Võlaõigus › Töövõtulepingud

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 25. mail 2009 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas 2-08-50889

Tsiviilasja number

Kohtuasi

Hagihind Menetlusosalised ja esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

IS hagi OÜ S (likvideerimisel) ja OR vastu 29 638,35 krooni põhivõla ja viivise 29 637,00 krooni väljamõistmiseks 29 638,35 krooni Hageja: IS, isikukood: XXX, XXX, lepinguline esindaja Ivo Kallas Kostja I : OÜ S (likvideerimisel), registrikood: XXX asukoht: XXX, likvideerija R Piirla Kostja II : OR, isikukood: XXX, XXX, lepinguline esindaja R Viik 13. aprill 2009 IS hagi OÜ S (likvideerimisel) vastu 29 638,35 krooni põhivõla ja viivise 29 637,00 krooni väljamõistmiseks rahuldada, Välja mõista OÜ S (likvideerimisel) põhivõlg 29 638,35 (kakskümmend üheksa tuhat kuussada kolmkümmend kaheksa krooni ja 35 senti) ja viivis 29 637,00 (kakskümmend üheksa tuhat kuussada kolmkümmend seitse) krooni IS kasuks, IS hagi OR vastu 29 638,35 krooni põhivõla ja viivise 29 637,00 krooni väljamõistmiseks jätta rahuldamata. IS menetluskulud jätta OÜ S (likvideerimisel) kanda, OR menetluskulud jätta IS kanda Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud Hageja ja kostja I sõlmisid 01.09.2006 töövõtulepingu raamatupidamise teenuse osutamiseks. Kostja I kohustus tööde eest tasuma 2500 krooni kuus. Hageja teostas kostjale I teenust kuni

26.11.2007, mil pooled sõlmisid töövõtulepingu lõpetamise kokkuleppe, milles kostja I kinnitas, et on töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks saadud dokumendid ja muu asjakohase kättesaanud ning kohustub teostatud tööde eest tasuma 29 638,35 krooni. Vastavalt sõlmitud lepingule esitas hageja kostjale arved, mis on senini tasumata. Lepingu punktis 4 leppisid pooled kokku, et tasu mitteõigeaegsel maksmisel kohustub kostja I tasuma hagejale viivist 0,5 % päevas. Viivis maksmata arvete eest ületab oluliselt põhinõuet, kuid hageja vähendab viivist 29 637 kroonini. 26.11.2007 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja II tasuma kostja I võla summas 29 638,35 krooni, juhul kui kostja I osutub maksejõuetuks, lõpetab tegevuse või pankrotistub. Hageja palub põhivõla ja viivise kostjatelt välja mõista solidaarselt. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista. Kostja I likvideerija palus menetluse PankrS § 43 lg 2 kohaselt jätta läbi vaatamata, kuna pankrotimenetlus lõpetati pankrotti välja kuulutamata raugemisega ning kostjal ei ole vara hagi rahuldamiseks. Kostja II vastuväidete kohaselt ei allkirjastanud tema käenduslepingut, vaid selle allkirjastas kostja abikaasa omaalgatuslikult. Seega ei ole tal tekkinud kostja I võlgade tasumise kohustust ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Lõike 3 kohaselt kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. 08.10.2008 kohtuotsusest nähtuvalt lõpetati kostja I pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kostjal I vara puudumise kindlakstegemine pankrotiavalduse alusel, ei ole aluseks hagi läbi vaatamata jätmisele ega menetluse lõpetamisele. Vara olemasolu võlgnikul võib selguda ka likvideerimismenetluses. Äriregistri andmetel on kostja likvideerimisel olev äriühing, mis ei ole käesolevaks ajaks registrist kustutatud. Järelikult on kostja I antud asjas õigus- ja teovõimeliseks menetlusosaliseks, kelle suhtes ei ole kohtule alust ei hagi läbi vaatamata jätta ega menetlust lõpetada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohtule esitatud töövõtulepingu lõpetamise lepingus on kostja I seaduslik esindaja kinnitanud 29 638,35 kroonise võlgnevuse olemasolu ja kostja I likvideerija ei ole seda vaidlustanud. Kohtule esitatud arvetega on tõendatud, et esimese arve tasumise tähtaeg oli 14.03.2007 ja viimase arve tasumise tähtaeg oli 29.11.2007. tähtaeg 09.01.2004. Vaidlust ei ole, et arved on käesoleva ajani tasumata. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Lepingu punktis 4 leppisid pooled kokku, et tasu mitteõigeaegsel maksmisel kohustub kostja I tasuma hagejale viivist 0,5 % päevas. Viivis maksmata arvete eest ületab oluliselt põhinõuet, hageja on esitanud nõude viivise väljamõistmiseks 29 637 krooni.