Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

oktoobris 2005. Kostja andis hagejale elektripaigaldiste tehnilise dokumentatsiooni. Elektripaigaldised võõrandas kostja aga hoopis OÜ-le J hinnaga 2 950 000 krooni. Sellega tekitas kostja hagejale kahju summas 4 530 571,68 krooni. Nimetatud summa on hageja hinnangul elektripaigaldiste soetamismaksumus. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista ning jätta kostja kanda menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Liitumislepingul puudus allkirjastamise hetkel nii number kui kuupäev. Kostja väidab, et liitumisleping sõlmiti septembris 2004. Elektri- ja sidevõrkude planeeringu kehtestamine toimus 18.12.2003 ning puudub mõistlik põhjendus, miks kostja pidi lepingu sõlmima enne seda. 10.12.2003 ei saanud pooled teada ehitusprojektist 04-45ELV , mille koostamiseks tegi EIOÜ pakkumise alles 12.02.2004, leping sõlmiti 25.02.2004 ning projekt pidi valmima 30.04.2004. Lepingu p 4.1 näeb ette ka kehtiva ehitusloa üleandmise, mis aga väljastati alles 15.06.2004 ja 09.09.2004. Hagejalt saadud infole tuginedes ei tekkinud kostjal kahtlust, et hagejal on õigus võrguteenuse osutamiseks. Pärast liitumislepingu sõlmimist ning elektripaigaldiste väljaehitamist sai kostja Energiaturu Inspektsiooni 14.12.2005 otsuse nr 2-7/202, millest selgus, et elamurajoon asub OÜ J teeninduspiirkonnas ning hagejal ei ole õigust selles piirkonnas võrguteenust osutada. Seetõttu oli hageja tegevus võrguteenuste osutamiseks ebaseaduslik. Kostjal puudus seadusest tulenev õigus anda elektripaigaldised üle hagejale. Kostja leiab, et seadusega vastuolus olev leping on tühine. Kui leping ei ole tühine, on kostja lepingurikkumine vabandatav. Kahju hüvitamise nõue on tõendamata. Hagejale sai kahju tekkida mitte lepingust, vaid Energiaturu Inspektsiooni 17.06.2004 otsusest, millega omandas õigused elektripaigaldistele OÜ J . Hageja täitis enda kohustuse ka enne, kui sai paigaldiste valduse endale, mistõttu võttis endale kahju tekkimise riski. Kostja leiab, et elektrivõrgu väärtuseks on maksimaalselt 2 950 000 krooni, hageja võimalik kahju ei saa seda summat ületada. Kostja vastuhagi Kostja esitas vastuhagi, milles palub tuvastada poolte vahel sõlmitud liitumislepingu tühisus. Vastuhagi tugineb kostja vastuses märgitud asjaoludel ning peaasjalikult sellel, et Energiaturu Inspektsiooni 17.06.2004 otsusega on elamurajooni võrguteenuse osutajaks OÜ Ja , hageja ei ole kunagi taotlenud elamurajooni määramist oma teeninduspiirkonna hulka. Võrguteenuseid võib osutada üksnes jaotusvõrguettevõtja ise. Hageja vastuväited Asjaolu, et detailplaneering kehtestati alles 18.12.2003 ei tõenda liitumislepingu hilisemat sõlmimist, kuna detailplaneeringu koostamine ja vastuvõtmine on pikaajaline protsess ning hageja võis eeldada, et detailplaneering ka sellisena kehtestatakse. Eeldatava ehitusprojekti numbri võis koostaja teada saada ka varem. Tõenäoliselt toimusid enne hinnapakkumise tegemist eelläbirääkimised kostja ja OÜ E vahel. Elektrivarustuse projekti hakkas OÜ Eldeco koostama hageja kontrolli all, mis tõendab, et liitumisleping oli 19.03.2004 sõlmitud. Väited hageja ebaseadusliku tegevuse kohta ei puutu asjasse ega kahjusta kostja õigusi ja huve. Pretensioone võinuks esitada OÜ Ja , kuid see hagi on juba aegunud. Elektrituruseadus ei reguleeri olukorda, kus võrku hakati rajama kui teeninduspiirkonnad olid veel määramata. Hagejal tekkis lepingu järgi omandiõigus elektripaigaldistele, samuti on kohus jõustunud otsusega sisuliselt tunnustanud hageja omandiõigust elektripaigaldistele.

