Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

1 (4)

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esitas 08.05.2008.a hagiavalduse OÜ Oja AO vastu solidaarselt võlgnevuse 147 651,60 krooni nõudes. 22.05.2009.a esitas hageja hagist loobumise avalduse OÜ O suhtes, kuivõrd äriühing on registrist kustutatud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja OÜ O21.10.2005.a rendilepingu nr L05109515 (leping 1), mille kohaselt kohustus kostja tasuma kõik lepingu 1 rendiobjektiga seotud rendimaksed. Kostja ei tasunud kõiki lepingu 1 järgseid rendimakseid nõuetekohaselt, mistõttu lõpetas hageja lepingu 1 ühepoolselt. Lepingu 1 lõpetamisest teavitati kostjat kirjalikult teatisega. Lepingu 1 tagatisena sõlmisid hageja ja kostja AO käenduslepingu. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 125 000 krooni. Seisuga 07.05.2008.a on kostja lepingust 1 tulenev võlgnevuse summa 34 077,98 krooni. Nimetatud summa koosneb: osaliselt tasumata jaanuar 2006.a rendimakse summas 1 757,08 krooni; tasumata rendimaksed perioodil veebruar-märts 2006.a summas 4 627,84 krooni; lepingu 1 eseme teisaldustasu summas 2 950 krooni; lepingust 1 tulenev kindlustusmakse summas 2 921,58 krooni; kahjum lepingu 1 eseme müügist summas 17 546,48 krooni; lepingu 1 eseme müügiteenus summas 4 275 krooni. Kostja kohustub tasuma leppetrahvi lepingu 1 rikkumise eest summas 5 000 krooni. Hageja ja kostja OÜ O vahel sõlmiti 21.10.2005.a rendileping nr L05109323 (leping 2), mille kohaselt kohustus kostja tasuma kõik lepingu 2 rendiobjektiga seotud rendimaksed. Kostja ei tasunud kõiki lepingu 2 järgseid rendimakseid nõuetekohaselt, mistõttu lõpetas hageja lepingu 2 ühepoolselt. Lepingu 2 lõpetamisest teavitati kostjat kirjalikult teatisega. Lepingu 2 tagatisena sõlmisid hageja ja kostja AO käenduslepingu. Käendaja vastutuse maksimumsumma on 125 000 krooni. Seisuga 07.05.2008.a on kostja lepingust 2 tulenev võlgnevuse summa 34 748,32 krooni. Nimetatud summa koosneb: osaliselt tasumata jaanuar 2006.a rendimakse summas 1 076,30 krooni; tasumata rendimaksed perioodil veebruar-märts 2006.a summas 4 681,80 krooni; lepingute lõpetamise teatise tasu summas 118 krooni; lepingust 2 tulenev kindlustusmakse summas 2 955,55 krooni; lepingu 2 eseme teisaldustasu summas 2 950 krooni; kahjum lepingu 2 eseme müügist summas 18 691,67 krooni; lepingu 2 eseme müügiteenus summas 4 275 krooni. Kostja kohustub tasuma leppetrahvi lepingu 2 rikkumise eest summas 5 000 krooni. Seisuga 07.05.2008.a on kostja viivisevõlgnevus hageja ees kokku 137 134,33 krooni. Lähtuvalt hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja kostjalt viivitusintressi põhinõudest väiksemas ulatuses s.o 68 825,30 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu summas 48 245,48 krooni, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3 750 krooni, esindaja tasu 44 295 48 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu 200 krooni. Kohtu põhjendused Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 03.03.2009.a. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokumendid on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse

2 (4)

tegemist. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada, lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 361 kohaselt kohustub liisingulepinguga liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 147 651,60 krooni, millest põhivõlgnevus 68 826,30 krooni, viivis 68 825,30 krooni ja leppetrahv 10 000 krooni. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 44 295,48 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud SEB Ühisliising kinnituskirja (t lk 83). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Arvestades esindaja tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1 000 krooni.

3 (4)

Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 3 750 krooni ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu summas 200 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 4 950 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.