Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.mail 2009.a. Paide kohtumajas
Tsiviilasja number
2-07-50039
Tsiviilasi
V. D. ja A. S. hagi P. K. vastu au ja väärikuse kaitseks
Tsiviilasja hind
16 000.00 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hagejad: 1.V. D., sünd xxxxxxxxxx., elukoht xxxxxxx linn xxxxxxxxx oblast Venemaa Föderatsioon 2.A. S., sünd xxxxxx, elukoht xxxxxxxxx linn xxxxxxxx oblast Venemaa Föderatsioon Hagejate esindaja Mihhail Ioffe, isikukood 190860-14657, Ieriku 43-41 Riia Läti Vabariik Kostja: P. K., registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxx Kostja esindaja advokaat Iivi Otto
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
04.mail 2009.a. avalikul kohtuistungil
Jätta rahuldamata hagi nõudes tunnistada õigusvastaseks ajaloolises õiendis „Tallinnas Tõnismäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mälestusmärk“ avaldatud andmed alampolkovniku Mihhail Kulikovi osalemisest 22.septembril 1944.a. Eesti ja Tallinna vallutamises ja okupeerimises NSV Liidu Punaarmee koosseisus ja Mihhail Kulikovi väidetavast osalemisest alkoholitehase „Liviko“ marodeeringus ning hagejate langenud sugulase suhtes kasutatud väljendid „hõivamine/vallutamine“, „vabastamine“, „nõukogude okupatsioon“. Jätta rahuldamata hagejate nõue kostja poolt avaldatud andmete ümberlükkamiseks. Jätta rahuldamata nõue mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 1000.00 krooni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võrdsetes osades hagejate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades
apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud Hagiavalduse kohaselt langes alampolkovnik Mihhail Kulikov Tallinna vabastamisel fašistlikest okupantidest ning tema säilmed olid maetud Tallinnas Kaarli pst 13 asuval kalmistul. EV Valitsuse pressitalituse koduleheküljel www.valitsus.ee/brf/index.php?id= 35627&tpl=1007&external=&search=&aas vene, inglise ja eesti keelses alajaotuses „Sõjahaud Tallinnas“ on avaldatud Eesti Inimsusevastaste Kuritegude Uuringute Fondi kaastöötaja Peeter Kaasiku ajalooliline õiend uurimuse alusel, mida teostati 2006.a. EV Välisministreeriumi tellimusel. Õiendis „Tallinnas Tõnismäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mälestusmärk“ (edaspidi õiend) mainitakse hagejate sugulase Punaarmee alampolkovniku Mihhail Pjotr p. Kulikovi nimi kui isik, kes on teostanud Tallinna ja Eesti vallutamise ja okupatsiooni Punaarmee okupatsioonivägede koosseisus. Peale selle on antud õiendis toodud asjaolud Mihhail Kulikovi poolt võimaliku marodeerimise sooritamisest alkoholitehases „Liviko“, millega seoses on ta Tallinna komandandi polkovnik Vassili Võrgu korraldusel marodöörina maha lastud 25.septembril 1944.a. Hagejad ei vaidlusta kostja õigust anda igasuguseid kokkuvõtteid ja teha ajaloolisi uuringuid, kuid ta on kohustatud seda tegema faktide alusel, mis on kas kohtu poolt tuvastatud või olemasolevate ajalooliste arhiividokumentide alusel. Kostjal polnud õigust teavitada ametlikus õiendis etteteadaolevalt ebaõiget informatsiooni, mis teotab Mihhail Kulikovi au ja väärikust, kes on langenud vaprana 22.septembril 1944.a. Tallinna vabastamisel fašistlikest okupantidest. Mainitud teave levitamisega ametlikul koduleheküljel eelpoolnimetatud aadressil omandas õiend ametliku juriidilise dokumendi staatuse, mida on tunnistanud seaduslikuks ja põhjendatuks Eesti riigi täitevvõimu kõrgeim organ ning millele on viidanud oma avalikes sõnavõttudes korduvalt ka