinud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr
Tsiviilasi nr 2-15-6691 3-2-1-116-11, p 23). Sarnane seadusjärgne võlasuhe on ka kinnisasja kaasomanike vahel (vt Riigikohtu 15. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11, p 15) (p 19).
23.Nii reaalosa kui kaasomandi eset tuleb kasutada seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt, nende puudumisel aga korteriomanike huvidest lähtudes (vt Riigikohtu 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23) (p 20).
24.Kohtule esitatud materjalide hulgas (IV kd, tlk 33) on 26.05.2009 Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-08-73766, millest nähtuvalt on fassaaditööde hulka kuulunud ka aknaplekkide paigaldus. Kohtu hinnangul on aknaplekkide paigaldamise kuulumine fassaaditööde hulka tõendatud kohtuotsuses sisalduvate lausetega: “Asjas on tõendatud OÜ Vennad Ehitus (omanikujärelevalve) 13. detsembri 2007.a soovituskirjaga XXX 14 korteriomanikele sh kostjale, et XXX 14 Tartus fassaadi krohvitööde parandust ei või enne kevade saabumist teostada, kuna lubikrohv vajab karboniseerumiseks pidevat pluss kraadi. Samuti soovitas omanikujärelevalve teostaja paigaldada aknaplekid ja korrastada olemasolevad vihmaveerennid (lk 31)“ ning „Koosolekul osalejad konstateerisid, et lepingu maksumusest on teostatud ca 80 % ja ilmastiku tingimuste tõttu katkestatakse õuefassaadi krohvimistööd. Jooksval aastal teostatakse veel keldriluugi, aknaplekkide ja vihmaveetorude paigaldus, mis olid täiendavad tööd aktis nr 2 märgitud töödele. Kostja esindaja juuresolekul lepiti kokku, et lepingujärgsed tööd lõpetab hageja 30. maiks 2008. a.“. Nähtuvalt 26.05.2009 otsusest sõlmiti fassaaditööde teostamise leping XXX kõigi korteriomanike poolt (IV kd tlk 33) ühise kaasomandi osa renoveerimiseks. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma kohustusi rikkunud, kuna aknaplekkide paigaldamiseks on XXX omanikud sõlminud töövõtulepingu. Seega on tegemist kaasomandi ühisest osast tekkinud kahjuga.
25.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-129-13 punktis 42 märkinud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Deliktilise nõude saab korteriomanik esitada teise korteriomaniku vastu vaid juhul, kui korteriomanikule põhjustatud kahju ei ole hõlmatud ühisusest tulenevate kohustuste rikkumisega või ei ole muul põhjusel välistatud VÕS § 1044 lg 3 järgi (vt otsuse p 21).
26.Eelnevast tulenevalt vastutavad ruumides nr XX, XX, XX tekkinud kahju eest kõik XXX korteriomanikud solidaarselt. Ruum nr XX
27.Ekspertiisiaktist tulenevalt on veekahjustused lage katval moodullael ja kogu laekonstruktsioonil, kus on lisaks laialt levinud hallitusseened ning mardikad (III kd, tlk 6972). Seintel nähtavad veekahjustused puuduvad, põrandal on suured kuivanud veejäljed, linoleum on kahjustunud. Ekspertiisi käigus võeti lahti ka põrandaliistud, millest nähtus, et linoleumi all kahjustused puuduvad. Kuna selle ruumi peale oli kostja poolt ehitatud uus terrassi konstruktsioon, sai ekspertiisi käigus selgeks, et läbijooks oli toimunud terrassi katuse ülespöörde tegemata jätmise tõttu. Käesolevaks ajaks on kostja terrassi puudused kõrvaldanud (III kd tlk 76-79).
28.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-129-13 punktis 22 märkinud, et kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1,
Tsiviilasi nr 2-15-6691 KOS § 11 lg 3); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
29.Kohus on seisukohal, et terrassi katuse ülespöörde tegemata jätmisega rikkus kostja KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning hoiduda seda kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Samuti rikkus kostja KOS § 10 lg-st 1, § 12 lg-st 3 ja § 15 lg-st 5 (aga ka AÕS § 72 lg 5 esimesest ja teisest lausest) tulenevat kohustust kasutada korteriomandi reaalosa teiste korteriomanike huvisid ja õigusi kahjustamata (vt lähemalt korteriomaniku kohustuste kohta otsuse p 30).
30.Korteriomanik ei vastuta KOS § 11 lg 3 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Sisuliselt on tegemist rikkumise vabandatavuse eelduseks oleva vääramatu jõuga VÕS § 103 lg 2 mõttes, st korteriomanik vastutab kohustuste rikkumise eest, kui ta ei tõenda, et rikkumine on vabandatav (vt ka Riigikohtu 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 15;
13.veebruari 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 11; 16. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-13, p 10). Kostja ei ole väitnud, et ta rikkus kohustusi vääramatu jõu tõttu (st ei toonud esile asjaolusid, et vee läbijooks terrassilt ei olnud välditav) ja võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest KOS § 11 lg 3 esimese lause alusel.
31.VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose kindlakstegemiseks uuritakse objektiivselt faktilist olukorda. Vastutuse tekkimise seisukohalt on kahju kõik põhjused iseenesest üheväärsed ning § 127 lg 4 ei anna alust liigitada kahju põhjuseid otsesteks ja kaudseteks põhjusteks (RKRKo 3-2-1-53-06 p 11).
32.Riigikohus on varasemas praktikas (vt nt 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17312, p-d 18 ja 19) leidnud, et põhjusliku seose tõendamine rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4) on hageja ülesanne. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud (vt selle ja ka põhjusliku seose kindlakstegemise kohta üldiselt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 11). Kui kahju põhjustab küll võlgniku käitumine, kuid samasugune kahju oleks tekkinud hiljem ka muust asjaolust tulenevalt, tuleb ka muud asjaolu (kahju tekkimise teist põhjust) arvestada. Sellise muu asjaolu esinemise korral on võlgniku kahju hüvitamise kohustus väiksem, kuid võib olla ka välistatud (RKTKo 3-2-1-35-15 p 19).
