AS Kohtla-Järve Soojus hagi R.T.i (T.) vastu võlgnevuse 9 092, 94 krooni nõudes
Hagihind
9 092,94 krooni
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: Ritsika 1, 31027 KohtlaJärve)
Hageja esindaja:
Paul Paas (volikirja alusel)
Kostja:
R.T. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja esindaja:
V.T. (IK xxx)
Kolmas isik:
Dmitri G. (G.) (IK xxx, elukoht: xxx)
Kolmanda isiku esindaja:
E.G. (IK xxx)
RESOLUTSIOON
Jätta AS Kohtla-Järve Soojus hagi R.T.i vastu rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud kannab hageja AS Kohtla-Järve Soojus.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja R.T. jätnud tasumata tarbitud soojusenergia eest kostjale kuuluvas korteris asukohaga Outokumpu 7-21, Kohtla-Järvel. Hageja saatis kostjale igakuiselt arve, millel oli kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Seisuga 01.02.2007. a on kostja hageja arvelt alusetult säästnud 9 092,94 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista alusetult säästetud 9 092,94 krooni ja hageja menetluskulud.
Kostja vastus
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja teatab vastuses, et müüs korteri 19.11.2001. a D. G.ile. Ostumüügilepingu p 3.3 kohaselt kinnitas müüja, et korteri hooldamisega seonduvate maksete osas on võlgnevused ja p 8.2 kohaselt kohustus ostja tasuma kõik korteriomandil lasuvad kommunaalmaksete võlgnevused.
3.Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja on alusetult säästnud 9 092,94 krooni, kuna korter müüdi kommunaalmaksete võlgnevuse tõttu võlgnevuse võrra odavamalt, kui müügihetke turuhind oleks võimaldanud. Samuti leiab kostja, et hageja ei saa viidata VÕS-is sätestatule, kuna ostu-müügileping sõlmiti 2001. aasta novembrikuus, mil VÕS veel ei kehtinud. Ostu-müügilepingu sõlmimise hetkel kehtinud TsK § 175 lg 2 kohaselt võib panna kohustuse täitmise kolmandale isikule kui seadusest, lepingust või kohustise olemusest ei tulene kodaniku kohustus täita kohustis isiklikult. Sellisel juhul on kreeditor kohustatud võlgniku eest kolmanda isiku poolt pakutud täitmise vastu võtma. Kuna kostja arvates soojuse osutamise teenus ei ole lahutamatult seotud kostja isikuga, võivad TsÜS § 59 lg 1 kohaselt tsiviilõigused ja –kohustused üle minna ühelt isikult teisele. Kuigi kostja möönab, et TsK § 220 järgi võib võlgnik oma võla teisele isikule üle kanda ainult kreeditori nõusolekul, siis nimetatud piirangust notar müüjat (kostjat) ei teavitanud. Ostja kinnitas ostu-müügilepingut sõlmides, et nõustub tasuma kommunaalmaksete võlad ning ostma korteri koos sinna juurde kuuluvate võlgnevustega.
4.Kuna TsK § 175 lg 2 kohaselt oleks kreeditor pidanud kolmanda isiku poolt pakutu vastu võtma ning võlgnik võis võla üle anda, leiab kostja, et alusetult on antud juhul rikastunud ostja. Nimetatud võlgnevus on ostja poolt tasumata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
Hageja seisukoht kostja vastusele
5.Hageja kostja seisukohaga ei nõustu, leides, et VÕS § 175 lg 2 järgi võib kolmas isik võlgniku kohustuse üle võtta ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle üksnes tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub ning sama paragrahvi 3. lõige sätestab, et
võlgnik või kolmas isik võib teha võlausaldajale ettepaneku teatada tema poolt määratud tähtaja jooksul, kas ta annab nõusoleku. Vastavat ettepanekut hagejale tehtud ei ole.
Kolmanda isiku kaasamine ja kolmanda isiku seisukoht
6.Kohus kaasas 30.06.2008. a määrusega kolmanda isikuna menetlusse D.G.i (D.G.). Kostja taotles D.G.i kaasamist kolmanda isikuna kostja poolel, kuna ostu-müügilepingut sõlmides võttis ostja endale kohustused tasuda korteriomandil lasuvad kommunaalmaksete võlad.
7.Kolmas isik D.G. tunnistab, et ostu-müügi lepinguga võttis ta enda kanda kõik korteri xxx, lasuvad võlgnevused. 17.07.2005. a müüs D.G. nimetatud korteri, ning müügi hetkeks olid tasutud ka kõik võlgnevused. Korter müüdi võlgnevusteta. Kolmas isik palub kohaldada aegumist.
