Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks
25.05.2009.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-08-70507
Tsiviilasi
MU hagi N K vastu 11 160 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
11 160 krooni Hageja MU(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Suido Västra (ÕB Vindex OÜ, Punane 14A-302, 13619 Tallinn, elektronpost [email protected] ) Kostja N K (isikukood XXX, elukoht XXX, registreeritud elukoht XXX) 07.05.2009
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud N K kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1 (4)
Hagiavalduse kohaselt väljastas kostja 01.02.2008 e-kirjaga võlatunnistuse, milles kinnitas, et võlgneb hagejale 26 160 krooni. Samas nõustus kostja hagejale võlgnevusest tasuma vaid 3037 krooni tehes ülejäänud summas tasaarvestuse. Kostja tasus hagejale 08.07.2008 15 000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 11 160 krooni. Hagi 23.01.2009 täpsustuse kohaselt võlgneb kostja hagejale 11 160 krooni abstraktse võlatunnistuse alusel. Hageja 16.03.2009 kirjaliku seisukoha kohaselt jääb hageja oma nõuete juurde ja ei tunnista kostja väiteid. Ruume asukohas XXXTallinn võisid tasuta kasutada kõik N S agendid. Hageja ei ole võtnud vastutust J M tegevuse eest. Kohtuistungil 07.05.2009 selgitas hageja, et ta üksnes tutvustas J M kui võimalikku agenti, kuid ei saanud tema käibest kasu. Hagejal ei ole olnud kokkulepet ruumide eest tasumiseks, hagejale öeldi, et ruumide kasutamine on tasuta, ruume võisid kasutada kõik Tallinna agendid, sh kostja isiklikult. Kostja seisukohad Kostja 20.01.2009 vastuse kohaselt kostja hagi ei tunnista. Kostja 23.02.2009 vastuse kohaselt on kostja võrkturundusettevõtte NU esindajaks Eestis Vabariigis. Tegemist on püramiidskeemiga, kus kokkulepped eri taseme turustajate vahel on sõlmitud suuliselt. Hageja tegutses ettevõtte N agendina saades selle eest tasu. Kostja e-kirjas viidatud summa 26 160 kujutabki endast tasu agendina tegutsemise eest. Hagejal on kostja ees tekkinud varaline kohustus summas 12 943 krooni. Kostja väljastas kaupa J M hageja soovitusel ja hageja vastutusel. Võrkturunduse reeglite kohaselt vastutab soovituse andnud isik soovitatud isiku tegevuse eest. Hagejal on kostja ees tekkinud varaline kohustus summas 10 180 krooni. Kostja korr s talle kuuluva ettevõtte OÜ H kaudu ruumide rentimise asukohas XXX Tallinn. Hageja ja kostja kokkuleppe kohaselt pidi hageja hüvitama kostjale poole renditasust. Kostja 07.03.2009 täiendava vastuse kohaselt kostja tunnistab võlgnevust summas 21160 krooni, kuid leiab, et võlgnevus on kustutatud tasaarvestusega. Kostja 13.04.2009 täiendava seisukoha kohaselt tegeles hageja võla sisse nõudmisega J pidas end vastutavaks võla eest.
M , sest
Kohtuistungil 07.05.2009 selgitas kostja, et ruume Raekoja platsis läks vaja üksnes hagejal ning kostja üüris need hageja jaoks. Ruumide kasutamine ei olnud teistel keelatud, kuid ruume kasutasid üksnes hageja ja tema agendid. Ruumide osas oli kokkulepe, et kui hageja saab raha, siis maksab ruumide rendi eest. Hageja, kostja ja J M vahel oli kokkulepe, et kostja annab kauba M , kes maksab pärast kauba müüki ning hageja kinnitas, et vastutab M eest. Hageja ei saanud kasu J M käibest, sest M l ei olnud käivet, kuid kui oleks olnud, siis oleks hageja ka kasu saanud. Kostja andis kauba hagejale, kes omakorda andis selle M . Kokku sai M kaupa 20 000 krooni eest, sellest on ta maksnud 6-7000 krooni.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. 2 (4)
Kohus tuvastas, et kostja juhib Eestis kosmeetikatoodete võrkturundusega tegelevat ettevõtet. Kostja väljastas ettevõtte agentidele kaupa ning agendid tsusid kauba eest kättesaamisel. Agendid teenisid tasu kauba edasimüügil ning preemiat müügikäibest. Kostja üüris 2007 aasta teises pooles OÜ H kaudu ruume asukohaga XXX Tallinn. Hageja tegutses ettevõtte agendina ja turustas ettevõtte tooteid. Hageja kasutas turustustegevusel ka kostja üüritud ruume. Oktoobris 2007 võttis hageja ühendust politseiga, et saada abi ettevõttega seotud J M leidmisel. 