peaminister. Hagejad leiavad, et kostja õiendi autorina kasutab Punaarmee tegutsemise kohta Tallinna ja Eesti vabastamisel 1944.a. termineid selle õigusvastasusest ja süüdistab sellega alampolkovnik Mihhail Kulikovi õigusvastases tegevuses osalemises. Sellise hinnangu andmine Punaarmee tegevusele on vastuolus Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali otsusega. Kostja poolt levitatud andmed selle kohta, et alampolkovnik Mihhail Kulikov sooritas kriminaalkuriteo ja oli selle eest hukatud ning pani grupis koos teiste Punaarmee sõjaväelastega toime rahvusvahelise kuriteo (Eesti vallutamise ja okupeerimise), puudutab otseselt hagejate õigusi, kes teadsid, et nende sugulane Mihhail Kulikov langes kangelaslikult võitluses natsismiga. See lubas hagejatel uhkust tunda sugulusest sellise inimesega, neid austati naabrite, töökaaslaste ja sugulaste seas kui vapra ja ausa inimesi sugulasi. Antud õiendis toodud info vastupidiselt senisele teotab nii Mihhail Kulikovi nime kui ka tema sugulaste au ja väärikust. Vanemate ja laste suhted, nende emotsionaalne ja õiguslik seos, on lahutamatud isegi nende surma puhul. Hagejad viitavad Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ja Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsiooni (EIÕK) artiklile 8, mis sätestab õiguse era- ja pereelu austamiseks. Hagiavalduses toodud Mihhail Kulikovi surma päev 22.september 1944.a. teeb võimatuks tema osalemise 25.septembri 1944.a. sündmustes ning andmed tema võimalikust osalemisest marodöörluses viinatehases „Liviko“ on teadlikult valed. Viitega Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali otsuses antud okupeeritud territooriumi definitsioonile leiavad hagejad, et alampolkovnik Mihhail Kulikovi ei saa lugeda Teise maailmasõja perioodil okupatsioonivägede esindajaks Eesti territooriumil. Kasutades õiendis väljendeid „hõivamine/vallutamine“, „vabastamine“, „nõukogude okupatsioon“ väidab kostja Punaarmee ja isiklikult alampolkovniku Mihhail Kulikovi tegude õigusvastasust ja kuritegelikku iseloomu Tallinna vabastamisel. Hagiavalduse kohaselt 22.septembril 1944.a. Tallinna vabastamisel Punaarmee tegude suhtes eelpoolnimetatud jutumärkides terminite kasutamist ei saa vaadelda kui hinnangulist või eraisiku arvamust. Otse vastupidi, see on
faktiväide, sest teisi termineid Punaarmee tegevuse kohta kõnealuses õiendis ei kasutata. Kuna Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali otsuses on antud hinnang NSV Liidu tegevusele Teises maailmasõjas kui seaduslikule ja põhjendatud tegevusele, pole kostjal õigus hinnata samu tegusid kui kuritegelikke. Alampolkovnik Mihhail Kulikov NSV Liidu relvajõudude koosseisus võitles fašistliku Saksamaa okupatsiooni vastu, ka Eesti vabastamise eest Saksa okupatsiooni ikkest, seega ei saanud Mihhail Kulikov ja Punaarmee olla 1944.a. okupatsioonivõimude esindajateks. Hagejate õiguslik ja põhjendatud huvi andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks on tingitud vajadusest tuvastada kohtus nende sugulase kui kangelase õiguspärane tegevus Punaarmee koosseisus. Õiendis toodud ebatõesed andmed omavad hagejate suhtes solvavat ja laimavat iseloomu, teotavad langenute, sealhulgas alampolkovniku Mihhail Kulikovi, mälestust. Kuna kostja oli teadlik tema uuringu avalikust kasutamisest, sealhulgas ka õiendi avaldamisest Eesti Vabariigi Valitsuse ametlikul koduleheküljel arvutivõrgus koos tõlkega inglise ja vene keelde, võttis kostja osa ülaltoodud ebaõigete andmete levitamisest. Kostja poolt