33.Ekspert avaldas 26.04.2017 toimunud istungil, et ekspertiisi käigus avati koridoris üks lae osa, kus tegelikult ei olnud nähtavaid kahjustusi. Sealt tuli välja, et ripplagedega olid vanad läbijooksud varjatud. Hoone on kokku ehitatud kõrval oleva hoonega ning läbijookse on olnud palju. Maja on rohkem kui 150 aastat vana (ehitusaasta 1863) (III kd tlk 99). Katuseks oli algselt tsinkplekk, nõukogude ajal pandi majale eterniitkatus, mille kestvusajaks loetakse 3040 aastat, sõltuvat tema hooldamisest. Eksperdi hinnangul võib arvata, et läbijooksud on toimunud suuremas osas Nõukogude Liidu ajal, sest siis vahetati katusekate eterniidi vastu, lammutati hoone osasid, ehitati natuke juurde jne (IV kd tlk 196). Samuti nähtub
Tsiviilasi nr 2-15-6691 ekspertiisiaktist (foto nr 55, III kd tlk 71), et ka ruumis nr XX on lage altpoolt korduvalt lapitud, mis võib viidata eksperdi hinnangul sellele, et ka eelnevalt on seal läbijooksusid olnud (IV kd tlk 195). Kokkuvõtvalt on ekspert märkinud, et XXX korteriomandi ruumide (nr XX...XX) ülevaatusel ja kaetud konstruktsioonide avamisel ning läbiviidud uuringutel ilmnes, et sealolevate vahelagede vee – ja niiskusekahjustuste tekkepõhjuseks on hoone katuse ning tarindite ja nende ehituslike sõlmede pikaajaline mittevettpidavus ning vihma- ja lumesulamisvee sissetungimine ehitisse, millele hilisemalt lisandusid katusekorruse korteri nr XX ümberehitusel tehtud vead, mis põhjustasid täiendavaid vee sissetungimisi ehk läbijookse XXX ruumidesse (III kd tlk 75). Ruumis XX on ka seenkahjustused, kuid eksperdi sõnul ei ole võimalik ühegi seenkahjustuse tekkimise aega kindlaks määrata (IV kd tlk 198). Seega puudub võimalus tuvastada, kui kaua ja millised (kas sademed või katuseterassi leke) vee läbijooksud on toimunud. Pooled ei vaidle selle üle, et ümberehitustööd on korteris nr XX toimunud 2005/2006. aastal, mil on antud välja ka ehitusluba (IV kd tlk 194 ja I kd tlk 55), seega 12 aastat tagasi.
34.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud tõendite pinnalt saab asuda seisukohale, et ruumi nr XX ripplaele tekkinud kahjustused on põhjustatud korteri nr XX terrassi katva SBS rullmaterjali välisseinale tehtava vajaliku ülespöörde mittetegemine. Samas on kohtu hinnangul leidnud tuvastamist ka asjaolu, et korteri nr XX ja ruumi nr XX vahelael olevad kahjustused on tekkinud pikema aja jooksul koosmõjus kostja terrassi ebakvaliteetse ehituse ning hoone katuse ning tarindite ja nende ehituslike sõlmede pikaajalise mittevettpidavusega. Hüvitatava kahju ulatus ruumi nr XX osas
35.Hageja I esitatud kahjunõue sisaldab endas hageja I omandis olevate ruumide ja ehituskonstruktsioonide (vahelae) taastamise väärtust.
36.Kohus selgitab, et korteriomandi eseme reaalosa on KOS § 2 lg 1 esimese lause järgi piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KOS § 2 lg 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Kaasomandi esemeks on korteriomandiseaduse tähenduses KOS § 1 lg 2 järgi maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis KOS § 2 lg 2 järgi ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Riigikohtu varasema seisukoha järgi on ehitise kõik seinad, st nii välis- kui ka siseseinad eeltoodud sätete kohaselt korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte (Riigikohtu 27. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 13). Eelnevast tulenevalt on elamu vahelagi ühises kasutuses olev tervik ehk kaasomandi osa.
37.Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja ning valitsevad seda koos. Valdamine tähendab faktilise võimu teostamist asja üle, kasutamine aga asja kaudu teatud vajaduste rahuldamist, asja tarbimist. Lisaks valdamisele ja kasutamisele eristatakse veel asja valitsemist (KOS § 15 ja PKS § 28). Kasutamise ja valitsemise mõisted ei ole kattuvad. Valitsemine tähendab eelkõige toiminguid asja säilimiseks ja korrashoiuks, valitsemise kaudu peab olema tagatud võimalus asja otstarbekohaselt kasutada ja majandada. Toimingud, milles seisneb valitsemine, on näiteks remonditööde korraldamine jm ehitustööd, ühiste nõuete sissenõudmine, valitseja määramine ja vabastamine jms. Kuigi AÕS §-s 72 on sätestatud reeglid kaasomanike jaoks seoses ühise asja valdamise ja kasutamisega ning kesksel kohal on ühise asja kasutamise korraldus, siis paljud asja
Tsiviilasi nr 2-15-6691 kasutamise võimaldamist ja korraldamist puudutavad otsused ja tegevused, võivad olla määratletud ühtlasi ka valitsemisena. Seetõttu, vaatamata sellele, et § 72 tekstis ei ole märgitud valitsemist, on selle paragrahvi sisuga hõlmatud ka valitsemise küsimused kasutamise mõiste raames.
38.Korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-105-16 p-s 15 märkinud, et AÕS § 72 lg 4 annab kaasomanikule õiguse teha vajalikke kulutusi teiste kaasomanike eelneva nõusolekuta ning kulutusi teinud kaasomanik saab nõuda teistelt kaasomanikelt sama AÕS § 72 lg 4 alusel kulutuste hüvitamist sõltumata sellest, kas teised kaasomanikud kiidavad kulutuste tegemise heaks või mitte (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 16). Muude kulutuste hüvitamiseks võib kaasomanikul olla alust VÕS § 1018 jj järgi (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-61-14, p 29).
39.Eelnevast tulenevalt ei saa kaasomanik, kes pole kulutusi teinud, nõuda teiselt kaasomanikult kahju hüvitamist kaasomandi osale tekitatud kahju eest, vaid seda saab teha üksnes korteriühistu või kaasomanikud ühiselt (KOS § 15 lg 1). Käesoleval juhul ei ole hageja I kaasomandi esemel esinevaid puudusi kõrvaldanud. Seega ei saa hageja I nõuda kostjalt ka kahju hüvitamist vajalike kulutuste kandmise eest.
40.Samas on kohus seisukohal, et kuivõrd kostja tegevuse tõttu on hageja I korteris toimunud vee läbijooks, on põhjendatud hüvitada hageja I-le korteri nr XX reaalosa, ruumi nr XX, taastamise kulud.
41.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-15 märkinud, et VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuvastatakse kahju olemasolu rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – kahjustatud isik peab olema sattunud kahju tekitaja käitumise tõttu halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud. Samuti tuleb VÕS § 127 lg 4 järgi hüvitada üksnes selline kahju, mis on kahju tekitaja käitumise tagajärg (p 22).
42.Eksperdi poolt koostatud ehitustööde eelarve (III kd tlk 113-117) kohaselt tuleks ruumi nr XX veekahjustuste likvideerimiseks teostada järgnevad tööd: lammutustööd/laekonstruktsiooni lahtivõtmine ja eemaldamine maksumusega 186,76 eurot, lammutustööd/põrandakate koos liistuga maksumusega 66,01 eurot, laekonstruktsiooni ehitamine/taastamine tugevdamine (sh. ripplagi koos aluskarkassiga) maksumusega 1158,40 eurot, seinte kattekonstruktsioonide osaline lahtivõtmine ja taastamine maksumusega 142,73 eurot, konstruktsioonide kuivatamine ja seentõrje maksumusega 867,08 eurot, seinte viimistlemine hinnaga 387,96 eurot, põranda katmine laminaatkattega, liistude paigaldus maksumusega 339,39 eurot.
