Tsiviilasi nr.2-08-62918
Kohus
Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Kai Härmand
Otsuse tegemise aeg ja koht 26.05.2009 Tallinn Tsiviilasja number
2-08-62918
Tsiviilasi
A OÜ hagi SOÜ vastu 4 560 000 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja A OÜ, registrikood xxx, asukoht xxx, esindaja advokaat Taivo Saks Kostja SOÜ (AS S õigusjärglane), registrikood xxx, asukoht xxx,
esindajad
esindajad H J ja advokaat Kenno Vilippus Kohtuistungi toimumise aeg 29.04.2009 Kohtuistungil osalenud
Hageja lepinguline esindaja advokaat Toivo Saks
isikud
Kostja esindaja H J
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
29.09.2008 esitas A Õigusbüroo OÜ kohtule hagi SOÜ vastu 4 560 000 krooni saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis HP AS-ile S (AS S ühines hiljem SOÜ-ga, ühinemine kantud äriregistrisse 10.05.2004) 16.04.2002 laenulepingu, mille kohaselt andis HPAS-ile S laenu
summas 2 400 000 krooni, mille kandis AS S arveldusarvele laenulepingu sõlmimise päeval. Laenulepingu p 1 kohaselt oli laen antud 5 aastaks intressiga 18% aastas, seega pidi kostja laenulepinguga saadud rahasumma ja intressid tasuma HPhiljemalt 16.04.2007. Nimetatud kohustus on käesoleva ajani täies ulatuses täitmata. 28.07.2008 loovutas HP kõik laenulepingust tulenevad nõuded nõude loovutamise lepinguga A Õigusbüroo OÜ-le. Hageja teatas 08.09.2008 kostjale laenulepingust tuleneva nõude omandamisest ja palus kohustuse täita, kuid 22.09.2008 teatas kostja hagejale, et nõue on alusetu. Hageja on seisukohal, et kuivõrd AS S ühendatava ühinguna on ühinenud SOÜ kui ühendava ühinguga ning ühinemine on kantud äriregistrisse, siis tuleb laenulepingust tulenevad kohustused täita SOÜl. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 2 400 000 krooni ja intressid summas 2 160 000 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja oma vastuses hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kohtule esitatud kirjalike vastuväidete kohaselt müüsid HP ja AV17.02.2003. a sõlmitud lepingu kohaselt SOÜ-le 100% AS-i S aktsiad vastavalt lepingus kokkulepitud tingimustele. Muuhulgas oli tehingu hinna aluseks ettevõtte 2002 majandusaasta aruanne ja bilanss (01.01.2002 – 31.12.2002 bilansiaruanne pidi olema kinnitatud ettevõtte audiitori poolt) ning müüjad kinnitasid, et puudus ebatõene ja ostjat eksitav informatsioon ettevõtte olukorra kohta ning esitatud andmed olid tõesed ja andsid tõese pildi ettevõtte olukorrast; ettevõtte 2002 aastaaruanne ja bilanss kajastasid täpselt, õiguspäraselt ja täiel määral ettevõtte majanduslikku olukorda, omandit ja kohustusi bilansi koostamise päeval 31.12.2002; ettevõttel puudusid peale bilansiaruandest nähtuvate kohustuste muud võlgnevused ja kohustused; ettevõtte raamatupidamise dokumendid, lepingud ja kõik muu ettevõtte äritegevuse seisukohalt vajalik materjal ja oskusteave oli ettevõtte valduses ja käsutuses. AS S aktsiate ostu-müügitehingu tingimustes ning selles antud kinnitustes ei ole kostjal põhjust kahelda, seda enam, et HP oli ise ettevõtte juhataja, so ainuke juhatuse liige ja aktsiate teine müüja AV ettevõtte nõukogu liige. Seda, et AS-il S puudusid kohustused HP ees, kinnitavad HP kui ettevõtte juhataja allkirja kandev AS S 2002 majandusaasta aruanne ja selle juurde kuuluvad lisad koos AS-i R vannutatud audiitori järeldusotsusega, HP ja AS S juhatuse poolt antud kinnitused AS S 2002 majandusaasta aruande juurde ning samuti AS S aktsiate ostu-müügilepingu juurde lahutamatu lisana kuuluv raamatupidamise 2002 bilanss. AS S aktsiate ostjale ei ole kunagi üle antud hagiavalduses märgitud laenulepingut summas 2 400 000 krooni, milline oleks sõlmitud AS S juhataja HP ja sama nimelise eraisiku vahel ning seda ei leidu ka ettevõtte tegevust kajastavate dokumentide hulgast. Samuti puudub AS S üldkoosoleku otsus, millega oleks antud