koostatud õiendis on antud ebasünnis ning Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali otsusega vastuolus olev hinnang, mis on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 alusel õigusvastane. Hagejate veendumus on, et nad pole kurjategija sugulased ning et õiend teotab langenud isiku ja tema sugulaste au. Kostja eelpoolnimetatud toimingutega rikkus Mihhail Kulikovi sugulaste õigust nende mälestuste austamisele ning ebaõigete andmete avaldamisega viis eksitusse maailma üldsuse ja hukkunu sugulased, mis tuleb vastavalt VÕS §-le 1047 tunnistada õigusvastaseks. Kostja poolt levitatud ebaõiged andmed tekitasid sügavaid moraalseid kannatusi, hingepiina ja hingelist valu hagejatele, teravdasid hagejate teisi haigusi, mistõttu paluvad hagejad kostjalt välja mõista mittevaraline kahju. Eeltoodust lähtudes paluvad hagejad tunnistada õiendis avaldatud valeandmed alampolkovniku Mihhail Kulikovi osalemisest 22.septembril 1944.a. Eesti ja Tallinna vallutamises ja okupeerimises NSV Liidu Punaarmee koosseisus ja Mihhail Kulikovi väidetavast osalemisest alkoholitehase „Liviko“ marodeeringus ning hagejate langenud sugulase suhtes väljendite „hõivamine/vallutamine“, „vabastamine“, „nõukogude okupatsioon“ kasutamine õigusvastaseks. Ka nõuavad hagejad ebaõigete andmete ümberlükkamist samal viisil kui neid andmeid on levitatud ning 1000.00 krooni mittevaralise kahju väljamõistmist kostjalt. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et hagejatel puudub õigus pöörduda kohtusse Mihhail Kulikovi isiklike õiguste, sealhulgas au ja väärikuse, kaitseks. VÕS §-dest 1043-1047 nähtuvalt saab isiklike õiguste väidetava rikkumise korral nende kaitseks ja/või väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks hagi esitada väidetav kannatanu ise, mitte aga tema sugulased. Hagejad ei ole viidanud ühelegi seadusele, mis annaks antud juhul hagejatele õiguse pöörduda kohtusse oma sugulase au ja väärikuse kaitseks. VÕS § 1047 lg-st 4 tulenevalt saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda üksnes kannatanu ehk isik, kelle õigusi andmete avaldamisega rikuti. Seega leiab kostja, et hagejate poolt teise isiku, Mihhail Kulikovi, au ja väärikuse kaitseks esitatud osas tuleb TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata või hagi läbivaatamisel jätta see ainuüksi eeltoodust tulenevalt rahuldamata. Ajaloolises õiendis ei ole kostja 1944.a. sündmustega seoses kasutanud väljendeid „okupatsioon“, „okupeerimine“, „nõukogude okupatsioon“, „okupatsiooniväed“, „õigusvastane“ ja/või „kuritegelik“. Ka ei ole kostja antud õiendis esitanud andmeid või hinnangut, et Mihhail Kulikov on teostanud Tallinna ja Eesti vallutamise ja okupatsiooni. Kostja ei ole süüdistanud Mihhail Kulikovi õigusvastases tegevuses osalemises või kuriteo
toimepanemises või okupatsioonivägede esindajaks olemises ega kasutanud ka Mihhail Kulikovi suhtes väljendeid „okupatsioon“, „okupeerimine“, „nõukogude okupatsioon“, „okupatsiooniväed“, „õigusvastane“ ja/või „kuritegelik“. TsMS § 1 alusel vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasju, s.t. eraõigussuhtest tulenevalt kohtuasju, mistõttu ei saa kohus anda hinnangut sellele, et Eesti, sealhulgas Tallinn, 1944.a. NSV Liidu poolt okupeeriti või mitte. Siiski märgib kostja viitega Nürnbergi Rahvuvahelise Tribunali pädevusele, rahvusvaheliste kohtuotsustele, Eesti NSV Ülemnõukogu 29.märtsi 1990.a. otsusele, Riigikogu 18.veebruari 2002.a. avaldusele, et ei ole õigusvastane, ebaõige või ebakohane