Kohtu põhjendused

Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid liitumislepingu, mille kohaselt hageja kohustus tagama võrguühenduse kostja liitumispunktis Keila vallas, Kulna külas 3 päeva jooksul peale kostja elektripaigaldiste üleandmist hagejale (p 3.1). Hageja kohustus teostama ehitusjärelevalvet ja võtma elektripaigaldised enda bilanssi (p 3.2). Lepingu objektiks olevate elektrivõrkude ehitus korraldatakse vastavalt hageja tehnilistele tingimustele ning ehitusprojektile 04-45ELV (p 5.1). Liitumistasu on võrdne elektrivõrkude ja ühenduspunktide rajamiskuludega, mille kannab kostja (p 2.1). Puudub vaidlus ka selles, et kostja ehitas elektripaigaldised valmis, kuid ei andnud neid hageja omandisse, vaid OÜ J . Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Kohus leiab, et pooled on sõlminud töövõtulepingu. Mõlemad pooled pidid tegema tasu eest mingi töö või osutama teenuse. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“ Poolte vahel on vaidlus, millal viidatud leping sõlmiti ning kas leping on kehtiv. Kostja poolt esitatud leping ei kanna kuupäeva ja numbrit (I kd, t lk 161-163, II kd, t lk 12-14, 65-66) ning kostja andis vande alla seletuse, et leping on sõlmitud hilissuvel-sügisel 2004. Hageja leping kannab numbrit 04-03/1 ja kuupäeva 10.12.2003 (I kd, t lk 7-8, II kd, t lk 31-32) ning lepingu allkirjastanud AZ andis ütlusi, mille kohaselt sõlmiti leping 2003a lõpus. Kohus alustab lepingu kehtivuse üle otsustamisest, s.o vastuhagist. Elektripaigaldised on võõrandatud OÜ-le J (I kd, t lk 18-31, 76-89, 111-124). Kostja põhjendab seda sellega, et Energiaturu Inspektsiooni 14.12.2005 otsusega nr 2-7/202 kohustati OÜ-d E tagama välja ehitatud elektrivõrgu OÜ J kasutusse andmine (I kd, t lk 69-75, 104-110), võrguettevõtja sai olla vaid OÜ J , mitte kostja. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 „seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda.“ Elektrituruseaduse (EITS) § 60 lg 1 järgi „jaotusvõrguettevõtja tegevusloas nimetatud teeninduspiirkonnas võib võrku või liini ehitada ja/või võrguteenuseid osutada üksnes see jaotusvõrguettevõtja ise. /.../“ EITS § 64 lg 1 kohaselt „kui võrgu omanik ei ole tema omandis oleva võrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks tegevusluba omav võrguettevõtja, tagab ta, et selline võrk on asjakohase tegevusloaga võrguettevõtja kasutuses, kes vastutab õigusaktides sätestatud võrguettevõtja kohustuste ja tegevusloa tingimuste täitmise eest.“ Kostja leiab, et terve pooltevaheline leping on tühine seetõttu, et hageja ei ole jaotusvõrguettevõtja. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Lepingus on pooltel vastastikused kohustused – kostja kohustus ehitama elektripaigaldised ning need üle andma hagejale, hageja kohustus tagama elamurajooni elektrienergiaga varustamise. EITS-ga ei ole vastuolus elektripaigaldiste ehitamine kostja poolt situatsioonis, kus jaotusvõrguettevõtjat pole määratud. Seda on tõdenud ka Energiaturu Inspektsioon, kes on märkinud oma otsuses, et kinnisvaraarendajal oli õigus valida, millisest võrguettevõtjalt ta tellib tehnilised tingimused elamurajooni detailplaneeringu koostamiseks. Seetõttu ei ole see osa lepingust seadusega vastuolus ja tühine. Tühine ei ole ka kokkulepe elektripaigaldiste omandiõiguse üleandmiseks, sest EITS kohaselt võivad paigaldised olla ka teise isiku, kui võrguettevõtja