43.Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta 100 % ulatuses kostja kanda need kulutused, mis on tekkinud hageja korteriomandi reaalosale ja on tingitud konkreetselt viimasest vee läbijooksust, mis rikkus ruumi nr 25 ripplae, seinad ja põrandakatte. Nimetatud tööde hulka kuuluvad: lammutustööd/laekonstruktsiooni lahtivõtmine ja eemaldamine maksumusega 186,76 eurot, seinte kattekonstruktsioonide osaline lahtivõtmine ja taastamine maksumusega 142,73 eurot, lammutustööd/põrandakate koos liistuga
Tsiviilasi nr 2-15-6691 maksumusega 66,01 eurot, seinte viimistlemine hinnaga 387,96 eurot, põranda katmine laminaatkattega, liistude paigaldus maksumusega 339,39 eurot. Lisaks on kohus seisukohal, et põhjendatud on kostjalt välja mõista ka ripplae taastamise kulud. Kuivõrd ekspert on aga lae taastamise kulude hulka arvestanud ka vahelae taastamise maksumuse, lähtub kohus ruumi nr XX ripplae taastamise maksumuse osas hageja poolt kohtule esitatud eksperdi, K.K.i, kalkulatsioonist teostatavate tööde maksumuse kohta. K.K.i poolt koostatud kalkulatsiooni kohaselt maksab uue ripplae paigaldamine 18 eurot ruutmeetri kohta. Kuivõrd ruum nr 25 on kokku 16,1m2 (III kd tlk 106), siis on uue ripplae paigalduse maksumuseks antud ruumis 289,80 eurot. Seega mõistab kohus hageja I kasuks kostjalt välja nimetatud tööde eest 1412,65 eurot.
44.Lisaks mõistab kohus kostjalt välja muud kulud ruumi nr XX taastamiseks. Ehitustööde eelarvest (III kd, tlk 113-117) nähtuvalt koosnevad muud kulud omanikujärelevalvest, elektrisüsteemi osalisest lahtivõtmisest ja taastamisest, pindade katmisest ning koristustöödest ja lammutusjääkide utiliseerimisest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue korter XX osas rahuldatakse vaid ruumi nr XX seinte, põranda ja ripplae taastamise osas, ei ole põhjendatud omanikujärelevalvele tehtavad kulutused, kuivõrd tegemist ei ole niivõrd mahuka ja keeruka ehitustööga. Ülejäänud kulutuste osas on kohtu hinnangul põhjendatud jagada need neljaga, sest esitatud eelarve koostamisel on arvestatud nelja ruumi taastamisega. Seega on muude kulude suuruseks 163,53 eurot (367,92+67,54+82,15+136,52=654,13/4). Eelnevast tulenevalt mõistab kohus hageja I kasuks kostjalt välja ruumi nr XX taastamisega seotud muud kulud summas 163,53 eurot. Ruumid nr XX ja XX
45.Ekspertiisiaktist nähtub, et ruumide nr XX ja XX kohal on katus olnud mittevettpidav, kuid tegemist on vanade läbijooksudega, millel ei ole seost käesoleva tsiviilasjaga. Samas nähtub fotodelt (III kd, tlk 75), et XXX hoone on aegade jooksul saanud hulgaliselt veekahjustusi, lisaks on lagi vajunud. Kuivõrd ruumide XX ja XX veekahjustused ei ole põhjustatud kostja poolt, puudub kostjal ka ainuvastutus nimetatud vanade läbijooksude osas.
46.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja I kahju hüvitamise nõude kostja vastu 1576,18 euro (1412,65+163,53) ulatuses (ruumi nr XX taastamise kulud).
47.Järgnevalt analüüsib kohus OÜ OwnWay kahju hüvitamise nõuet. XXX korteri koosseisu kuuluvad ruumid nr XX, XX, XX ja XX (I kd tlk 183-184). Ruum nr XX
48.Ekspertiisiaktist nähtuvalt on veekahjustused lage katval moodullael ja vahelael oleval krohvil ja seda katval värvil, kus on lisaks laialt levinud hallitusseened. Seintel on kuivanud veenired, kahjustused puuduvad. Põrandal on laminaatparketil kuivanud veejäljed, parkett on kahjustunud (III kd, tlk 50). Korrustevahelise vahelae avamisel selgus, et ruumi XX vahelagi on vajunud, mille tõttu on ripplae paigaldamisel eelnevalt vahelae alumist pinda rihitud tasapinnaliseks ehk horisontaalseks puidust laudade ja kiilude abil. Eeltoodust nähtub, et vahelagi oli läbi vajunud juba enne ruumis XX tehtud remonttöid/ripplage paigaldamist (III kd, tl 51, fotod 22 ja 23). Ekspert avaldas kohtuistungil, et ruumide omanik, kes ripplaed pani, on rihtinud ripplae sirgeks, teinud uue konstruktsiooni, mis näitab, et lagi oli juba varem saanud kahjustusi ja oli läbi vajunud. Ruumi XX peal on korteri XX duširuum. Ruumis nr XX toimus vee läbijooks korteri nr XX duši veeäravoolu trapi defekti tõttu, mis suurendas juba olemasolevaid niiskuskahjustusi. Kostja on käesolevaks ajaks veeäravoolu trapi defekti kõrvaldanud ning rohkem läbijookse toimunud ei ole. Vee lae peal olek suurendab ohtu seenkahjustuste tekkeks. Seda on raske hinnata, kui palju olid enne vahelae konstruktsioonid
Tsiviilasi nr 2-15-6691 kahjustatud. Kui kostja vannitoas ei oleks olnud läbijooksu, siis oleks olukord eksperdi hinnangul võib-olla parem olnud (IV kd, tlk 197-198). Kokkuvõtvalt on ekspert märkinud, et ruumis XX tekkinud ja sealolevate vee- ning niiskusekahjutuste põhjuseks on hoone katuse ja tarindite pikaajaline mitteveepidavus ja vihma- ning lumesulamisvee sissetungimine ehitisse, millele hilisemalt lisandus III korruse korteri nr XX duši vee äravoolu trapist lekkiv vesi (III kd, tlk 53).
49.28.04.2017 toimunud kohtuistungil avaldas Margus Mälksoo, et veeläbijooksu põhjustas asjaolu, et trapi toru oli ära nihkunud. Novembris 2015 käis kohapeal ekspert K. K. ja probleem sai koheselt likvideeritud (IV kd, tlk 198). Seega on kostja tunnistanud eksperdi poolt tuvastatud kahju põhjuseks oleva asjaolu esinemist.
50.Eksperdi poolt koostatud ehitustööde eelarve (III kd, tlk 108-112) kohaselt tuleks ruumi nr XX veekahjustuste likvideerimiseks teostada järgnevad tööd: lammutustööd/ laekonstruktsiooni lahtivõtmine ja eemaldamine maksumusega 274,48 eurot, lammutustööd/põrandakate koos liistuga maksumusega 15,80 eurot, lae konstruktsioonide toestamine maksumusega 254,04 eurot, lae konstruktsioonide tugevdamine maksumusega 540,20 eurot, konstruktsioonide kuivatamine ja seentõrje maksumusega 597,84 eurot, laekonstruktsioonide ehitamine ja taastamine maksumusega 1050,47 eurot, seinte kattekonstruktsioonide osaline lahtivõtmine ja taastamine maksumusega 128,54 eurot, seinte viimistlemine hinnaga 349,39 eurot, põranda katmine laminaatkattega, liistude paigaldus maksumusega 103,95 eurot, elektrisüsteemi osaline lahtivõtmine ja taastamine maksumusega 106,58 eurot.