Hageja seisukoht kolmanda isiku vastusele
8.Hageja kolmanda isiku seisukohaga ei nõustu, selgitades, et kolmas isik ei ole tõendanud võlgnevuse tasumist. Raha tasumist saab tõendada ainult dokumentaalse tõendiga ning selliste tõendite esitamise kohustus lasub kolmandal isikul. Hageja on seisukohal, et andmed võlgnevuse kohta märgitakse lepingusse müüja (kolmanda isiku) ütluste alusel ning antud fakti notar ei kontrolli. Hageja leiab, et TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 aasta kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja leiab, et nõue aegunud ei ole.
Kohtuistung 25.11.2008
9.Hageja jäi kohtuistungil hagiavalduses toodud nõude juurde. Hageja ei osanud öelda täpset võlaperioodi, võla arvetus on esitatud ajavahemiku detsember 1993 – veebruar 2002 kohta.
10.Kostja esindaja selgitas, et kostja müüs korteri koos soojuse võlgadega. Lepingus võlasummat toodud ei ole, kuid võla olemasolu on kirjas, samuti ostja nõusolek selle tasumiseks. Kas ostja võlgnevuse soojuse eest tasus, seda kostja öelda ei oska. Ostu-müügi lepingu sõlmimisel avaldas kolmas isik ise soovi, et korteriomand ostetakse koos võlgnevustega ning võlg arvestati korterihinnast maha.
11.Kolmanda isiku esindaja selgitas, et kolmanda isiku korteri omanikuks olemise perioodil käis arveldus hagejaga sularahas ning 2001. aastal sõlmis kolmas isik hagejaga võlgnevuse tasumise kokkuleppe. Korteri müügi momendil juulis 2005. aastal korteril võlad puudusid.
Hageja seisukoht
12.Hageja selgitab, et hagejale teadaolevalt ei ole kolmas isik sõlminud lepingut kostja võlgnevuse ülevõtmiseks ega tasunud kostja võlgnevust. Hageja sai korteri võõrandamisest teada 2002. aasta märtsikuus Kohtla-Järve Elanike Registri kaudu. Korteri ostu-müügilepingut 2002. aastal keegi hagejale ei esitanud. 25.03.2002. a teostas hageja korrigeerimise perioodi eest detsember 2001 – veebruar 2002 vastavalt elanike arvu muudatustele 16.02.0215.03.2002. a elamufondi nimekirjale ning korteri ostu-müügilepingule 19.11.2001. a.
Kolmanda isiku väited hagejaga kokkuleppe sõlmimisest ja kostja võlgnevuse tasumisest ei vasta tõele.
Kohtuistungid 03. märtsil 2009 ja 12. mail 2009
13.Hageja jäi oma seisukoha juurde, paludes kostjalt välja mõista 9 092,94 krooni. Hageja tugineb asjaolule, et kostja oli korteriomanik ning kostja näol on tegemist soojusenergia tarbijaga, kellele esitati igakuiselt arved. Kostja müüs korteri koos võla tasumise kohustusega. Kuna hageja nõusolekut kohustuse üleminekuks kolmandale isikule ei ole, nõuab hageja võlgnevuse tasumist kostjalt. Hageja leiab, et kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult hoidudes kõrvale kohustuse täitmisest hageja ees ja pannes kohustuse täitmise kolmandale isikule hagejaga kooskõlastamata. Samuti ei ole müüja antud juhul tundnud huvi, kas kolmas isik on võlgnevuse tasunud. Kreeditori nõusolekut ei ole küsitud ei enne ega pärast lepingu sõlmimist. Kolmanda isiku väide selle kohta, et hagejaga sõlmiti kokkulepe võla tasumise ja kohustuse ülemineku kohta, on tõendamata. Hagejal sellised andmed puuduvad. Kolmandale isikule esitati arved alates detsembrist 2001. a, kui kolmas isik oleks taotlenud võla ülekandmist, oleks see korrigeerimise kaudu näha.
