Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

MENETLUSE KÄIK

13.03.2009 esitas võlgniku juhatuse liige Andrus Sareal kohtule OÜ Sakkose Ehitus pankrotiavalduse (tlk 4). 20.03.2009 määrusega algatas kohus OÜ Sakkose Ehitus pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti (tlk 13). 08.05.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande ning taotluse määrata oma tasu suuruseks 10 750 krooni ja hüvitada kulud 2615 krooni OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (tlk 19-29, 92-93).

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku juriidiline seisund OÜ Sakkose Ehitus asutas 31.10.2006 Andrus Sareal, äriühing kanti äriregistrisse 11.12.2006. Osanik (osa nimiväärtus 40 000 krooni) ja juhatuse liige on Andrus Sareal. Äriühingu juhtkonna seletus äriühingu majandustegevuse kohta Äriühing alustas aktiivset majandustegevust 2007. a märtsis. Põhitegevusalaks oli ehitus- ja remonditööd, olulise osa ehitustöödest moodustasid katuseehitustööd. Äriühingu 2007. majandusaasta finantstulemiks oli kasum summas 27 862.- krooni. Majanduslik olukord oli rahuldav kuni 2008. a juunini, mil töid hakkas segama vihm. Tuli teha lisatöid poolelioleva katusega hoonete kaitsmiseks, tööd hakkasid venima, ooteaja eest tuli töötajatele maksta, kuid klientidega olid lepingud sõlmitud tükitöö alusel. Klientide hoonete siseruumides tuli teostada remonttöid, sest ehitusjärgus katustelt tekkisid vihmavee läbijooksud. Kulus nii tööaega kui ka ehitusmaterjali, mida enne lepingu sõlmimist koostatud kalkulatsioonis ei osatud ette näha. Tööde venimise tõttu ei saanud äriühing klientidelt raha, samas jäid alles kulud (palgakulu, transpordikulu, tööriistade rent jms), samuti tõusis 2008. a suvel oluliselt bensiini ja seega transpordi hind, mida kalkulatsioonide koostamisel ei olnud võimalik ette näha. See vähendas veelgi saadaolevat kasumit. 2008. a suvel varastati ära suurel hulgal firma tööriistu (kahju ca 15 000.- krooni), süüdiolevaid isikuid ei ole õnnestunud välja selgitada. 2008. majandusaastal vähenes oluliselt ka nõudlus ehitustööde järele ning äriühingu käive jäi loodetust oluliselt väiksemaks. Juhtkonna selgituste kohaselt selgus äriühingu majanduslikult kehv seis alles 2008. majandusaasta bilansi koostamisel 2009. a veebruaris. Ajutise halduri poolt tuvastatu seoses äriühingu majandustegevusega Äriühing sattus liigsõltuvusse võõrkapitalist faktiliselt 2007. majandusaasta oktoobrist ja edaspidi on see ainult süvenenud. Äritegevus toimus alates 2008. a algusest üldjuhul märkimisväärse kahjumiga. Likviidsusnäitajad on alates 2008. a jaanuarist mitterahuldavad (hinnang nõrk). Omakapital ei vasta seaduses sätestatud nõuetele alates 2008. a jaanuarist, mil see muutus pöördumatult negatiivseks. Samast ajast ei kata äriühingu koguvara enam ära ka äriühingu kohustusi. Altmanni pankrotikordajast nähtuvalt on äriühing olnud pöördumatult maksejõuetuse situatsioonis alates 2008. a jaanuarist. Võlgniku vara ja võlad OÜ Sakkose Ehitus vara reaalne väärtus on mitte enam kui 66.20 krooni (raha kassas). Teadaolevate võlgade suurus on vähemalt 412 000 krooni, võlad kasvavad iga päevaga seoses viivitusintresside lisandumisega. Lühiajalised laenuvõlad on 123 800 krooni (Ergo Vigandile 120 500 krooni, Andrus Sarealile 3300 krooni), maksuvõlad 160 114.70 krooni, võlad töötajatele 108 528 krooni (Andrus Sarealile väljamaksmata töö- ja puhkusetasu (bruto)), muud viitvõlad 19 309.38 krooni. Hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele Võlgnik on maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Puuduvad likviidsed vahendid kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Majandustegevus on 2008. a lõpust sisuliselt seiskunud, puuduvad põhitegevuseks vajalikud varad, töö- jms lepingud. Netovara on juba 2/4