51.Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta 100 % ulatuses kostja kanda need kulutused, mis on tekkinud hageja korteriomandi reaalosale ja on tingitud konkreetselt viimasest vee läbijooksust kostja dušinurga veeäravoolutrapist, mis rikkus ruumi nr XX ripplae, seinad ja põrandakatte. Nimetatud tööde hulka kuuluvad: lammutustööd/laekonstruktsiooni lahtivõtmine ja eemaldamine maksumusega 274,48 eurot, lammutustööd/põrandakate koos liistuga maksumusega 15,80 eurot, seinte kattekonstruktsioonide osaline lahtivõtmine ja taastamine maksumusega 128,54 eurot, seinte viimistlemine hinnaga 349,39 eurot, põranda katmine laminaatkattega, liistude paigaldus maksumusega 103,95 eurot, elektrisüsteemi osaline lahtivõtmine ja taastamine maksumusega 106,58 eurot. Samas on kohus seisukohal, et põhjendatud on kostjalt välja mõista ka ripplae taastamise kulud. Kuivõrd ekspert on aga lae taastamise kulude hulka arvestanud ka vahelae taastamise maksumuse, lähtub kohus ruumi nr XX ripplae taastamise maksumuse osas hageja poolt kohtule esitatud eksperdi, K.K.i, kalkulatsioonist teostatavate tööde maksumuse kohta. K.K.i poolt koostatud kalkulatsiooni kohaselt maksab uue ripplae paigaldamine 18 eurot ruutmeetri kohta. Kuivõrd ruumis nr XX on laepinda kokku 14,6 m2 (III kd, tlk 106), siis on uue ripplae paigalduse maksumuseks antud ruumis 262,80 eurot. Seega mõistab kohus hageja II kasuks kostjalt välja nimetatud tööde eest 1241,54 eurot. Ruum nr XX
52.Ekspertiisiaktist nähtuvalt ilmnes, et veekahjustused on lage katval moodullael ja vahelael oleval krohvil ning seda katval värvil (III kd tlk 34, 54, 55). Laekonstruktsiooni suurema pinna avamisel nähtus, et olemasolev puit laes on kahjustatud majavammist (III kd, tlk 56). Septembrikuu lõpus 2016. a (täpne aeg teadmata) toimus ruumi XX laeosas, kus lagi oli avatud ning nähtav majavamm, lae kandekonstruktsiooni osaline varing. PVN Holding OÜ poolt teostati seejärel vahelae täiendav toestamine (III kd, tlk 57). Seintel visuaalselt märgatavad kahjutused puuduvad, va ruumide XX/XX vahelisel seinal. Seinas oleva nišši keskosas on kipsplaatides vertikaalne allapoole laienev pragu, mille tekkepõhjuseks on
Tsiviilasi nr 2-15-6691 laekonstruktsiooni deformatsioonide mõju. Põrandat kattev laminaatparkett on veekahjustusega, millele on lisandunud kahjustused varingust. Ekspert on märkinud, et ruumi XX vahelagi on enne viimast remonti, kui paigaldati moodulripplaed hoone II korruse ruumides, olnud oluliselt vajunud/deformeerunud ja fotod 36, 37 ja 38 laekonstruktsioonist näitavad ilmekalt sellele eelnevat olukorda/seisundit ja teostust lae rihtimisel (III kd, tlk 59). Lisaks on ekspert viidanud, et ekspertiisi käigus leiti, et ruumi XX vahelae kandvad puittalad toetuvad kivist kandeseintele ja on risti XX tänavaga, kuna kandeava ehk kandvate seinte vaheline kaugus on suur, siis toetusid vahelae kandetalad 150x200 mm ruumi XX keskel olnud vaheseinale. Vahesein toetus omakorda allolevale vahelaele. Nimetatud vahesein on mingil ajal lammutatud. Seega ruumis XX ei olnud II ja III korruse vahelise vahelae vajalik/nõutav kandevõime tagatud juba eelnimetatud vaheseina eemaldamise järgselt. Eeltoodust tulenevalt on ekspert jõudnud järeldusele, et XXX korteriomandi vahelae läbivajumine ei ole tingitud vahelae ülekoormamisest, kuid on seotud hoone halva ehitusliku seisukorraga ja varem toimunud läbivajumisega, mille põhjuseks on elamus varem toimunud vee läbijooksud. Korteri nr XX poolt põhjustatud vee läbijooksud kiirendasid vahelagede läbivajumise protsessi (III kd, tlk 86). Kokkuvõtvalt on ekspert märkinud, et ruumis XX olevate vee- ja niiskuskahjustuste tekkepõhjuseks on hoone katuse ja tarindite pikaajaline mittevettpidavus ja vihma- ning lumesulamisvee sissetungimine ehitisse, millele hiljem lisandus III korruse korteri nr XX duši vee äravoolu trapist lekkiv vesi ja mille tagajärjel on ruumi II ja III korruse vahelises laekonstruktsioonis tekkinud puitumädandav seen (majavamm). Pikaajaliste kahjustuste mõjul on vahelagi kaotanud lõplikult oma kandevõime ja on toimunud esimene laeosa varing. Oluliseks teguriks vahelae kandevõime vähenemisel on ruumi keskel algselt olnud kandva vaheseina lammutamine (III kd, tlk 62).
53.Eksperdi poolt koostatud ehitustööde eelarve (III kd tlk 108-112) kohaselt tuleks ruumi nr XX veekahjustuste likvideerimiseks teostada järgnevad tööd: lammutustööd/ laekonstruktsiooni lahtivõtmine ja eemaldamine maksumusega 644,43 eurot, lammutustööd/põrandakate koos liistuga maksumusega 94,13 eurot, lae konstruktsioonide toestamine maksumusega 629,88 eurot, konstruktsioonide kuivatamine ja seentõrje maksumusega 1789,28 eurot, metallkonstruktsioonide paigaldamine maksumusega 3530,25 eurot, vammiga kaetud lae konstruktsioonide väljavahetamine maksumusega 2773,23 eurot, seinte kattekonstruktsioonide osaline lahtivõtmine ja taastamine maksumusega 198,66 eurot, seinte viimistlemine hinnaga 540 eurot, laekonstruktsioonide ehitamine ja taastamine maksumusega 2604,88 eurot, elektrisüsteemi osaline lahtivõtmine ja taastamine maksumusega 264,29 eurot, põranda katmine laminaatkattega, liistude paigaldus maksumusega 644,43 eurot.
54.Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta 100 % ulatuses kostja kanda need kulutused, mis on tekkinud hageja korteriomandi reaalosale ja on tingitud konkreetselt veeäravoolu trapi lekkest, mis rikkus ruumi nr XX ripplae, seinad ja põrandakatte. Nimetatud tööde hulka kuuluvad: lammutustööd/laekonstruktsiooni lahtivõtmine ja eemaldamine maksumusega 644,43 eurot, lammutustööd/põrandakate koos liistuga maksumusega 94,13 eurot, seinte kattekonstruktsioonide osaline lahtivõtmine ja taastamine maksumusega 198,66 eurot, seinte viimistlemine hinnaga 540 eurot, elektrisüsteemi osaline lahtivõtmine ja taastamine maksumusega 264,29 eurot, põranda katmine laminaatkattega, liistude paigaldus maksumusega 644,43 eurot. Sarnaselt ruumile nr 16 mõistab kohus ka ruumi XX osas välja vaid ripplae taastamise maksumuse. Kuivõrd ruumis nr XX on kokku 35,4 m2 (III kd tlk 106), siis on uue ripplae paigalduse maksumuseks antud ruumis 637,20 eurot.