kasutada väljendeid hõivamine, vallutamine, okupeerimine või vabastamine jutumärkides seonduvalt Punaarmee tegevusega Eestis 1944.a. Kostja vastuväidete kohaselt puuduvad õiendis ka andmed või hinnang selle kohta, et hagejate sugulane Mihhail Kulikov oleks „hõivanud/vallutanud või vabastanud“ või osalenud õigusvastases tegevuses, samuti puuduvad sellised andmed ja hinnang hagejate kui Mihhail Kulikovi sugulaste kohta. Hagiavalduse kohaselt on kostja levitanud andmeid, et Mihhail Kulikov sooritas kriminaalkuriteo ja oli selle eest hukatud. Hagejate väitel on õiendis toodud asjaolud Mihhail Kulikovi poolt võimaliku marodeerimise sooritamisest alkoholitehases „Liviko“, millega seoses oli ta Tallinna komandandi polkovnik Vassili Võrgu korraldusel maha lastud 25.septembril 1944.a. Kostja hagejatega ei nõustu leides, et hagejad on õiendit käsitlenud tendentslikult ja ühekülgselt, rebides konteksist välja lauseid, millega on moonutanud nende mõtet ja sisu ning ajanud segi faktiväiteid. Hagejad on jätnud tähelepanuta, et kostja on õiendis andnud eelpoolnimetatu kohta legendi ja viidanud allikana ajakirjanik Pekka Erelti artiklile, andes kõnealuse legendi paikapidavuse kohta negatiivse hinnangu. Kostja ei pea õigeks hagejate väidet nagu peaks ajaloolise uuringu aluseks olema kas kohtu poolt või dokumetaalselt tuvastatud faktid. Ajalooteaduses kasutakse lisaks arhiiviallikatele ja kohtudokumentidele ka publikatsioone, ajaleheartikleid, rahvapärimusi, fotosid jms ning selliste allikate kasutamine ei ole kuidagi seadusega vastuolus. Ka leiab kostja, et hagejad on vääralt ja kohut eksitavalt püüdnud jätta muljet nagu oleks õiendis Mihhail Kulikovi surma päevana esitatud 25.september 1944.a., kuna õiendis on märgitud nimetatud kuupäev Mihhail Kulikovi matmise kuupäevana ning viidatud on, et Mihhail Kulikov langes 22.septembril 1944.a. Lisaks sellele, et kostja ei ole väitnud, et Mihhail Kulikov oleks toime pannud kuriteo ja olnud kurjategija, ei ole kostja avaldanud nagu oleks Mihhail Kulikovi sugulased kurjategija sugulased. Õiendis sisalduv ei saa takistada hagejatel tundmast uhkust sugulusest Mihhail Kulikoviga ega saa takistada hagejate naabreid, töökaaslasi ja sugulasi austamast hagejaid kui vapra ja ausa inimesi sugulasi. Pealegi ei kujuta „surnu sugulaste õigus nende mälestuse austamisele“ kostja arvates VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 sätestatud isiklikku õigust. Ajaloolise õiendi koostamisel on põhjalikult kontrollitud ja analüüsitud kõikvõimalikes asjakohastes allikates sisalduvat informatsiooni ning isegi kui mõni ajaloolises õiendis sisalduv väärtushinnang või faktiväide osutuks vaatamata kostja poolt põhjalikule kontrollimisele ja analüüsile ebaõigeks, siis välistaks VÕS § 1047 lg 3 kohaselt kostja poolt teostatud põhjalik kontroll ja analüüs nende andmete või asjaolude avaldamise õigusvastasuse, sest kostjal aga ka kostja tööandjal Inimususevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Suhtasutusel ning õiendi tellijal Välisministeeriumil oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kostja kontrollis andmeid ja asjaolusid maksimaalse võimaliku põhjalikkuse ja hoolikusega, mis välistab ka kostja süü väidetava kahju tekitamises. Veel juhib kostja tähelepanu, et hagejate poolt esitatud nõue kostja poolt ebaõigete andmete kasutamise õigusvastasuse tuvastamiseks on tuvastusnõue, mida saab TsMs § 368 lg 1 kohaselt hageja esitada üksnes siis, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.