2008. a jaanuarist märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks täiendavate soodsate krediitide saamine on ebatõenäoline. Lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. Ajutine pankrotihaldur ei näe ilma mahukate investeeringuteta käesoleval hetkel enam võimalusi võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja juriidilisest isikust võlgniku tervendamiseks. Juhatuse tegevus seoses võlgniku netovara tasemega Äriühingu omakapital muutus pöördumatult negatiivseks (st äriühingu vara ei katnud kohustusi ning sisuliselt tegutseti võlausaldajate arvel) hiljemalt 2008. a jaanuari lõpuks. Miski ei viidanud võimalusele, et samal viisil jätkates suudab äriühing mõistliku aja jooksul omakapitali taastada ning makseraskused ületada. Seisuga 20.03.2009 oli äriühingu arvestuslik netovara juba 381 898.- krooni. Juhatuse liige esitas pankrotiavalduse oluliselt hiljem pärast alalise maksejõuetuse ilmnemist, lähtudes võlgniku enda raamatupidamisandmetest. OÜ Sakkose Ehitus juhatuse liige on rikkunud ÄS §-s 171 ja § 180 lg-s 51 sätestatud kohustusi, mis vastab formaalselt ka KarS §-is 380 ja §-is 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Ajutine haldur ei pea põhjendatuks võlgniku juhatuse liikme seletust, mille kohaselt ta sai äriühingu kehvast majandusseisust teada alles 2009. a veebruaris äriühingu 2008. a majandusaasta aruande koostamisel. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu juhatus osaühingu raamatupidamist. Alates 2007. a algusest pidas äriühingu raamatupidamisarvestust eraldi raamatupidaja, kellele ei ole kordagi esitatud pretensioone töö puudulikkuse kohta, vaid on peetud põhjendatuks maksta isikule töötasu kuni töölepingu lõpetamiseni 2009. a veebruaris. Eeltoodut arvestades on OÜ Sakkose Ehitus juhatuse liige olnud ise raskelt hooletu äriühingu juhtimisel ning äriühingu juhtimiseks vajalike andmete nõudmisel raamatupidajalt. Arvamus tagasivõidetavate tehingute ja muul alusel nõuete esitamise võimaluste kohta Ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. Välistatud ei ole võimalus esitada äriühingu juhatuse vastu kahjunõudeid seoses asjaoluga, et ta ei ole äriühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult esitanud äriühingu pankrotiavaldust. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Maksejõuetuse kujunemine sai alguse 2007. a lõpus, faktiliselt tekkisid alalise maksejõuetuse tunnused 2008. a alguseks. Alaline maksejõuetus kujunes majanduslike põhjuste ja juhatuse liikme poolt toimepandud raskete juhtimisvigade koosmõjus. Maksejõuetuse põhjused on järgmised: 1) äriühingu juhi kogenematus ja valearvestused seoses äritegevusega, ka juhatuse liige ise on põhjendanud kahju tekkimist lisatööde- ja kulutuste tegemise vajadusega, mida ta ei osanud klientidega kokkulepete sõlmimisel ette näha; 2) järsk majanduslangus ehitussektoris ning sellest tulenevalt OÜ Sakkose Ehitus poolt osutatavate tööde/teenuste järele nõudluse järsk vähenemine; 3) juhatuse liikme raske juhtimisviga – pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmine. Alates jaanuarist 2008 tegutses äriühing sisuliselt võlausaldajate vara arvel. Kahjumiga tegevuse jätkamist, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital oli hävinud, saab käsitada PankrS § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana. Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud OÜ-l Sakkose Ehitus on reaalselt vara 66.20 krooni. Pankrotivara suurendamine on võimalik vaid läbi juhatuse liikme vastu algatatavate kohtumenetluste, millega seotud kulude katteks aga vahendid puuduvad. Ajutine haldur ei saa ka garanteerida, et kohtumenetluse tulemusena õnnestub pankrotivara niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Seega 3/4

võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Ajutisel halduril puuduvad andmed isiku kohta, kes oleks nõus finantseerima OÜ Sakkose Ehitus pankrotimenetlust. Esineb PankrS § 29 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

KOHTUISTUNG

Juhatuse liige A. Sareal oli ajutise halduri tasu suurusega nõus, samuti oli ta nõus enda määramisega dokumentide hoidjaks. A. Sarealil on 9 klassi haridust, ta pidi tegema ainult lihttööd ja olema juhatuse liiga, firmat ei pidanud tema juhtima hakkama. Võlgniku esindaja M. Ploom ei vaielnud ajutise halduri aruandele vastu, samas ei olnud ta nõus ajaga, millal selgus juhatuse liikme jaoks maksejõuetus. A. Sarealil ja võlausaldaja E. Vigandil on olemas kokkulepe, E. Vigandi pankrotimenetlust finantseerida ei soovi. Ajutise halduri tasu on nõus maksma A. Sareal pärast raha saamist (tlk 95).

KOHTU SEISUKOHT

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Toimiku materjalidest nähtuvalt on OÜ-l Sakkose Ehitus kohustusi 412 000 krooni ning võlad kasvavad iga päevaga seoses viiviste lisandumisega. Vara on võlgnikul vaid 66.20 krooni väärtuses. Vara pankrotimenetluse kulude katteks ei ole. Tagasivõitmise aluseid ei esine. On küll alus juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks, kuid teadaolevalt ei soovi keegi maksta kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Sakkose Ehitus pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetuse põhjustasid järgmised asjaolud. Äriühingu juhatuse liige Andrus Sareal oli kogenematu ning tegi seoses äritegevusega valearvestusi. Ehitussektoris toimus järsk majanduslangus ning sellest tulenevalt vähenes nõudlus. Maksejõuetust on süvendanud raske juhtimisviga. Alates 2008. a jaanuarist ei vastanud äriühingu omakapital seaduses sätestatud nõuetele, äriühing oli maksejõuetu. Juhatuse liige ei võtnud aga tarvitusele vajalikke abinõusid (ÄS § 171 lg 1, 2, § 176) ega esitanud õigeaegselt ka pankrotiavaldust (ÄS § 180 lg 51), vaid jätkas tegutsemist võlausaldajate arvelt. Asjakohane ei ole juhatuse liikme seletus, et tema sai maksejõuetusest teada alles 2008. majandusaasta aruande koostamisel 2009. a veebruaris. ÄS § 183 näeb ette, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võlgnikul oli ka raamatupidaja, kelle töö kohta ei ole pretensioone esitatud. Seega on OÜ Sakkose Ehitus juhatuse liige olnud ise raskelt hooletu äriühingu juhtimisel ning juhtimiseks vajalike andmete nõudmisel raamatupidajalt. Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg-le 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Küllike Mitil likvideerida OÜ Sakkose Ehitus kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ Sakkose Ehitus registrist kustutamist tuleb Küllike Mitt vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Sakkose Ehitus dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele Andrus Sarealile, kes kinnitas kohtuistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks. Ajutise halduri tasu suuruse ja hüvitatavad kulutused peab kohus mõistlikuks määrata kindlaks hiljem eraldi määrusega. Kohtunik 4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.