Tsiviilasi nr 2-15-6691 Seega mõistab kohus hageja II kasuks kostjalt välja ruumi nr XX vajalike tööde eest 3023,14 eurot. Ruum nr XX
55.Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisi käigus avati koridori (ruum XX) vasakpoolses osas (ruumi XX taga) laekonstruktsioon, kus nähtus, et katus on selles piirkonnas olnud mittevettpidav (fotod 61 ja 62). Ripplael nähtavad veekahjustused puudusid ning eksperdi hinnangul on tegemist vanade veekahjustustega, milledel ei ole seost käesoleva tsiviilasjaga, kuid fotodelt nähtub, et XXX asuv hoone on aegade jooksul saanud hulgaliselt veekahjustusi. Lagi on lisaks vajunud (III kd tlk 74-75). Seega jätab kohus hageja II nõude kahju hüvitamiseks ruumi nr 18 osas rahuldamata. Ruum nr XX
56.Ekspertiisiaktist nähtuvalt puuduvad välisel vaatlusel nähtavad kahjustused ka ruumil nr XX. Ekspert on vajalike töödena välja toonud, et seoses ruumide XX ja XX vahele metalltala ning ruumis XX uute puidust laetalade paigaldamisega näha ette kergkonstruktsioonis seinte ning laeosa osaline lammutamine koos hilisema taastamisega (III kd tlk 83). Kuivõrd tegemist on kaasomandi osa taastamise kuludega ei puutu nimetatud kulud käesolevasse menetlusse. Seega jätab kohus hageja II nõude kahju hüvitamiseks ruumi nr XX taastamise kulude osas rahuldamata. Muude kulude nõue
57.Lisaks mõistab kohus kostjalt välja hageja II kasuks muud kulud ruumi nr XX ja XX taastamiseks. Ehitustööde eelarvest (III kd, tlk 108-112) nähtuvalt koosnevad muud kulud omanikujärelevalvest, pindade katmisest ning koristustöödest ja lammutusjääkide utiliseerimisest. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue korter XX osas rahuldatakse vaid ruumi nr XX ja XX seinte, põranda ja ripplae taastamise osas, ei ole põhjendatud omanikujärelevalvele tehtavad kulutused, kuivõrd tegemist ei ole niivõrd mahuka ja keeruka ehitustööga. Ülejäänud kulutuste osas on kohtu hinnangul põhjendatud jagada need neljaga, sest esitatud eelarve koostamisel on arvestatud nelja ruumi taastamisega. Korteri nr XX pindalaks on 57,2 m2 (14,6+35,4+1,1+6,1). Kuivõrd taastamisele minevate ruumide pindala on 50 m2 (14,6+35,4), siis on muude hüvitatavate kulude suuruseks 321,60 eurot (367,92/57,2*50).
58.Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hageja II kahju hüvitamise nõude kostja vastu 4586,28 euro (1241,54+3023,14+321,60) ulatuses. Täiendava kahju hüvitise nõue
59.Lisaks erinevatele ruumidele tekitatud kahjunõuetele on hageja I palunud kostjalt välja mõista ka täiendava kahju hüvitise 3417,60 eurot. Täiendavad kulutused sisaldavad endas hagiavalduse täpsustamise ajaks teostatud täiendavaid kulutusi, et avariijärgselt toestada vahelagi ning takistada kostja Margus Mälksoo omandis oleva XXX korteriomandi allavajumist. Kokku on PVN Holding OÜ kandnud täiendavaid kulutusi summas (2 565,60 eurot + 288 eurot + 300 eurot + 264 eurot) suuruses 3 417,60 eurot. Ülaltoodust tulenevalt on PVN Holding OÜ esitanud kostja vastu nõude täiendava kahju hüvitise summas 3 417,60 eurot väljamõistmiseks. Kohus selgitab, et kuivõrd kohus on käeoleva otsuse punktis 36 tuvastanud, et elamu vahelagi on ühises kasutuses olev tervik ehk kaasomandi osa, puudub alus vahelae toestamise kulude kostjalt väljamõistmiseks.
Tsiviilasi nr 2-15-6691
60.Järgmisena analüüsib kohus PVN Holding OÜ-u saamata jäänud tulu nõuet. PVN Holding OÜ soovib saada saamata jäänud tulu XXX korteriomandi pindalaga 137,80 m2 osas ajavahemikul alates 15. veebruarist 2015 kuni 17. aprillini 2015 (sh arvestades, et 24. märtsist 2015 olid tekkinud XXX ja XXX korteriomandid, mis mõlemad olid kuni 17. aprillini 2015 PVN Holding OÜ omandis). Võttes aluseks üürimäära 7 EUR/m2 kuus soovib PVN Holding OÜ saada saamata jäänud tulu XXX korteriomandi osas ajavahemikul alates 15. veebruarist 2015 kuni 17. aprillini 2015 summas (2 × 137,8 m2 × 7 EUR/m2 kuus + 137,8 m2 × 7 EUR/m2 kuus × 2 / 30) kokku 1 993, 51 eurot. Samuti soovib PVN Holding OÜ saada saamata jäänud tulu XXX korteriomandi pindalaga 80,60 m2 osas alates 18. aprillist 2015 kuni hagi esitamiseni fikseeritud summana arvestusega (80,60 m2 × 7 EUR/m2 kuus) 564,2 eurot kuus. Ajavahemikul alates 18. aprillist 2015 kuni hagi esitamiseni 9. mail 2016 on nimetatud summa suuruseks (12 × 564,2 eurot kuus + 564,2 eurot kuus × 20 / 30) kokku 7 146,53 eurot.
61.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-15 märkinud, et VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
62.PVN Holding OÜ on 2. veebruaril 2015 sõlminud OÜ-ga OwnWay mitteeluruumi üürilepingu nr 020215, milles pooled leppisid kokku, et OÜ OwnWay võtab alates 15. veebruarist 2015 üürile XXX asuvad mitteeluruumid üürihinnaga 7 EUR/m2 kuus, mis teeb vastavalt üüripinnale suurusega 137,8 m2 kokku 964,6 eurot kuus. Üürile lisandub käibemaks ja ruumidega seotud kõrvalkulud (I kd, tlk 15-17). PVN Holding OÜ on seisukohal, et eelviidatud üürilepinguga on tõendatud, et hageja I oleks teeninud mitteeluruumide välja üürimisega igakuiselt tulu 7 EUR/m2 kuus. Üüritulu teenimise võimalus langes hageja I hinnangul ära põhjusel, et XXX korteriomandist toimusid mitmed vee läbijooksud XXX ja XX-XX korteriomandisse. Vee läbijooks rikkus ära mitteeluruumi põranda ning vahelae ning muutis ruumid kasutuskõlbmatuks.
63.Äriregistrist nähtuvalt on PVN Holding OÜ juhatuse liikmeks T.R. ning OÜ OwnWay juhatuse liikmeks E.S.. 06.02.2017 toimunud kohtuistungil avaldas E.S., et ei ole kohtusse esitatud nõudega kursis ning ruumide kahjustustest sai teada alles siis kui ta valiti juhatuse liikmeks (IV kd, tlk 147). PVN Holding OÜ juhatuse liige T.R. kohtuistungitest osa võtnud ei ole.
