Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

EDASIKAEBE KORD

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates kostjale tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvele nr 221013921094 AS Swedbank, viitenumber 3100057484 kautsjoni 500 (viissada) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse 1 (4)

avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Aktiva Finants OÜ hagiavaldus kostja vastu põhivõla 1436,40 krooni ja viiviste 1435,40 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Elisa Eesti AS ja kostja vahel 08.10.1998 sõlmitud liitumisleping, mille alusel teenuse osutaja kohustus osutama mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt lepingule kohustus kostja tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summas iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuste osutaja ütles lepingu üles, seoses kostjapoolse lepingukohtuste rikkumisega, andes tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning loovutas põhinõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Nõude loovutamise teade on kostjale edastatud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt: põhivõlgnevus 1436,40 krooni ning viivised summas 1435,40 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus koos kõrvalnõuetega summas 2871,80 krooni ning menetluskulud (õigusabikulud 1500 krooni, riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni ning riigilõiv 1 000 krooni).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega kätte toimetatud 01.04.2009.a. /tl. 46/ isiklikult (TsMS § 316 lg.3) . Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotles kohtult kostja vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemist. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse 2 (4)

kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohtule teadaolevatel andmetel elab kostja Hollandis. Kohus tuvastas, et Elisa Eesti AS ja kostja vahel on 08.10.1998 sõlmitud liitumisleping /tl. 5/, mille alusel osutatakse kostjale teleteenust. Liitumislepingu lisaks on eeskirjad /tl. 16-17/. Elisa Eesti AS on igakuiselt esitanud kostjale arveid teenuste tasumise suhtes /tl. 6-15/. Elisa Eesti AS on nõude loovutanud 14.02.2007 OÜ Aktiva Finants, millest on kostjat teavitatud /tl. 18/. Kostjale on edastatud võlateatis /tl. 19/, milles antakse tähtaeg võlgnevuse tasumise kohta. Kostjale on edastatud ka pretensioon /tl. 20/, milles hoiatatakse, et võlgnevuse tasumatra jätmisel on neil õigus pöörduda kohtusse. Hageja on esitanud sama nõude maksekäsu kiirmenetluses /tl. 21-22/, mis jäeti rahuldamata, kuna ei suudetud tuvastada võlgniku asukohta. Kostja on oma perekonnanime muutnud Alla Jakovlevast A.K.ks /tl. 47/. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma; lg 2 leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kooskõlas VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 2 kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et liitumislepinguga, võlateatisega, pretensiooniga, kostjale saadetud arvetega on tõendatud kostja võlgnevus hageja ees summas koos viivisega summas 2871,80 krooni. Kohus rahuldab hagi ja mõistab võlgnevuse summa kostjalt välja. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud hagiavalduses menetluskulude nimekirja /tl. 4/, mille kohaselt hageja on tasunud riigilõivu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 250 krooni, riigilõivu haginõudelt 1000 krooni ning õigusabikulude eest summas 1500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud. 3 (4)

Kohus rahuldab hageja taotluse ning mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 2750 krooni.

Olev Mihkelson Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.