2-08-90632/8 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Swedpanka, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 26.05.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik 29.12.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Danske Bank A/S (endise nimega AS Sampo Pank) ja kostja limiidilepingu . Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ning Danske Bank A/S (endise nimega AS Sampo Pank) ütles 17.05.2007.a. lepingu üles. Danske Bank A/S (endise nimega AS Sampo Pank) loovutas talle kuuluva nõude kostja vastu I OÜ . Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse kogusummas 21 141,91 krooni, mille moodustab põhivõlgnevus summas 11 760,11 krooni, intressid summas 3516,74 krooni, viivised seisuga 10.märts 2009.a. summas 4115,06 krooni, leppetrahv summas 1000 krooni, panga sissenõudmisega kaasnevad kulud summas 500 krooni ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv sumas 250 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised alates 11.märtsist 2009.a. kuni põhivõlgnevuse reaalse tasumiseni arvestusega 19% võlgnetavast põhisummast aastas ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 03.04.2009.a. Kostja talle antud tähtaja jooksul ega kuni tagaseljaotsuse tegemiseni kohtule ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus lahendada asja tagaseljaotsuse tegemisega. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hageja on 15.05.2009.a. esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus jätab hagi leppetrahvi 1000 krooni osas rahuldamata. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 32-1-120-08 on tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.

Kohus jätab hagi panga sissenõudmisega kaasnevate kulude 500 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt panga sissenõudmisega kaasnevate kulude 500 krooni hüvitamist vastavalt panga kehtivale hinnakirjale. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on panga sissenõudmisega kaasnevate kulude hüvitamine 500 krooni ulatuses. Sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. Kohtu hinnangul on panga sissenõudmisega kaasnevate kulude nõue tühine tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud kulud on ebamõistlikult suured. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav. Kohus leiab, et nimetatud kulud on ebamõistlikult suured, seega jätab kohus hageja nõude kostjalt 500 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub põhivõla, intresside ja viiviste osas rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 94, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1, § 397 lg 1 ning TsMS § 367. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena 6000 krooni, millest 1000 krooni moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 5000 krooni (ilma käibemaksuta) õigusabikulud. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Arvestades asja vähest keerukust peab kohus mõistlikuks õigusabikulude suuruseks maksimaalselt 2000 krooni. Kuna maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv summas 250 krooni kuulub menetluskude hulka, mõistab kohus selle välja koos teiste menetluskuludega. Kokku mõistab kohus kostjalt välja menetluskuludena 3250 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.