64.06.02.2017 kohtuistungil esindas PVN Holding OÜ-d J.T., kellele oli PVN Holding OÜ juhatuse liige T.R. andnud notariaalse volituse esindama äriühingut kõikide isikute ja asutuste ees ning seda kõikides tehingutes ja toimingutes (IV kd, tlk 157). J.T. selgitas 06.02.2017 toimunud kohtuistungil, et OÜ-ga PVN Holding on temal notariaalne volitus. Samuti avaldas J. T., et võttis hageja esindamise enda peale, kuna on algusest saadik antud probleemiga tegelenud ja asjaga seotud. Lisaks omab J.T. esimesel korrusel äriühinguid ning seisab ka OÜ OwnWay huvide eest (IV kd tlk 149). Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et faktiliselt on nii OÜ OwnWay kui ka PVN Holding OÜ juhtimisega tegelenud J.T..
65.Kohtutoimikust (I kd, tlk 14) nähtub, et PVN Holding OÜ-le kuuluva XXX korteriomandile on 16.03.2015 kinnistamisavalduse alusel IV jakku kantud hüpoteegikanne summas 200 000 eurot J.T.i kasuks. Samuti nähtub asja materjalidest (II kd, tlk 72), et OÜ-le OwnWay kuuluva XXX korteriomandile on 02.01.2014 kinnistamisavalduse alusel IV jakku kantud
Tsiviilasi nr 2-15-6691 hüpoteegikanne summas 200 000 eurot J.T.i kasuks. J.T. selgitas kohtuistungil, et laenas OwnWay OÜ-le raha ruumide ostmiseks. Tunnistaja ja OwnWay OÜ vahel on laenuleping (IV kd, tlk 149).
66.Seega on XXX-XX korteriomandi jagamisel tekkinud kaks korteriomandit nr-tega XX ja X, mille mõlema osas on jäetud kaaskoormama hüpoteek summas 200 000 eurot. Ka pärast korteriomandi nr XX müümist OÜ-le OwnWay ei ole hüpoteeki kustutatud. Tunnistaja P.V. avaldas 06.02.2017 toimunud kohtuistungil, et ostis ruumid 40 000 euroga. Hüpoteegi osas selgitas P. V., et neil oli kokkulepe, et hüpoteek kõrvaldatakse (IV kd, tlk 148). Samas on J.T. istungil avaldanud, et hüpoteek kustutatakse pärast ostusumma tasumist, mida pole aga siiani tehtud (IV kd, tlk 149).
67.Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav P.V.i väide, et kahe majandus- ja kutsetegevuses tegutseva äriühingu vahel oli kokkulepe, et hüpoteegikanne kustutatakse hiljem, sest tavapäraselt toimub sedasorti hüpoteegikannete kustutamine koos ostu-müügilepingu sõlmimisega. Samuti on kohtu hinnangul eluliselt mitteusutav J.T.i väide, et korter müüdi OÜle OwnWay turuhinnast mitmeid kordi odavamalt vaid seetõttu, et kohtumenetluseks oli raha vaja, sest J.T. on ise avaldanud, et OÜ OwnWay ei ole PVN Holding OÜ-le müügihinda tasunud. Seega esinevad poolte vahelisel müügilepingul näilisuse tunnused.
68.VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 4 sätestab, et saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Riigikohus on varasemates kohtulahendites korduvalt märkinud, et võttes aluseks VÕS § 128 lg 4 sõnastuse, siis saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt nt Riigikohtu 19. novembri 2005.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-08 p 12; 19.mai 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09 p-d 14 ja 15; 3.juuni 2009.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-60-09 p 14; 21. juuni 2011.a otsus nr 3-2-1-55-11 p 12).
69.Kohtutoimikust (II kd, tlk 71-72) nähtub, et PVN Holding OÜ-le kuuluvale korteriomandile nr XX kanti 02.01.2014 kinnistamisavalduse alusel sisse hüpoteek 200 000 eurot J.T.i kasuks. Seega kuivõrd kohtule ei ole esitatud kinnistusraamatu väljavõtet XXX-M2 korteriomandi kohta, lähtub kohus antud tõendist ja hageja I esindaja, J.T.i ütlustest, et PVN Holding OÜ omandas antud korteriomandi 2014. aastal.
70.J.T. avaldas 06.02.2017 toimunud istungil, et OwnWay OÜ oli esimene rentnik, kes PVN Holding OÜ-le kuuluvaid ruume rentis. Samuti on J. T. enda ütlustega tõendatud, et vahepealsel ajal, mil PVN Holding OÜ korteriomandi omandas ja OÜ-ga OwnWay müügileping sõlmiti, seisid ruumid tühjana (IV kd, tlk 150). Seega seisid PVN Holding OÜle kuuluvad XXX-XX ruumid rohkem kui aasta aega ilma kasutuseta ning nädal aega pärast 02.02.2015 üürilepingu sõlmimist ilmnesid ruumis nr XX veekahjustused, mille tõttu öeldi üürileping hageja II poolt üles. Muid tõendeid, mis tõendaksid hageja I soovi talle kuuluvat korteriomandit välja üürida, pole hageja I kohtule esitanud.
71.Lisaks sellele sisaldub kohtule esitatud üürilepingu ülesütlemise avalduses järgnev lause: „ /.../ lepingupooled lepivad omavahel kokku, et PVN Holding OÜ tasub tagasi ettemaksu summas 2893,80 eurot, millele lisandub leppetrahv summas 1500 eurot.“ Kohus selgitab, et VÕS § 325 lg 1 sätestatud üürilepingu ülesütlemise avaldus on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 2 teise lause tähenduses. Seega viitab
Tsiviilasi nr 2-15-6691 kohtu hinnangul üürilepingu ülesütlemisavaldus sellele, et tegemist ei ole ühepoolse lepingu ülesütlemisega.
72.Võttes arvesse kõike eelnevat on kohus seisukohal, et hageja I ei ole esitanud piisavalt tõendeid, et kohtul oleks tekkinud siseveendumus selles osas, et PVN Holding OÜ-l oli kavatsus ja võimalus tulu saada.
73.Lisaks eelnevale on J.T. 06.02.2017 toimunud kohtuistungil avaldanud, et kuna tekkisid esimesed veekahjustused, siis tänavapoolseid ruume ei saanud kasutada. J.T. informeeris kolmandal korrusel olevat korteriomanikku ja palus kahjustused likvideerida. Kõik tänavapoolsed ruumid on saanud veega kahjustada. Puuduste kõrvaldamiseks anti kuu aega. Rendileping öeldi üles pärast puuduste kõrvaldamise tähtaega. Ekspert on kohtule avaldanud, et XXX ruumides nr XX, XX, XX ja XX, mis asuvad kõik XXX tänava välisseina ääres, on kahjustused kõik ühtemoodi, mõnel ruumil rohkem, mõnel vähem (IV kd tlk 194). Kohus on käesoleva otsuse punktis nr 37 jõudnud seisukohale, et nende ruumide osas tekkinud kahju eest vastutavad korteriomanikud solidaarselt.