14.Kostja jäi oma seisukoha juurde, et ostja kohustus võlgnevuse tasuma, selle võrra oli ka korteri müügihind odavam. Võlgnevusest 2007. aastal teada saades oli kostja üllatunud, kuna kuus aastat oli vaikus. Kolmanda isikuga pärast korterimüüki kostjal kokkupuudet ei ole olnud. Kostja esindaja selgitas, et pooled läksid ostu-müügi lepingut sõlmima eesmärgiga sõlmida dokument, kus kõik vajalik oleks fikseeritud. Lepingus on kirjas, et ostja kohustub tasuma kõik võlgnevused, kuus aastat oli vaikus ning kostja ei tulnud selle peale, et võib olla veel probleeme. Kostjale mingisuguseid teateid hagejalt ei tulnud, et kostjal on võlg hageja ees. Kostja ei teadnud, et võlg on veel aastaid tasumata.
15.Kolmas isik jäi oma seisukoha juurde, kinnitades, et on võlgnevuse hageja ees tasunud, kuid ei säilitanud sularahatšekke aastatest 2002-2005. Kolmas isik on seisukohal, et nõue on aegunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
16.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
17.Kohus tuvastas, et: -
19.11.2001. a sõlmitud korteri ostu- müügilepingu kohaselt müüs R.T. korteriomandi asukohaga xxx D.G.ile (tl 6-8);
-
ostu-müügilepingu p 3.3 kohaselt avaldab müüja, et korteri omamise ja hooldamisega seonduvate maksete, sh kommunaalmaksete osas on võlgnevused; p 8.2 järgi kohustub ostja tasuma kõik korteril lasuvad kommunaalmaksete võlgnevused;
-
soojusenergia võlg hageja ees seisuga 30.10.2002. a on 9 092, 94 krooni (tl 14);
-
15.07.2005. a sõlmitud korteri müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel müüs D.G. korteriomandi xxx, Kohtla-Järvel J. J.le (tl 61-67); lepingu p 2.1.5 kinnitab müüja, et ei oma võlgnevusi lepingu esemeks oleva korteri kasutamisega seotud maksete osas.
18.Hageja leiab, et kuna nõusolekut kohustuse üleminekuks kolmandale isikule hagejalt küsitud ei ole, on hageja arvel alusetult rikastunud kostja R.T. (tl 28, 74, 152). Kostja tugineb oma vastuväites ostja kinnitusele ostu-müügilepingus tasuda kommunaalmaksete võlad ning osta korter kogu sellel lasuvate võlgnevustega. Kostja leiab tuginedes TsK § 175 lg 2 ja TsÜS § 59 lg 1, et hageja oleks pidanud nõude esitama korteri ostja vastu, kuna ostja on alusetult rikastunud kommunaalmaksete võrra odavamalt saadud korterit ostes. Kostja tahe oli müüa korter koos võlgadega hoidmaks ära võlgade edasise suurenemise (tl 31-32, 45, 150). Ostumüügi leping sõlmiti 19.11.2001. a. Ostu-müügilepingu sõlmimisest, kuni hagi kohtule esitamiseni 22.02.2007. a teadis kostja, et kõik on korras (tl 152).
19.Kolmas isik palub kohaldada aegumist, leides, et AS Kohtla-Järve Soojus nõue on aegunud (tl 119, 139, 152).
20.TsÜS § 142 lg 1 sätestab, et õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul.
21.TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus aegumist arvesse üksnes kohustatud isiku taotlusel. Kostja on korteri müümisest 19.11.2001. a kuni hagi esitamiseni teadnud, et kõik on korras ja ostja (kolmas isik D.G.) on järelikult lepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostja selgitas kohtuistungil: „...kuus aastat oli vaikus ja ma ei tulnud selle peale, et võivad olla probleemid....Ei tulnud mingit kirja, et võlgnevus on üleval. Teadsin, et võlgnevused on tasutud, nagu lepingus kirjas....“ (tl 152).
22.Riigikogus on märkinud, et aegumise kohaldamise nõude esitamiseks piisab ka selgest suulisest vastuväitest, mida saab käsitleda taotlusena (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 32-1-41-07). Kohus leiab, et kostja kohtuistungil esitatud vastuväidet selle kohta, et korterimüügist kuni hagi esitamiseni oli vaikus, nõuet enne korteri müüki tekkinud võla tasumiseks ei esitatud, mistõttu kostja eelduslikult järeldas, et kohustused hageja ees on täidetud, võib lugeda kostja seisukohaks, et kuus aastat korteri müügist (mitte võlgnevuse tekkimisest) hiljem esitatud nõue on aegunud. Aegumisele on viidanud kolmas isik, kes tunnistab, et ostu-müügilepinguga tõepoolest võttis ta endale kohustuse tasuda korteril lasunud võlad. 2002. aastal käis ta läbi kõik kommunaalteenuste osutajad ning esitas viimastele lepingu.