Õiguslikuks huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda teo õigusvastasuses, mis on iseenesest aluseks selle rahuldamata jätmisel. Kostja leiab, et teo õigusvastasuse kindlakstegemise nõude saab tsiviilkohtumenetluses esitada eraldi seisva nõudena üksnes siis, kui sellise nõude esitamise alus on seaduses sätestatud, kuid antud juhul selline eraldiseisev alus puudub. Muudel juhtudel saab õigusvastasuse kindlakstegemine olla tsiviilkohtumenetluse objektiks ainult teise nõude rahuldamise eelduste kindlakstegemisel. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude lahendamine ei eelda üldse andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel on teo õigusvastasuse küsimuse lahendamine tsiviilkohtumenetluse objektiks vaid kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduste kindlakstegemisel, millise küsimuse lahendab kohus kohtuotsuse põhjendustes, aga mitte kohtuotsuse resolutsioonis. Ka märgib kostja, et ta ei omanud ega oma kontrolli õiendi teksti Vabariigi Valitsuse pressitalituse kodulehel avaldamise üle, olles vaid õiendi koostaja ega saa olla seega ka vastutav isik VÕS § 1047 lg 4 mõttes. Hagejate poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas leiab kostja, et hagejate väited nende sügavate moraalsete kannatuste, hingepiinade ja hingelise valu ning tervise halvenemise kohta on täielikult paljasõnalised ja tõendamata ning nõutav kahjuhüvitise suurus on täielikult põhjendamata. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Hagejad V D ja A S on esitanud tõendid selle kohta, et nad on Mihhail Kulikovi tütar ja tütretütar (tl 14-25), kes on esitanud hagi nii enda kui ka oma surnud sugulase Mihhail Kulikovi au ja väärikuse kaitseks. Kostja on leidnud, et VÕS §-dest 1043-1047 nähtuvalt saab isiklike õiguste väidetava rikkumise korral nende kaitseks ja/või väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks hagi esitada väidetav kannatanu ise, mitte aga tema sugulased. Kuigi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta hagi läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, on hagejad lähtunud oma sugulase Mihhail Kulikovi kaitseks nõude esitamisel asjaolust, et informatsioon Mihhail Kulikovi kohta on väär ning see teotab langenu Mihhail Kulikovi au. Hagiavaldusest ei ole võimalik järeldada, et hagejate subjektiivseid õigusi, mille kaitseks kohtusse on pöördutud, ei ole rikutud. Hagejate sugulase kohta esitatud informatsiooni levitamise korral ei saa väita, et see ei käi hagejate kohta. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast (EIÕK artikkel 8) nähtub, et era- ja perekonnaeluna on kaitstavad väga erinevad suhted ning välistada ei saa hagejate õiguste rikkumist, seega on kohtu arvates põhjendatud asja sisuline läbivaatamine. Hagejate esitatud nõue kostja poolt ebaõigete andmete kasutamise õigusvastasuse tuvastamiseks on tuvastusnõue, mille esitamiseks on vajalik TsMS § 368 lg 1 kohaselt hagejate õiguslik huvi sellise tuvastamise vastu. Õige on, et õiguslikuks huviks ei saa olla lihtne huvi veenduda teo õigusvastasuses, kuid vanemate ja laste suhted ja nende vastastikune emotsionaalne ja õiguslik side on lahutamatu ka surma puhul, mistõttu leiab kohus, et puudub alus väita nagu poleks hagejatel tuvastushagi esitamiseks õiguslikku huvi. Hagejad leiavad, et kostja on õiendi autorina kasutanud õiendis Punaarmee tegutsemise kohta Tallinna ja Eesti vabastamisel 1944.a. termineid selle õigusvastasusest ja kuritegelikkusest – hõivamine/vallutamine, vabastamine, nõukogude okupatsioon jutumärkides, mis on lubamatu, kuna selline hinnang on vastuolus Nürnbergi Rahvusvahelise Tribunali otsuste, seisukohtade ja järeldustega. Hagejad leiavad, et sellist hinnangut Punaarmee tegutsemise kohta andes on kostja esitanud teadlikult valeandmeid ning andnud kohatuid hinnanguid. Hagejad on lisanud hagiavaldusele eestikeelse ajaloolise õiendi „Tallinnas Tõnismäel asuv punaarmeelaste ühishaud ja mälestusmärk“, millest nähtub, et õiendi tekstis on lauseid, milles sisalduvad