74.Kui kahju põhjustab küll võlgniku käitumine, kuid samasugune kahju oleks tekkinud hiljem ka muust asjaolust tulenevalt, tuleb ka muud asjaolu (kahju tekkimise teist põhjust) arvestada. Sellise muu asjaolu esinemise korral on võlgniku kahju hüvitamise kohustus väiksem, kuid võib olla ka välistatud (RKTKo 3-2-1-35-15 p 19). Käesoleval juhul oli märts 2015 seisuga kahju tekkinud ruumides nr 20, 21, 24 ja 25 (I kd tlk 23-28). Kohus on seisukohal, et isegi juhul kui kostja terrassilt ei oleks vee läbijooksu toimunud, oleks OÜ OwnWay üürilepingu siiski lepingutingimustele mittevastavuse tõttu üles öelnud. Kuivõrd ruumides XX, XX ja XX toimunud veekahjustusi ei ole hageja I siiani kõrvaldanud, ei saaks antud ruume ka antud hetkel välja üürida. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud on jätta PVN Holding OÜ nõue saamata jäänud tulu osas rahuldamata.
75.Järgmisena analüüsib kohus OÜ OwnWay nõuet Margus Mälksoo vastu saamata jäänud tulu nõudes. OÜ OwnWay soovib saada saamata jäänud tulu XXX korteriomandi pindalaga 57,20 m2 osas ajavahemikul alates 18. aprillist 2015 kuni hagi esitamiseni fikseeritud summana arvestusega (57,20 m2 × 7 EUR/m2 kuus) 400,40 eurot kuus. Ajavahemikul alates 18. aprillist 2015 kuni hagi esitamiseni 9. mail 2016 on nimetatud summa suuruseks (12 × 400,40 eurot kuus + 400,40 eurot kuus × 20 / 30) kokku 5 071,73 eurot.
76.OÜ OwnWay ostis XXX korteriomandi 17.04.2015 PVN Holding OÜ-lt. Eelnevalt oli OÜ OwnWay rentinud neid samu ruume PVN Holding OÜ-lt ning öelnud 10.03.2015 üürilepingu üles üürileandja poolse lepingurikkumise tõttu, mis seisnes selles, et ruumid ei vastanud lepingutingimustele. Seega teadis OÜ OwnWay XXX korteriomandit ostes, et nimetatud ruumides on toimunud vee läbijooks ja esinevad veekahjustused.
77.VÕS § 128 lg 4 kohaselt on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
78.06.02.2017 toimunud kohtuistungil selgitas tunnistaja (OÜ OwnWay juhatuse liige) E.S. kohtule, et ruume ei saa kasutada, sest seal on veekahjustused. Veekahjustustest sai tunnistaja
Tsiviilasi nr 2-15-6691 teada siis, kui oli juhatuse liige. Ruume sooviti kasutada staapkontorina, koolitusruumidena, spordiürituste läbiviimiseks. OÜ OwnWay on sellise tegevusalaga varem ka tegelenud. Praegu tegutsetakse Elvas ning sooviti, et Tartus oleksid ka ruumid, kus tegevusi läbi viia. OÜ OwnWay ei tegele ruumide väljarentimisega (IV kd tlk 147).
79.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-36-15 märkinud, et VÕS § 132 lg 4 näeb ette, et asja kahjustamisel hõlmab kahjuhüvitis juhul, kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. Eelnevast nähtub, et isikul, kelle asja on õigusvastaselt kahjustatud ja kes kasutas seda asja oma majandus- või kutsetegevuses, ei ole õigust nõuda asja kahjustamise tõttu saamata jäänud tulu, kuid selle asemel on tal õigus nõuda saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist (p 25).
80.06.02.2017 toimunud kohtuistungil selgitas OÜ OwnWay esindaja P.V.i, et ostis 2015 aprillis PVN Holding OÜ-lt need ruumid, kus ei olnud veekahjustusi (ruumid nr 16, 17, 18 ja 19) (IV kd tlk 148). Kohtu hinnangul on tunnistaja P.V.i sellekohased ütlused ebausaldusväärsed, kuna kohtumaterjalidest nähtuvalt on märtsis 2015 teostatud ekspertiis, millest nähtub, et märtsis 2015 olid ka ruumi nr 17 ripplael juba veekahjustused olemas (I kd tlk 26).
81.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kuivõrd antud juhul ostis OÜ OwnWay korteriomandi, millel olid juba kahjustused, mida ostja ka teadis, siis ei oleks OÜ OwnWay vastavalt asjaoludele tõenäoliselt saanud korteriomandit välja üürida ega seda ka ise vastavalt oma soovidele kasutada. Seega ei saa siinkohal rääkida ka saamata jäänud tulu tekkimisest või saamata jäänud kasutuseelise hüvitamisest. Eelnevast tulenevalt jätab kohus OÜ OwnWay nõude saamata jäänud tulu osas rahuldamata.
82.PVN Holding OÜ ja OÜ OwnWay on esitanud ka viivisenõue. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
83.Hagejad on palunud viivise välja mõista alates hagi esitamisest, so. 09.05.2016. Seega on PVN Holding OÜ sissenõutavaks muutunud viivisenõude suuruseks kohtulahendi tegemise ajal 141,48 eurot (1576,18*0,022%*408 päeva). OÜ OwnWay sissenõutavaks muutunud viivisenõude suuruseks kohtulahendi tegemise ajal 411,66 eurot (4586,28*0,022%*408 päeva).
84.Lisaks mõistab kohus nii PVN Holding OÜ kui ka OÜ OwnWay kasuks välja viivise alates 22.06.2017 kuni põhinõuete täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhinõudelt.
85.Kuna Margus Mälksoo on likvideerinud menetluse kestel vee läbijooksu tekkepõhjused, jätab kohus rahuldamata PVN Holding OÜ ja OÜ OwnWay nõue kohustamaks kostjat Margus Mälksood teostama hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest omal kulul XXX korteriomandi ehitustööd, mis on vajalikud vee läbijooksu tekkepõhjuste likvideerimiseks.
MENETLUSKULUD
86.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3
Tsiviilasi nr 2-15-6691 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
87.Tulenevalt TsMS § 163 lg 2 võib kohus juhul kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kostja on 28.04.2017 toimunud kohtuistungil pakkunud hagejatele kompromissi summas 7800 eurot, kuid kostja sellega ei nõustunud. Kuivõrd kohus rahuldab käesoleva hagi 6162,46 euro ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud jätta hagejate menetluskulud hagejate endi kanda ja kostja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
88.TsMS § 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. OÜ OwnWay esitatud nõuete hagihinnaks kujunes 51 170,15 eurot (27326+5071,73+400,4*36 (TsMS § 129 lg 1 järg)+3500/2 (pool kohustusnõudest)+2608,01 (aastane intress). PVN Holding OÜ esitatud nõuete hagihinnaks kujunes 44 985,78 eurot (8659+3417,6+9140,04+564,2*36+1707,94+1750). Kohus rahuldas PVN Holding OÜ hagi 1576,18 euro ulatuses ja OÜ OwnWay hagi 4586,28 eurot ulatuses. Kuna mõlema hageja nõuded ja nõuete rahuldamisulatus on enam vähem samas suurusjärgus, jätab kohus kostja menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda.
