Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

esitama apellatsioonkaebuse. Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt asus kostja esmakordselt elama eluruumi XXX 30.08.2004 sõlmitud üürilepingu alusel. Praegu kasutab kostja eluruumi 28.11.2008 sõlmitud lepingu alusel. Võlgniku kohustus tasuda üüri tuleneb üürilepingu p-dest 4.2.4 ja 5.3, mille kohaselt tasub üürnik üürileandjale eluruumi kasutamise eest üüri. Samasuguse kohustuse sätestab ka VÕS § 271. Lisaks üürile eluruumi kasutamise eest kohustub üürnik tasuma eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud: vesi ja kanalisatsiooniteenused, soojavarustuseks vajalik soojus, maamaks, tarbitud elektrienergia ja hoonekindlustus proportsionaalselt üürniku kasutuses oleva eluruumi osale elamust. Neil asjaoludel nõuab Tartu linn hagis Kristi Vesso vastu VÕS § 271 ja § 292 lg 1 alusel üüri ja kõrvalkulude 24 266,53 krooni ja viivise 588,90 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt puudub Tartu linnal antud asjas nõue kostja vastu ja hagiavaldus tuleb selle ebakorrektsuse tagajärjel TsMS § 423 lg 1 p 7 alusel läbi vaatamata jätta. Kui Tartu linn oleks hagi esitaja, oleks ta RLS § 21 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Hagiavalduse lisas olevas nn üürivõla arvestuses on ainult rida numbreid, millest ei ole välja lugeda millises reas asub võlg ehk kust on tulnud võlgnevus. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus määras 22.04.2009 määrusega TsMS § 403 lg 1 alusel asja lahendamise kirjalikus menetluses. Sotsiaaleluruumi üürilepinguga nr 2491 (tl 25-27) on tõendatud, et Tartu linna ja Kristi Vesso vahel on sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping XXX Tartus asuva eluruumi kasutamiseks tähtajaga kuni 27.08.2009. Leping on sõlmitud Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni 24.10.2008 protokollilise otsuse nr 37 p 11.1 alusel (tl 24). Kostja ja tema laste poolt viidatud sotsiaaleluruumi kasutamist alates 30.08.2004 tõendavad temaga eelnevalt sõlmitud sotsiaaleluruumi üürilepingud ja 30.08.2004 eluruumi üleandmise-vastuvõtmise akt (tl 28-47). Võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, p 6; 108 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 271 ja § 292 lg 1 kohaselt kohustub üürnik üürilepinguga maksma üürileandjale asja kasutamise eest tasu (üüri) ja kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud), kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Kostja kohustus tasuda üüri ja kõrvalkulusid tuleneb üürilepingu p-dest 4.2.6, 5.3 ja 5.4, mille kohaselt tasub üürnik üürileandjale eluruumi kasutamise eest üüri ja lisaks üürile eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud ja maksud. Lepingu p 5.5 järgi on üürileandjal õigus nõuda üüri, kõrvalkulude ja asjaga seotud maksude mittetähtaegse tasumise korral viivist 0,02% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest, alates üüri maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Sotsiaalmajas XXX on üüri suuruseks kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 15.05.2007 ja 22.04.2008 korraldustega vastavalt 11 krooni ja 14 krooni üldpinna ühe ruutmeetri kohta kuus (tl 48-49). Nähtuvalt väljavõttest hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest (tl 23) on eluruumi XXX hooldusja kommunaalteenuste võlg 01.12.2008 seisuga 24 855,43 krooni, millest on viivis 588,90 krooni. Arvestusest nähtuvad alates 01.12.2007 veergude kaupa kululiigid ja nende summad, mis on veerus 12 liidetud kokku. Veerus 14 on märgitud kostja poolt tasumised, s.o 07.02.2008 5054 krooni ja 13.03.2008 2200 krooni. Kostja ei ole esitatud arvestust sisuliselt vaidlustanud ega esitanud kohtule

tõendeid nõutava üüri ja kõrvalkulude tasumise kohta. Hageja on oma üürilepingust tulenevad kohustused täitnud, andes kostjale üürile sotsiaaleluruumi XXX Tartus, kostja on aga oma kohustused tasuda üüri ja kõrvalkulusid jätnud osaliselt täitmata, mistõttu tuleb üür ja kõrvalkulud 24 266,53 krooni ja viivis 588,90 krooni; kokku 24 855,43 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja menetluslike taotluste osas jätta hagi TsMS § 423 lg 1 p 7 alusel läbi vaatamata ja hageja on RLS § 21 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest, märgib kohus järgmist. Kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks ei kuulu rahuldamisele, sest hageja esindaja on tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Tartu linn tegutseb Tartu Linnavalitsuse kaudu ja 29.12.2008 Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr 1407 on volitatud Tartu linna esindama Tartu Elamuhalduse ASi edasivolitamise õigusega. Tartu Elamuhalduse ASi juhatuse liige Teet Suits on 13.04.2009 volikirjaga volitanud tsiviilasjas nr 2-08-88966 Tartu Elamuhalduse ASi esindama Rein Pärtelit. Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu ei ole vabastatud RLS § 21 alusel hagiavalduselt riigilõivu tasumisest, sest Tartu Maakohus ei ole Tartu linna asutus ega tema hallatav asutus. TsMS § 145 alusel on vabastatud riigilõivu tasumisest menetlusosalisena Eesti Vabariik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab hageja menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.