Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ülle Jänes ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.mai 2009.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-2658
Tsiviilasi
Gennadi Krasnolutskiy hagi Niina Homjakova vastu 59 281,90 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20. märtsi 2008.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
59 281,90 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Gennadi Krasnolutskiy apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
06. mai 2009.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Gennadi Krasnolutskiy (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx), lepinguline esindaja adv abi Heidi Rajamäe Kostja Niina Homjakova (ik xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxx xx-xx xxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras adv Andres Lusmägi
1.Jätta Harju Maakohtu 20. märtsi 2008.a otsus muutmata. 2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 3.Jätta kõik menetluskulud hageja Gennadi Krasnolutskiy kanda. 4.Pärast kohtulahendi jõustumist kohustada Niina Homjakovat hüvitama kuue kuu jooksul riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 50% ulatuses 2106.30 (kaks tuhat ükssada kuus) krooni ja 30 senti riigieelarve tuludesse. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Menetlusabi taotlemise selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale võlatunnistuse alusel 40 000 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 01.07.2003.a. Võla mittetagastamise eest on hageja arvestanud viiviseid summas 19 281,90 krooni. Kostja on jätnud nõude tahtlikult täitmata. Kostja on võlgnevust viimati tunnistanud 15.12.2004.a, makstes hagejale intresse. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 59 281,90 krooni ning kohtul määrata, et kostja peab hagejale tasuma põhinõude täitmiseni viivist seadusejärgses määras ja kohtulahendi täitmiseks kostja tehtud maksed arvestatakse kõigepealt viivisenõude rahuldamiseks. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Nimetatud 40 000 krooni maksis hageja ostu-müügi eellepingu alusel korteri müüjatele. Hageja esitatud ”kostja omakäelise võlakirja” järgi oli maksetähtaeg 01.07.2003.a. Nimetatud dokumenti varasema tsiviilasja 2-05-2005 menetluses kohtule ei esitatud, mistõttu ei kohaldunud ega kohaldu aegumise peatumine. TsÜS § 146 lg 1 järgi on hagi aegumise tähtajaks kolm aastat ja sellest tulenevalt on hageja nõue selle dokumendi alusel aegunud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis 20.03.2008.a otsusega hagi nõude aegumise tõttu rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. TsÜS § 147 lg 1 tulenevalt muutus nõue sissenõutavaks 02.07.2003.a. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tulenev üldine aegumistähtaeg kolm aastat ja sama paragrahvi lg-s 5 märgitud kümneaastast aegumistähtaega kohaldatakse siis, kui kohustatud isik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 103 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 järgi arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Kohustuse mis tahes rikkumine ei ole automaatselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Süü, sh tahtluse olemasolu tuleb lisaks rikkumise tuvastamisele eraldi tuvastada. VÕS § 104 lg 5 sätestab, et tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hageja ei ole tõendanud, et kostja allkirjastas võlatunnistuse kavatsusega jätta võlatunnistusel märgitud summa tagastamata. Puuduvad eeldused VÕS § 104 lg 6 kohaldamiseks, sest hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid kohaldada TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast
hagi aegumise tähtaega. Kohaldada tuleb TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud kolmeaastast aegumistähtaega. TsÜS § 160 lg 1 järgi peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. 24.03.2006.a Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas 2-052005 jäeti rahuldamata Gennady Krasnolutskiy hagi Niina Homjakova vastu 72 527 krooni nõudes. Hageja nõue tulenes hageja, Roman Troskovi ja Viktor Vassiljevi vahelisest, OÜ Uus Kodu ja Partnerid (keda esindas kostja) vahendusel 18.03.2003.a sõlmitud eellepingust. Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtuotsusega 26.06.2006.a jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata. Otsuse kohaselt kinnitas hageja ise ja leidsid ka kohtud, et laenulepingut poolte vahel 10.03.2004.a ei ole sõlmitud ja laenusuhet ei ole. Seega hagi esitamine tsiviilasjas 2-052005 ei peatanud antud hagi aluseks olevast võlatunnistusest tulenevat nõude aegumist. Kostja seletuse kohaselt ei ole ta võlatunnistuse katteks hagejale mingeid intresse maksnud. Asjaolu kinnitab ka kohtule esitatud hageja konto väljavõte, millest nähtuvalt on Niina Homjakova tasunud intresse vastavalt hageja ning Roman Troskovi ja Viktor Vassiljevi vahel 18.03.2003.a sõlmitud eellepingule. Käesoleva hagi aluseks olev 16.04.2003.a koostatud võlatunnistus intresside maksmise kohustust ei kajasta. Seega intresside maksmine kostja poolt 18.03.2003.a sõlmitud lepingu täitmiseks ei katkesta käesoleva hagi alusena esitatud võlatunnistusest tuleneva nõude aegumist. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellant palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Apellant leiab, et võlakirja tõlgendades ja seadust kohaldades tuleb asuda seisukohale, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, mis on seotud põhikohustusega täitmise osas, kui ka korteriostu eellepingust tulenev nõue. Kohus on vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi, kohaldades nõude aegumisele TsÜS § 146 lg 1 sätestatud normi, mitte aga TsÜS § 146 lg 4 sätestatut. Kohus on vääralt kohaldanud VÕS § 104 lg 5. Hageja on esitanud kostja rikkumise tahtluse kohta tõendi, seega tekkis kostjal kohustus omapoolset väidet tõendada. Kuna võlatunnistus on deklaratiivne, siis tuleb aegumist kohaldada 18.03.2003.a korteri ostu eellepingust tulevale nõudele. Nimetatud nõude aegumine katkes võlgnevuse tunnustamise võlakirjaga, võlgnevuse tunnistamisega intresside tasumisega ning peatus kohtuasja 2-052005 menetluse ajaks. Seega on kohus ebaõigesti aegumist kohaldanud ja nõue ei ole aegunud ka mitte juhul, kui sellele kohaldada TsÜS § 146 lg 1 sätestatud kolmeaastast aegumistähtaega. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Edasine menetluse käik 20.03.2008 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Gennadi Krasnolutskiy esitas kassatsioonkaebuse Riigikohtule. 17.03.2009 otsusega Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht
Tsiviilkolleegium, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Tulenevalt TsMS § 652 lg 1 p-s 1 sätestatust võttis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et hageja nõue on aegunud ja hagi tuleb aegumise tõttu jätta rahuldamata. Aegumise mõiste sätestab TsÜS-i § 142 lg 1, mille kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kuna poolte vahel ei ole erimeelsust selles, et hageja nõue kostjalt võlatunnistuse alusel hagi aluseks oleva raha saamiseks tuleneb ostu-müügi eellepingu (tlk 59-61) täitmata jätmisest, muutus võlanõue sissenõutavaks alates 02.07.2003.a (TsÜS § 147 lg 1). TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, mis möödus seega 02.07.2006.a. Hagi on kohtule esitatud 19.01.2007.a ja seetõttu on nõudeõiguse teostatavus võlatunnistusest tuleneva kohustuse täitmiseks aegumistähtaja möödumise tõttu lõppenud. Võlatunnistusele hinnangu andmisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega, kusjuures võlatunnistuse sõnastus ei ole siinkohal määrava tähendusega. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kostja 16.04.2003.a antud võlatunnistus on deklaratiivne, millega VÕS § 30 lg 1 mõttes ei loodud uut kohustust vaid millega kostja kinnitas ostu-müügi eellepingust tuleneva võla tasumise kohustust. Kostja apellatsioonikohtu istungil antud seletuse kohaselt oli võlatunnistuse andmine ajendatud ärisuhetes reputatsiooni säilitamisest tööandja ja võimalike uute klientide ees ning ta pole võla tasumisest kõrvale hoidunud, kuid hageja pole temalt seda võlga nõudnudki. Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormise ümberpööramine ja võlatunnistusega antud kohustuse puudumist peab tõendama kohustuse olemasolu kinnitanud kostja. Nähtuvalt ostu-müügi eellepingust, ei ole hageja vaidlustanud asjaolu, et tema poolt makstud ja võlatunnistuse alusel kostjalt nõutavast rahast on kostja 18.02.3003.a maksnud välja korteri müüjatele, mitte jätnud endale, 40000 krooni (tlk 61 pöördel). Maakohtu hinnang aegumist ja selle väidetavat peatumist ning katkemist puudutavatele asjaoludele ja nende kinnitamiseks esitatud tõenditele on olnud igakülgne, täielik ja objektiivne ning kolleegiumil ei ole alust anda esitatud tõenditele teistsugust hinnangut ega kujundada nende pinnalt nõude aegumise, selle peatumise ega katkemise osas maakohtu järeldusega võrreldes erinevat seisukohta. Võlatunnistusega ei võtnud kostja endale kohustust tasuda hagejale intresse nagu hageja ekslikult leiab. Kostja poolt hagejale intresside maksmine ei ole seotud võlatunnistusest tuleneva nõude tunnustamisega kostja poolt ega katkestanud seetõttu TsÜS § 158 lg 2 alusel võlatunnistusest tuleneva nõude aegumist. Kaebuse väitega, et nõue ei ole aegunud seoses aegumise peatumisega teise kohtumenetluse tõttu (tsiviilasi nr 2-05-2005), kolleegium ei nõustu. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Eelnimetatud otsusega jäeti hageja nõue, mis põhines laenulepingule, kostja vastu rahuldamata. Käesolevas asjas tugineb hageja oma nõudes kostja poolt antud võlatunnistusele
ehk teisele hagi alusele, mida teises kohtumenetluses ei ole esitatud. Et kõnealused tsiviilasjad ei ole omavahel seotud ja seda on hageja ise oma 22.03.2007.a määruskaebuses kinnitanud (tlk 46-47), ei kohaldu võlatunnistusest tulenevale nõudele aegumise peatumine seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-05-2005. Kolleegium ei nõustu hagejaga selles, et kohus kohaldas vääralt materiaalõigusnormi, jättes kohaldamata hagi aegumisele TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud nõude aegumistähtaja. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Nõustuda võib hagejaga selles, et kostja tegevusetust saab käsitada tahtliku tegevusena, kuid samas ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kostja tegevusetust lugeda tahtlikuks õigusvastase tagajärje soovimiseks. Üksnes hageja väitest, et kostja tahtlus seisnes oma kohustuse täitmata jätmises, kõnealuse sätte kohaldamiseks ei piisa. Ka Eesti Posti tõendile (tlk 126) vastuväite esitamata jätmine ei eelda kolleegiumi arvates TsMS § 231 lg 4 kohast kostja omaksvõttu hagejale oma tegevusetusega õigusvastase tagajärje soovimises. Alust kostja poolt kohustuse tahtliku rikkumise eeldamiseks, nagu hageja kaebuses leiab, ei anna kolleegiumi arvates ka kostja esindaja 14.02.2008.a kohtuistungil antud vastus ostu-müügi eellepingu mittetäitmise asjaolude kohta. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 171 lg-ga 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja Gennadi Krasnolutskiy kanda.
Ülle Jänes
Ande Tänav
Urmas Reinola
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.