väljendid Tallinna vallutamise/hõivamise, vabastamise, Tallinna ja Eesti okupatsiooni kohta, kuid hagejad ei ole viidanud konkreetselt, millises õiendi osas, lõigus ja lauses vastav väljend asub. Kohus on tuvastanud eelpoolnimetatud väljendeid õiendis (tl 7, 9, 11, 12), kuid hageja ei ole konkreetselt viidanud ega kohus tuvastanud, et õiendis oleks 1944.a. sündmustega seoses kasutatud väljendeid „nõukogude okupatsioon“, „õigusvastane“ ja/või „kuritegelik“. Kuigi isikut võidakse üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hagejate kohta, sisaldab antud õiend erinevat informatsiooni ja kohtu arvates on õige kostja seisukoht, et hagejad on õiendit käsitlenud tendentslikult ja ühekülgselt, rebides konteksist välja üksikuid sõnu, millega on moonutanud õiendi mõtet ja sisu. Kui hagejate arvates sisaldavad eelpoolnimetatud väljendid hinnanguid ja arvamusi Punaarmee tegevuse kohta, jääb kohtu arvates selgusetuks, milliseid hagejate ja hagejate sugulase Mihhail Kulikovi isiklikke õigusi need rikuvad ning puudub õigusnorm, mis on ülekantav Punaarmees teeninud isikule ja selle sugulastele. Ka ei ole õiendis esitatud andmeid ega hinnangut, et hagejate sugulane Mihhail Kulikov oleks „hõivanud“, „vallutanud“, „vabastanud“, „okupeerinud“ või osalenud „õigusvastases tegevuses“, rääkimata sellest, et selliseid andmeid oleks esitatud või hinnangut oleks antud Mihhail Kulikovi sugulaste, s.t. hagejate kohta. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenevaid asju, mistõttu ei saa tsiiviilkohus anda hinnangut Punaarmee tegevusele Eestis ja Tallinnas 1944.a. Hagiavalduse kohaselt on kostja levitanud andmeid, et Mihhail Kulikov sooritas kriminaalkuriteo ja oli selle eest hukatud. Hagejate väitel on õiendis toodud asjaolud Mihhail Kulikovi võimaliku marodeerimise sooritamisest alkoholitehases „Liviko“, millega seoses oli ta Tallinna komandandi polkovnik Vassili Võrgu korraldusel maha lastud 25.septembril 1944.a. Õige on kostja viide sellele, et hagejad on jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et kostja on Õiendis alajaotuses „Suuline pärimus“ esitanud ajakirjanik Pekka Erelti artiklis „Otsitakse surnud vabastajaid“ avaldatud legendi (tl 9). Kostja on viidanud õiendis allikale ning märkinud ära, et tegemist on suulise legendiga, andes kõnealuse legendi paikapidavuse kohta negatiivse hinnangu leides, et tõepõhja sellel legendil ei paista siiski olevat. Hageja on hagiavaldusele lisanud ka kõnealuse artikli (tl 143-146). Lisaks nähtub õiendist (tl 7 pöördel), et Kahala lahingus langenute hulka arvatakse tavaliselt ka 657.laskurpolgu ülem alampolkovnik Mihhail Kulikov. Seega on kostja asunud seisukohale, et suuline pärimus Mihhail Kulikovi seotuse kohta viina varguse katsega ei vasta ilmselt tõele ning tõenäoline on tema hukkumine lahingutegevuse käigus, mistõttu on arusaamatu ka hagejate soov, mida kostja „ümber lükkaks“ ja/või „avalikult tunnistaks“. Legendi kategooriline ümberlükkamine ei ole võimalik, sest Mihhail Kulikovi hukkumise tegelikud asjaolud ei ole teada. Hagejad on väitnud nagu oleks õiendis märgitud Mihhail Kulikovi surma päevana 25.september 1944.a., kuid nimetatud väide on eksitav. Nimelt nähtub Kaitseressursside Ameti arhiivi andmete alusel koostatud tabelist (tl 7) Mihhail Kulikov kui üks võimalikest Tõnismäele maetud punaarmeelastest, kelle langemise päevaks on 22.september 1944.a. hagejate poolt mainitud 25.september 1944.a. on legendi kohane Mihhail Kulikovi matmise kuupäev. Ka ei nähtu antud õiendist, et Mihhail Kulikovi surma täpsed asjaolud oleksid ammu teada. Õiendis selgitatakse, et võimalike Tõnismäele maetud punaarmeelaste surma asjaolude kohta teavet napib ning et olemasolev informatsioon ei anna küsimuses täit selgust. Hagejad ei ole ka ise tõendanud Mihhail Kulikovi hukkumise tegelikke asjaolusid, mistõttu ei saa kategooriliselt väita, et ajaloolises õiendis kostja poolt viiteliselt refereeritud legend ei vasta tõele. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et Peeter Kaasik ei ole Mihhail Kulikovi ega hagejate kui tema sugulaste au ja väärikust teotanud, õiendis ei ole kostja väitnud, et Mihhail Kulikov on toime pannud kuriteo ning on olnud kurjategija, ka ei ole kostja avaldanud ebaõigeid andmeid Mihhail Kulikovi surma kohta ning avaldanud nagu oleks Mihhail Kulikovi sugulased