nõusolek tehingu tegemiseks aktsionäri ja ettevõtte vahel ja selleks tegevuseks ettevõtte poolt esindaja määramist. Aktsiate ostu-müügitehingust tulenev võlasuhe lõppes poolte jaoks 09.07.2008 vastava kokkuleppe allkirjastamisega, milles osapooled kinnitasid aktsiate ostu-müügi tehingu lõppemist ning vastastikuste nõuete puudumist. Kostja omandas aktsiate ostu kaudu osaluse ettevõttes, millel puudusid kohustused hageja ees, aktsiate omandamisega ei kaasnenud kostjale ettevõtte ja hageja vahelistest suhetest tulenevaid kohustusi ei suulises ega kirjalikus vormis, mistõttu ei olnud kostjal midagi rikkuda. Juhul kui ettevõtte bilanss ja majandusaasta aruanne oleksid sisaldanud ettevõtte kohustusi ettevõttega seotud isikute ees, oleks erinev olnud ka AS S aktsiate ostu hind. Kostja on seisukohal, et võlasuhte põhistamine esitatud dokumentide alusel on eksitav ega vasta tegelikele asjaoludele. AS S raamatupidamise andmete kohaselt olid HP alaliselt suured kohustused ettevõtte ees, mis seisnesid sularaha süstemaatilises väljavõtmises pangaautomaatidest ja ettevõttele kulutšekkide mitteesitamises (2001 majandusaasta lõpuga oli kohustuste jäägiks 853 501.03 krooni). Ettevõtte raha kasutamiseks oli HP 26.01.2001 sõlmitud ettevõttega laenuleping summale 1, 4 miljonit krooni ning laenulepingu p 1.1 kohaselt käsitleti laenusummana laenusaaja poolt laenuandjalt saadavaid summasid ajavahemikus 26.01.2001 – 11.04.2002. Ajaks, mil oli lõppenud eelpool nimetatud
laenusummade kasutamise tähtaeg, oli AS-i S nõudeks HP vastu kokku 1 471 441.93 krooni. 16.04.2002 sõlmisid laenulepingu pooled kokkuleppe vastastikuste kohustuste kinnitamiseks ning kinnitasid p.3.1 kohaselt, et H Pon andnud AS-ile S üle raha summas 1,4 miljonit krooni, millise summa tasumist kinnitab laenuandja esindaja oma allkirjaga kokkuleppel. Nimetatud kokkuleppe täitmiseks kandis HP16.04.2002 oma isiklikult kontolt SEB Pangas 2,4 miljonit AS S arvele, tehes samal kuupäeval ettevõtte juhina AS S Hansapanga arvelt ülekande oma isiklikule kontole summas 1 miljon krooni, märkides selgitusse laenu tagasimakse. Kõik nimetatud tehingud kajastati pearaamatus 16.04.2002 kontol nr 21110 „laen“, mille kohaselt HP poolt antud 2,4 miljoni kroonisest laenust 1 miljon kanti laenu tagasimaksena koheselt HP ning 1,4 miljonit krooni tasaarvestati nõuetega, millised AS-il S olid selleks ajaks tekkinud HP vastu. Tehtud raamatupidamiskanded vastasid eelpool nimetatud laenulepingu ja selle juurde kuuluva kokkuleppe sisule, mille kohaselt olid pooled kokku leppinud, et laenusaaja poolt laenuandjale üle antud rahasummaga tasaarveldatakse laenuandja nõuet. Tasaarvestuse seaduslikkust ning selle õiget kajastamist AS S raamatupidamises on kinnitanud ettevõtte 2002 majandusaasta tegevust auditeerinud audiitor kui ka ettevõtte juhtkond, selle juhataja HP. Eeltoodu alusel leiab kostja, et hagi rahuldamiseks puudub igasugune alus, hagi on põhjendamata ja tõendamata. Kostja palub jätta hageja poolt esitatud nõuded täies ulatuses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
raamatupidamisprogrammi väljatrükid. Kostja väidab, et nimetatud tõendid reguleerivad HP ja AS S vahelist õigussuhet. Kõnealused kokkulepped võisid tõepoolest HP ja AS-i S vahelist õigussuhet reguleerida, kuid kindlasti mitte vaidlusalust õigussuhet. HP ja hageja vahel 28.06.2008. a sõlmitud nõude loovutamise lepingu punkti 2.2. kohaselt on vaidlusalusest laenulepingust tulenev nõue kostja poolt täitmata. Selle põhjal on hageja seisukohal, et HP ja AS S vahel 16.04.2002. a sõlmitud laenulepingust tulenev kohustus on siiani üleval. Hagejal puudub põhjus HP poolt nõudeloovutuslepingus antud kinnituses kahelda. Seetõttu ei saa ta uskuda kostja poolt esitatud dokumentide ehtsusesse ning leiab, et kostjal tuleb kohtule esitada esmalt enda poolt esitatud kokkulepete originaaleksemplarid. Peale originaal dokumentidega tutvumist saab hageja kujundada nii nendes sisalduvate asjaolude kui nende tõendina arvestamise kohta endapoolse lõpliku seisukoha. 