23.Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse § 9 kohaselt kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut ka enne 01. juulit 2002. a tekkinud aegumata nõuetele. Sama §-i lg 2 järgi kui TsÜS-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
01.juulit 2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates 01. juulist 2002. a.
24.Kuni 30.06.2002. a kehtinud TsÜS § 113 lg 1 kohaselt oli üldine aegumistähtaeg 10 aastat. Alates 01.07.2002. a kehtiva TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.
25.Seega tuleb nõudele kohaldada TsÜS § 151 lg 1 tulenevat kolmeaastast aegumistähtaega.
26.Hageja leiab, et nõue aegunud ei ole. Hageja viitab TsÜS § 146 lg 4, mille kohaselt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. (tl 74, 152). Tahtlikuks kohustuste rikkumiseks peab hageja kreeditori (AS Kohtla-Järve Soojus) teadmata kohustuse täitmise panekut kolmandale isikule, kusjuures kohustatud isik ei tunne edasist huvi kas kolmas isik ka kohustuse täidab. Nõusoleku küsimata jätmist peab hageja kohustuse tahtlikuks rikkumiseks (tl 152 ).
27.Korteri müük teostati eesmärgil hoida ära võlgnevuste edasist suurenemist, kuna kostja ei olnud suuteline 4-toalise korteri kommunaalteenuste eest tasuma. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga kohustuse tahtliku rikkumise osas. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kostja tegevust või tegevusetust (arvete tasumata jätmist, korteri müüki) lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks.
28.Hageja viidatud TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise suhtes, märgib kohus, et hageja AS KohtlaJärve Soojus ja kostja R.T.i vahel puudus tehing, millest oleks võinud võlgnevus tuleneda. Samuti eeldab kohustuste tahtlik rikkumine võlgniku aktiivset käitumist. Hageja ega kostja ei ole teinud vastastikuseid tahteavaldusi enda millegagi sidumiseks. Kostja tegusid nagu arvete tasumine (või tasumata jätmine) ei saa käsitleda tahteavaldusena, milleks sisalduks soov end mingisugustel tingimustel mingisuguste kohustustega tulevikus siduda. Seega ei ole antud tsiviilasjas tegu ka tehingust tuleneva nõudega. Käesoleval juhul kuuluvad kohaldamisele alusetust rikastumisest tulenevad sätted.
29.Vastavalt TsÜS § 151 lg 1, on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.
30.Kohus leiab, et hageja on oma nõudeõiguse põhjendamatu viivitamise ning aegunud nõude esitamisega toiminud hea usu põhimõtte vastaselt. TsÜS § 138 lg 1 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus.
31.Hageja väidab, et sai omaniku vahetusest teada märtsis 2002. a. Hageja teostas 25.03.2002. a korrigeerimise perioodi eest detsember 2001-veebruar 2002, vastavalt tõendile elanike arvu muudatustest ning korteri ostu-müügilepingule 19.11.2001. a, mille kohaselt kolmas isik oli alates 19.11.2001. a korteri asukohaga xxx omanik. (tl 92). Viide ostu-müügilepingule 19.11.2001. a on ka elanike arvu muudatuste nimekirjal (tl 110-111). Kohtule jääb selgusetuks, mis takistas hagejal anda nõusolekut kohustuse üleminekuks kolmandale isikule või esitada nõuet kostja vastu 2002. a. Nõudeõiguse olemasolu ei anna hagejale õigust ega alust arvata, et võib seda teostada piiramatult. Kohus leiab, et ilmselgelt aegunud nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Aegumise instituut teenib käibekindluse ja õigusrahu eesmärki ning lähtub põhjendusest, et mida rohkem võlausaldaja oma nõudeõiguse teostamisega viivitab, seda raskemaks võib võlgniku jaoks kujuneda õigusliku olukorra selgitamine. Et sellist olukorra kujunemist vältida peab võlausaldaja oma nõude esitama õigeaegselt, vastasel korral riskib ta sellega, et ka õiguslikult põhjendatud nõue võib aegumisväite esitamisel jääda rahuldamata.
32.Riigikohus on väljendanud seisukohta, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolus tuvastamine ka siis kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile ka muid vastuväiteid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused 3-2-1-8-07, 3-2-1-101-07).
33.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 162 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega kanna kulud hageja AS Kohtla-Järve Soojus.
35.Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates (TsMS § 174 lg 2).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.