omandis, sellisel juhul peab omanik tagama võrguettevõtjale paigaldiste kasutamise. Seega ei pea elektripaigaldiste omanik ilmtingimata olema võrguettevõtja. Kohus leiab, et seadusega ei ole vastuolus ka punkt, mis sätestab, et hageja kohustub tagama elamurajooni elektrienergiaga varustamise. Õige on küll kostja väide, et võrguteenuseid võib osutada üksnes jaotusvõrguettevõtja ise, kuid see ei muuda lepingut tühiseks. Nimelt annab seadus mitmeid võimalusi, kuidas kohustatud isik saaks oma vastavat kohustust täita. Kui lepingu sõlmimisel ei ole kohustatud isik jaotusvõrguettevõtja ning teeninduspiirkond on määramata, saab see isik taotleda vastava piirkonna määramist enda teeninduspiirkonna hulka. Energiaturu Inspektsiooni otsusest nähtub, et hageja taotles küll 23.12.2003 teeninduspiirkonna määramist, kuid ei taotlenud elamurajooni enda teeninduspiirkonna hulka arvamist. Kui teeninduspiirkonnad on määratud, annab EITS § 63 lg 1 järgmise võimaluse jaotusvõrguettevõtjatel omavahel kokku leppida teeninduspiirkondade vastastikuses muutmises. Kohus leiab, et viidatud asjaoludel ei saa pooltevahelise lepingu punkti 3.1, millega hageja kohustus kostjale tagama võrguühenduse, pidada tühiseks. Seetõttu jätab kohus vastuhagi rahuldamata. Samas leiab kohus, et ka hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjal on õigus keelduda enda kohustuste täitmisest. Kuivõrd mõlemal poolel olid õigused ja kohustused ning kuivõrd ühe poole kohustuste täitmine eeldas teise poole kohustuste täitmist, on tegemist vastastikuse lepinguga. VÕS § 111 lg 1 kohaselt „kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.“ Lepingu kohaselt pidi kostja omal kulul ehitama elektripaigaldised ja need üle andma hagejale. Hageja kohustus tagama võrguühenduse. Liitumistasu kostja eraldi maksma ei pidanud, kuna andis elektripaigaldised hageja omandisse. Liitusmitasuks lepiti kokku elektripaigaldiste soetamismaksumus. Käesoleval ajal puudub vaidlus, et hageja ei ole jaotusvõrguettevõtja ega taga kostjale võrguühendust ega hakka seda tegema tulevikus. Samal ajal nõuab hageja kostjalt liitumistasu, s.o elektripaigaldiste soetamismaksumust, mida hageja peab kahjuks - hagis märgib hageja, et tegemist on lepingus ette nähtud liitumistasust ilmajäämisega, seega saamata jäänud tuluga. Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei täida oma lepingust tulenevat kohustust ega osuta võrguteenust, on kostjal õigus keelduda temapoolse kohustuse täitmisest, s.o tasuda hagejale liitumistasu elektripaigaldiste hageja omandisse andmise näol. Seda ei pea kostja VÕS § 111 lg 1 alusel tegema ka rahalises vääringus. Seetõttu leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei oma antud vaidluses määravat tähendust, millal leping on sõlmitud, sest lepingu sõlmimise faktis vaidlus puudub. Leping sõlmimise aja tuvastamine ei mõjuta kohtu järeldust. Kohus jätab sellega seotud tõendid tähelepanuta (I kd, t lk 164-175, 181-205; II kd t lk 23-28, 40-53). Samuti puudub vajadus tuvastada elektripaigaldiste soetamismaksumus (I kd, t lk 11-13, 16-17). Hageja poolt viidatud kohtulahendites tsiviilasjas 2-07-44568 ei tuvastata hageja omandiõigust vaidlusalustele elektripaigaldistele (I kd, t lk 15; II kd t lk 2930).

Seega jätab kohus rahuldamata nii hagi kui vastuhagi. TsMS § 162 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulud järgmiselt: hagiga seotud menetluskulud jäävad hageja kanda, vastuhagiga

seotud menetluskulud jäävad kostja kanda. Kohus leiab, et pooltel on võimalik eristada, millised kulud millise nõudega seoses tekkisid, kohtul on seda protsentuaalselt raske hinnata. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Kohtu 25.04.2008 määrusega on seatud hagi tagamise abinõud, mis tuleb hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.