01.02.2008 saatis kostja hagejale e-kirja, milles tunnistas rahalist kohustust summas 26 160 krooni, kuid avaldas soovi tasaarvestada nimetatud summast hageja võlgnevus 23 123 krooni. Hageja tasaarvestusega ei nõustunud ning pöördus kohtusse võlgnevuse kättesaamiseks. Vaidlust ei ole selles, et 01.02.2008 saatis kostja hagejale e-kirja, milles tunnistas rahalist kohustust summas 26 160 krooni. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kostja on rahalise kohustuse olemasolu tunnistanud ka kohtumenetluses. Kostja väitel on kohustus hageja ees lõppenud tasaarvestusega vastavalt VÕS 197 lg 1. Vastavalt VÕS § 197 lg 1 kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on tasaarvestusavalduse korduvalt esitanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja omab hageja vastu nõuet, millega ta on tasaarvestuse sidunud. Kostja väitel oli tal hagejaga kokkulepe, et kui hageja saab raha, siis maksab XXX Tallinn asuvate ruumide rendi eest. Kohus leiab, et tõendatud ei ole kostja väide tasu maksmise kohta. Peale kostja selgituse kostja muid tõendeid tasu maksmise kokkuleppe kohta esitanud ei ole. Kostja on küll esitanud tunnistaja pr G ütlused selle kohta, et hageja ruume kastutas, kuid tunnistaja ei teadnud ega ilmselt saagi teada, kas hageja ja kostja olid sõlminud kokkuleppe tasu maksmise kohta. Asjaolu, et hageja ruume kasutas, ei ole asjas vaidluse all, kuid sellest ei saa järeldada, et hageja oleks nõustunud ruumide eest tasuma. Ruumide tasuta kasutamist ei saa antud olukorras välistada ka seetõttu, et hageja tegevus oli kaudselt tulutoov ka kostjale endale - kui ruumide üürimine suurendas kuidagi hageja käivet, siis suurendas see ka kostja kasumit. Seetõttu leiab kohus, et üksnes asjaolust, et hageja ruume kasutas, ei saa järeldada kokkulepet renditasu maksmise kohta. Kostja väitel oli hageja, kostja ja J M vahel oli kokkulepe, et kostja annab kauba M , kes maksab pärast kauba müüki ning hageja vastutab M eest. Kohus leiab, et kostja väited selles osas ei ole tõendamist leidnud. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et hageja on pöördunud politsei poole, et saada abi ettevõttega seotud J M leidmisel. Politseiameti avalduse vastuvõtmise protokollist 07.10.2007 nähtub, et hageja on teinud Lõuna Politseiprefektuuri Tartu Politseiosakonnas avalduse J M leidmiseks. Avalduse kohaselt on N kliendid jätnud J M kaupa 12 000 krooni väärtuses. Hageja meilist politseiametnikule 13.10.2007 nähtub, et hageja on kirjutanud Lõuna Politseijaoskonnale paludes abi J M leidmiseks. Avalduses kirjutab hageja, et jätsime J M kauba 20 000 krooni väärtuses. Avalduses viitab hageja meie kaubale. Kostja tõenditest nähtub, et hageja on politsei poole pöördunud ja politseile J M kadumise kohta avalduse kirjutanud. Seda ei ole hageja ise ka eitanud ning selle asjaolu üle vaidlust ei ole. Samas ei ole hageja politseile esitatud avalduses ega e-kirjas teinud ühtegi avaldust, millest saaks järeldada, et J M üleantud kaup kuulunuks ainuisikuliselt talle. Avaldustes on hageja kasutanud väljendit „meie kaup“, mis viitab sellele, et hageja arvates ei kuulunud kadunud kaup üldse talle või kuulus talle vaid koos kellegi teisega. Kohus leiab, et avalduste esitamisest politseile ei saa järeldada ei seda, et hageja pidas end vastutavaks tekitatud „puudujäägi eest“ ega seda, et hageja tõepoolest selle eest pidi vastutama, sest hageja võis avalduse kirjutada erinevatel põhjustel, sh kas moraalsest kohustusest või 3 (4)
abist või pragmaatilistel põhjustel (keeleoskus, maksud). Kohus märgib ka, et kostja on andnud vastuolulisi ütlusi öeldes ühel korral, et pr M l ei olnud käivet, kuid teisel korral, et pr M on osa kaupa (6-7000 kr väärtuses) müünud ja raha kostjale maksnud. Samuti ei ole kostja suutnud üheselt selgitada, kas hageja vastutab tema arvates tulenevalt võrkturunduse reeglitest või tulenevalt individuaalkokkuleppest. Seega ei ole kostja täitnud oma tõendamiskoormust ega esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks võtnud endale vastutuse pr M tegevuse eest. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et tasaarvestuse tegemiseks aluseid ei olnud ning vaidlust ei ole selle üle, et kostja võlgnes hagejal 26 160 krooni, millest on tasunud 15 000 krooni, siis mõistab kohus ülejäänud võlgnevuse 11 160 krooni kostjalt välja. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.