16.12.2008 esitas kostja kohtule hageja poolt taotletud dokumentide originaaleksemplarid. 30.01.2009 esitas hageja kohtule oma seisukoha originaaldokumentide suhtes, leides, et nimetatud dokumendid on tõenäoliselt originaaldokumendid, kuid nendes sisalduvad kokkulepped ei reguleeri käesolevas menetluses vaidluse all olevat õigussuhet. 22.04.2009 esitas hageja kohtule taotluse täiendavate tõendite asja juurde võtmiseks, paludes materjalide juurde võtta kostja poolt HP esitatud 07.04.2009 kuupäeva kandva tühistamisavalduse, millest nähtuvalt tühistab kostja enda ja HP vahel 09.06.2008 sõlmitud kokkuleppe punkti 10, milles kostja ja HP leppisid kokku, et peale viidatud kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmist ei oma nad teineteise vastu mingeid nõudeid, mis tuleneks nende vahel sõlmitud AS-i S aktsiate ostu-müügi lepingust. Kostja esitas tühistamisavalduse põhjusel, et eelviidatud kokkuleppe punktis 10 antud vastastikkune kinnitus nõuete puudumise kohta on kostja poolt antud olulise eksimuse tõttu. Eksimus seisneb avalduse kohaselt selles, et kostja ei teadnud väidetavalt kokkulepet sõlmides, et HPl on kostja vastu nõue käesolevas asjas vaidluse all olevast laenusuhtest tulenevalt. Hageja on seisukohal, et kostja poolt sellise tühistamisavalduse esitamine näitab üheselt, et kostja ei ole veendunud oma seni esitatud seisukoha õigsuses, mille kohaselt hagejal puudub HP ja kostja vahel 16.04.2002 sõlmitud laenulepingust tulenev nõue. Tühistamisavalduse esitamisega möönab kostja, et hagejal on nimetatud laenulepingust tulenev nõue. Juhul kui hageja oleks kindel, et ta on HP viimase poolt 16.04.2002 antud laenu tagastanud (kas tasudes rahasumma, tasaarvestades nõuded või muul viisil), ei oleks olnud vajadust esitada eelviidatud sisuga tühistamisavaldust. Seega tõendab kostja poolt HP esitatud tühistamisavaldus, et kostja ei ole veendunud, et ta enda ja HP vahel sõlmitud laenulepingu täitnud on. Hageja soovis esitada kohtule tõendina ka HP ja AS-i S vahel 03.05.2002 sõlmitud kokkuleppe tühistamise kokkuleppe ning leidis, et isegi kui HP ja AS-i S vahel 16.04.2002 sõlmitud tasaarvestuse kokkulepe oleks algselt reguleerinud nimetatud isikute vahelise, samal kuupäeval tekkinud vaidlusaluse laenusuhte osalist lõpetamist, ei omaks see tühistamise tõttu käesoleva asja lahendamisel mitte mingisugust tähendust. Lisaks soovis hageja tõendada,et HP ei tagastanud laenuks saadud 1 000 000 krooni mitte endale vaid enda vahendusel kolmandalt isikult – Intec Trade OÜ – võetud laenu.
kui need dokumendid on väidetavalt koostatud, ei teadnud keegi peale HP nende dokumentide olemasolust. Võltsimine seisneb nn intellektuaalses võltsimises, kus dokumendi vorm võib olla õige, kuid dokument on oma sisult võltsitud. Toodud laenulepingut ja tasaarvestamise tühistamist ei kajasta kostja raamatupidamises tehtud kanded. AS-S raamatupidamise kanded kajastavad kuupäevaliselt ja summaliselt kogu HP laekunud summa 1,4 miljoni krooni tasaarveldust tulenevalt 16.04.2002 sõlmitud tasaarvelduse kokkuleppest. AS S raamatupidamise andmed aga ei kajasta 03.05.2002 väidetavalt tehtud tasaarveldamise tühistamise kokkuleppest tulenevaid tehinguid. Tehingute teeseldust kinnitab vastuolu HP poolt 17.02.2003 AS S i aktsiate müügilepingu punktis 4.2.12 antud kinnitustega ning AS S 2002 aasta raamatupidamise aastaaruandes avaldatuga. Ilmekalt näitab antud tasaarvestamise tühistamise võltsitust ning tühisust see, kuidas on hageja esitanud ja nõudnud tõendeid antud asjas. Kui kostja oli vastuses hagile viidanud HP laenu tasaarveldamisele tema võlgnevusega, siis palus hageja oma 27.11.2008 taotluses kohustada kostjat esitama tasaarvelduse lepingu