kurjategija sugulased. Õiendis sisalduv ei saa kuidagi teotada hagejate au ja väärikust ega saa takistada hagejatel tundmast uhkust sugulusest Mihhail Kulikoviga ega takistada hagejate naabreid, töökaaslasi ja sugulasi austamast hagejaid kui vapra ja ausa inimese sugulasi. Väited nagu kostja oleks Mihhail Kulikovi sugulaste õigusi rikkunud ning üldsust ja hagejaid eksitusse viinud, ei ole tõsiseltvõetavad. Tuvastusnõude esitamisel on hagejad lähtunud vajadusest tuvastada kohtus nende sugulane kui kangelane, kes langes võitluses fašismiga seaduslikult ja õiguspäraselt tegutsedes Punaarmee koosseisus (tl 165). Teo õigusvastasuse kindlakstegemine saab tsiviilkohtumenetluses olla eraldiseisvana nõudeks üksnes seaduses sätestatud alustel ning muudel juhtudel ainult teise nõude rahuldamise eelduste kindlakstegemisel. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude lahendamine ei eelda üldse andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel on teo õigusvastasuse küsimuse lahendamine tsiviilkohtumenetluse objektiks vaid kahju hüvitamise nõude eelduste kindlakstegemisel, millise küsimuse lahendab kohus kohtuotsuse põhjendustes, mitte resolutsioonis. Ajaloolise õiendi näol on tegemist ajaloolise uurimuse kokkuvõttega, mille eesmärk oli vastata reale küsimustele (tl 4 pöördel). Ka nähtub õiendist, et käsitletud on arhiiviallikaid, suulisi pärimusi, raamatutes ja ajakirjanduses sisalduvat informatsiooni. Isegi juhul, kui vaatamata korduvale kontrollile ja analüüsile sisaldub õiendis mõni ebaõige või ebakohane väärtushinnang või faktiväide, välistab VÕS § 1047 lg 3 nende andmete või asjaolude avaldamise õigusvastasuse, kuna kostjal ning kostja tööandjal Inimsusevastase Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutusel ning ajaloolise õiendi tellijal Välisministeeriumil oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning kostja kontrollis andmeid ja asjolusid maksimaalse võimaliku põhjalikkuse ja hoolikusega, mis välistab ka kostja süü igasuguse võimaliku väidetava kahju tekitamises. Hagejad on esitanud nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks, põhjendades oma väiteid sügavate moraalsete kannatuste, hingepiinade, hingelise valu ning tervise halvenemisega, kohtuistungil uute asjaoludena veel Mihhail Kulikovi ümbermatmisega ning seostanud ka seda riigilõivu maksmisega. Juhindudes VÕS § 127 lg-st 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama sätte lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 sätestab hüvitatava kahju liigid, milleks on varaline kahju või mittevaraline kahju. VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi ning VÕS § 134 lg-st 2 tulenevalt isikuõiguste rikkumisel, eelkõige isiku au teotamisest tingitud kahju hüvitamise kohustuse korral tuleb kahjustatud isikule mittevaraline kahju hüvitada üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 on sätestanud ka kahju tekitamise õigusvastasuse juhud. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et kostja ei ole hagejate ega Mihhail Kulikovi au teotanud, ei ole eeltoodust lähtudes põhjendatud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Lisaks tuvastushagile ja mittevaralise kahju nõudele on hagejad esitanud nõude kostja poolt õiendis esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamiseks. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et hagejate nõue tunnistada kostja poolt koostatud õiendis sisalduvate andmete ja väärtushinnangute kasutamine õigusvastaseks ei ole põhjendatud, tuleb jätta rahuldamata ka nõue nende ümberlükkamise kohta. Lisaks VÕS § 1047 lg-st 4 nähtuvalt andmete
ümberlükkamine või paranduste avaldamine avaldaja kulul ei sõltu andmete avaldamise õigusvastasusest. Peeter Kaasik ei ole avaldaja VÕS § 1047 lg 4 mõttes, kuna olles Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutuse töötaja (tl 180) ei omanud ta ega oma kontrolli selle ajaloolise õiendi teksti Vabariigi Valitsuse pressitalituse kodulehel avaldamise üle. Eeltoodu alusel tuleb hagi jätta täielikult rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega hagejad TsMS § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest, esitades avalduse asja menetlenud kohtule koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 15.07.2009.a. kohtumäärusega nr 2-07-50039 edasi kaebamata Resolutsioon: Keelduda V.D. ja A.S. poolt esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see talle.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.