89.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
lg 1
kohaselt
on
menetluskulud
90.Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Kohtumenetluses korduvate seisukohtade puhul ei saa eeldada, et dokumentide koostamisele ja seisukohtade esitamisele aega ei kulu, kuid see ei saa olla nii ajamahukas. Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Senises kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot nii ilma käibemaksuta kui koos käibemaksuga. Kostjat esindas Advokaadibüroo LMP advokaat Grete Kirsimaa, olles kostja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib eelkõige olla õigusteenuse osutamise tasu (esindajatasu).
91.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on kostja lepingulise esindaja kulud kokku 9263,99 eurot (käibemaksuta). Kostjale on osutatud õigusabi kokku 61 tundi ja 38 minutit tunnihinnaga 100 eurot ilma käibemaksuta. Advokaadi töötasu 100 eurot tunnis tuleb kohtu hinnangul pidada mõistlikuks tasuks.
92.Hagejad ei ole kostja menetluskulude osas seisukohta avaldanud.
93.Esmalt märgib kohus, et tsiviilasjas nr 2-15-6691 ei saa hüvitatavaks menetluskuluks pidada vaide koostamist Tartu LV ettekirjutusele, kuna tegemist ei ole käesoleva tsiviilasja
Tsiviilasi nr 2-15-6691 menetlusega seotud õigusabi kuluga. Samuti jätab kohus rahuldamata kostja kulu kohtuistungi edasilükkamise taotluse esitamiseks, kuna tegemist ei ole vältimatu ja vajaliku kuluga. Lisaks selgitab kohus, et ei hinda eraldi kostja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud suhtlusi kliendiga ning e-kirjade saatmist kliendile, kuna sellise tegevuse toimumist ja sisu ei ole võimalik kohtul hinnata. Seega hindab kohus nende toimingute vajalikkust vastava menetlusdokumendi koostamiseks kulunud aja sees. Esimene dokument, mis kostja lepingulise esindaja poolt kohtule esitati oli kostja 09.11.2015 vastus hagiavaldusele, mis on esitatud 3-l lehel. Kohtu hinnangul on põhjendatud kulu dokumentidega tutvumiseks ja vastuse esitamiseks (arvestades vastuse sisu) 5 tundi. Järgnevalt on kostja esindaja osalenud 03.02.2016 toimunud eelistungil, mille kestvus oli 44 minutit. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu istungil osalemiseks 2 tundi (44 minutit istungil osalemise ajakulu ja 1 tund ja 16 minutit istungi ettevalmistamise kulu. Kohtuistungi protokolli parandamise taotluse esitamiseks on kohtu arvates põhjendatud ajakulu 20 minuti. Kostja esindaja on palunud hüvitada kulu hagejatele kompromissettepaneku edastamise eest. Kohus on seisukohal, et nimetatud kulu ei ole võimalik hüvitada, kuivõrd kohtutoimikust ei nähtu seesuguse kompromissettepaneku edastamine hagejatele. 17.02.2016 esitas kostja esindaja kohtule eksperdile esitatavad küsimused 2-l lehel. Kohtu hinnangul on nimetatud dokumendi koostamiseks ja seejuures kliendiga suhtlemiseks mõistlik ja põhjendatud ajakulu 2 tundi ja 30 minutit. 04.03.2016 esitas kostja esindaja kohtule vastuse hagejate taotluste osas 1,5 lehel. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik kostja ajakulu 3 tundi ja 31 minutit, taotlustega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks. Kostja esindaja osales 20.05.2016 korraldaval kohtuistungil, mis kestis 55 minutit. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks istungil osalemiseks ja selleks ettevalmistamiseks 2 tundi. Kohus märgib siinjuures ka seda, et lähtuvalt riigikohtu praktikast ei ole menetluskulude nimekirja koostamine hüvitatavaks menetluskuluks (RKTKO 3-2-1-77-14). 08.06.2016 esitas kostja kohtule küsimused eksperdile 1,5-l lehel. Kohtutoimikust nr II nähtub, et nimetatud küsimused on suures osas kostja poolt esitatud juba 17.02.2016 (II kd tlk 2-4). Seega peab kohus põhjendatuks hüvitada kostjale nimetatud dokumendi koostamise eest ajakulu 36 minutit. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kostja ajakulu 2 tundi ja 39 minutit 09.05.2016 esitatud hagiavalduse läbitöötamiseks ja vastaspoole menetlusdokumendi analüüsiks. 16.06.2016 on kostja esitanud vastuse hagiavaldusele 2-l lehel. Kohtu hinnangul on ajakulu 2 tundi ja 10 minutit põhjendatud arvestades uue hagiavalduse mahtu ja keerukust. Järgnevalt on kohtumenetluses toimunud kohtuekspertiisi teostamine. Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud esindajakulu seoses ekspertiisi tegemise ja selle aktiga tutvumisega 5 tundi. 28.11.2016 esitas kostja kohtule vastuse 3-l lehel. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik kostja ajakulu 1 tund ja 11 minutit vastava dokumendi koostamiseks. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud kostja ajakulu 20 minutit hageja täiendatud nõude ja lisade analüüsiks.
Tsiviilasi nr 2-15-6691 18.01.2017 esitas kostja kohtule tunnistaja ülekuulamise taotluse ning 30.01.2017 kostja oma seisukohad ja tõendid lähtuvalt ekspertiisiaktist 9-l lehel. Kohtu hinnangul on selleks põhjendatud ajakulu 5 tundi ja 30 minutit. 06.02.2017 toimus kohtuistung kestvusega 4 tundi ja 10 minutit. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu 7 tundi antud istungiks ettevalmistamiseks, istungil osalemiseks ning protokolliga tutvumiseks, arvestades asjaolu, et antud istungil kuulati üle tunnistajaid. Vastaspoole menetluskuludele seisukoha esitamise põhjendatud ajakuluks on kohtu hinnangul 1 tund. 26.04.2017 toimunud kohtuistungiks ettevalmistamise, istungil osalemise ja protokolliga tutvumiseks põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks peab kohus 4 tundi ja 30 minutit. Protokolli parandamise taotlusele ajakulu hüvitamise nõude jätab kohus rahuldamata, kuna kohus jättis ka protokolli parandamise taotluse rahuldamata. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja ajakulu 1 tund ja 29 minutit lõplike seisukohtade esitamisele.
94.Seega peab kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks tsiviilasja nr 2-15-6691 menetluses 46 tundi ja 46 minutit. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 100*46,0766=4607,66 (+km).
95.Lisaks esindaja kuludele on kostja palunud hagejatelt välja mõista ka ekspertiisikulud summas 2040 eurot. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, seega mõistab kohus hagejatelt välja ka kostja poolt tasutud ekspertiisitasu summas 2040 eurot.
96.Eelnevast tulenevalt mõistab kohus hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud summas 7569,19 eurot (koos km-ga), millest pool jääb PVN Holding OÜ kanda ja teine pool OÜ OwnWay kanda.
97.Lisaks eelnevale mõistab kohus hagejatelt välja ka kohtukulud summas 300 eurot, mis on tekkinud kohtuistungil eksperdi täiendava ülekuulamise käigus. Kuivõrd kohus on nimetatud kulu käesoleval hetkel kandnud Tartu Maakohtu selleks ettenähtud eelarvest, siis tuleb see vastavalt TsMS § 179 lg 1 alusel sisse nõuda isikult, kelle kanda jäävad menetluskulud. Seega mõistab kohus kummaltki hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja ka menetluskulu 150 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.