Tsiviilasi nr 2-09-7444
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. mai 2009. a, Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Ülle Raag
Tsiviilasja number
2-09-7444
Tsiviilasi
BIGBANK AS hagi Axxxxxxxxx Mxxxx ja AxxxxMxxxx vastu 115 271,97 krooni ja lisanduva viivise solidaarses nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BIGBANK AS (registrikood 10183757; asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); esindaja: Taavi Vospert (elektronpost: [email protected]); Kostja 1: Axxxxx Mxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Kostja 2: Axxx Mxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx);
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine
120 696,07 krooni moodustab punktis 1.1.1. nimetatud võlg ja 5250 krooni punktis 1.1.2. nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr 334405060007 Sampo Pangas, märkides viitenumbriks 20802597157 alljärgnevalt:
Menetluskulude jaotus
BIGBANK AS esitas 23.02.2009.a. kohtule hagiavalduse Axxx Mxxxx ja Axxx Mxxxx vastu 115 271,97 krooni ja lisanduva viivise solidaarses nõudes. Hagiavalduse kohaselt tuleneb nõue hageja ja kostja Axxxxx Mxxxx vahel 01.09.2008.a. sõlmitud tarbijakrediidilepingust, mille alusel hageja andis kostjale 98 471,38 krooni krediiti. Tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks sõlmis hageja Axxx Mxxxxxx 06.02.2006.a. käenduslepingu. Kostjad ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 115 271,97 krooni, millest 98 341,74 krooni on tagastamata krediidisumma, 11 473,36 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 3072,16 krooni viivis, 984,71 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 1400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Lisaks palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista alates 19.02.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,81 % tagastamata krediidisummalt aastas. Kohus võttis hagi 05.03.2009.a. määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama. Kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 04.05.2009. a. Kohtuistungil osales kostja Axxxxx Mxxxx. Hageja esindaja oli teatanud, et on nõus kirjaliku menetlusega ja kostja Axxx Mxxxx oli kohtule varem teatanud, et ei saa määratud kohtuistungile ilmuda. Kostja Axxxxx Mxxxx tunnistas hagi ega esitanud nõudele vastuväiteid. Ta seletas, et ei ole võimeline kohustusi majanduslikust seisundist tulenevalt. Kohus teatas, et lahendab asja sisuliselt ja otsus tehakse teatavaks 25. mail 2009.a. 05.05.2009.a. teatas hageja esindaja kohtule kirjalikult, et poolte vahel käivad läbirääkimised kompromissi sõlmimiseks.
2 (3)
14.05.2009.a. saabus kohtule poolte vahel 08.05.2009. a sõlmitud kompromissileping ja hageja esindaja taotlus kompromissi kinnitamiseks ning asja menetluse lõpetamiseks..
Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Esitatud kompromissilepingust nähtub, et pooled on pärast kohtuistungit ja enne asja lahendamist kohtuotsusega sõlminud vaidluseseme osas kokkuleppe. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et hageja menetluskulud kannavad solidaarselt kostjad. Kompromissiga on hageja menetluskulud ka kindlaks määratud. Muude menetluskulude hüvitamist hageja taotlenud ei ole. Seega määrab kohus, et kompromissiga sätestamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 viitenumbrile 2900072699 19.02.2009.a. riigilõivu hagi esitamise eest 10 000 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb tagastada pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o. 5000 krooni BIGBANK AS-i arveldusarvele nr 1120092793 Swedbangas.
Ülle Raag Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.