originaali ning kui kostja selle esitas, ilmus alles siis „kuskilt“ dokument, millest selgub, et tasaarveldus oligi hoopis tegelikult tühistatud! Eelnevalt on tunnistaja, kes peaks olema asjas tegelikult pooleks, justkui sõltumatult viidanud tühistamisele. Miski ei takistanud hagejal viidata koheselt tasaarvelduse tühistamisele. Sellest järeldub, et antud dokument võis valmida alles peale seda, kui selgus, et kostja kasutuses on tasaarveldamise lepingu originaal. Kostja juhib kohtu tähelepanu ka sellele, et eelnevalt oli hageja jõudnud oma 27.11.2008 vastuses veel väita, et suhted, mis tasaarveldati olid iseseisvad antud hagi aluseks olevast nn „laenusuhtest“. Kostja tsiteerib hagejat: „Kõnealused kokkulepped võisid tõepoolest HP ja AS S vahelist õigussuhet reguleerida, kuid kindlasti mitte vaidlusalust õigussuhet.“ Lisaks ei mõista kostja antud tasaarvelduse tühistamise eesmärki. Antud tühistamise kokkulepe p 1.1. kinnitab HP võlga AS S ees. Tasaarvestuse tegemiseks piisab avaldusest. Juhul, kui hageja arvab, et tasaarvestus on tühine, teeb kostja hagejale VÕS § 171 lg 3 alusel hagi hinna ulatuses tasaarvestuse avalduse HP võlaga 26.01.2001 laenulepingust. Antud avaldus ei tähenda, et kostja 16.04.2002 tasaarvelduse tühistamist kuidagi tunnistaks. TsMS § 277 lg 1 kohaselt piisab, kui kostja põhistab nende dokumentide võltsituse. Kuna dokumentide mõlemapoolseks allkirjastajaks on HP, ei pruugi ekspertiis dokumendi füüsilist võltsitust tuvastada. TsMS § 277 lg 4 ja 5 kohaselt võib dokumendi võltsituse kontrollimiseks ekspertiisi määrata ning võltsitusest prokuratuuri teavitada ka kohus. Samas juhib kostja tähelepanu ka sellele, et TsMS § 277 lg 4 viimane lause võimaldab võltsitust tuvastada ka muude dokumentidega. Nendeks dokumentideks on AS S 2002 raamatupidamise aastaaruanne, koos seal antud HP kinnitustega, AS S pearaamatu väljavõtted ning HP kinnitused kostjale AS S müügilepingus.
täitmist.
sõlmituks raha ülekandmisega. Kohtule esitatud maksekorraldusest nähtub, et raha on üle kantud, järelikult on leping sõlmitud. Swedbanki tõendist nähtub, et AS S tagastas H.P le samal päeval 1 miljon krooni, märkega laenu tagasimakse. Tunnistaja H.P väitel ei saanud raha mitte tema vaid see läks AS S majandustegevuse turgutamiseks OÜ-lt I võetud laenu tagastamiseks. Samas väitis tunnistaja, et OÜ-lt I võttis ta laenu eraisikuna ning paigutas raha AS-i S tegevusse. Kohus leiab, et OÜ-ga I sõlmitud võlakohustuste olemasolu ei ole tõendatud. Tunnistaja paljasõnalisi väiteid kohustuse olemasolu kohta ei saa pidada usaldusväärseks tõendiks äriühingute vaheliste laenukohustuste olemasolu kohta. Teisalt ei teki äriühingule kohustusi sellest, kui tema juhatuse liige füüsilise isikuna võtab teiselt äriühingult laenu. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud AS S pearaamatu väljavõttega ja Swedbanki tõendiga on leidnud tõendamist, et H.P tagastati 16.04.2002 laenulepingu järgi saadu 1 miljoni krooni osas juba samal päeval. 16.04.2002 sõlmitud kokkuleppe kohaselt tegid AS S ja H.P omavahelise tasaarvestuse 26.01.2001 sõlmitud laenulepingust tulenevate nõuete tasaarvestamiseks. H.P l oli tühise tehingu järgi saadu tagastamise kohustus, seega oli tal olemas reaalne kohustus, mida tasaarvestada. Kohus asub seisukohale, et 16.04.2002 toimunud tasaarvestuse ja raha ülekandmisega H.P kontole oli 16.04.2002 sõlmitud laenuleping täidetud ja laen tagastatud. Tunnistaja AV ütlused selle kohta, et AS S aktsiate müügilepingu sõlmimise eel toimunud läbirääkimistel ei tõusnud üles 2,4 miljoni suuruse laenulepingu olemasolu, samuti kohtule esitatud AS S majandusaasta aruanne ja audiitori seisukoht, millest nähtub, et see ei kajasta laenukohustust, kinnitavad kohtu seisukohta, et laenuleping oli kohaselt täidetud juba selle sõlmimise päeval.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.