Tsiviilasi nr.2-07-32198
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aivar Pellja
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.mai 2009.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-32198
Tsiviilasi
X AS hagi R.K ja K.V vastu krediidilepingu järgse võlgnevuse ja lisanduva viivise, väljamõistmise nõudes. Hageja : X AS (reg.kood X, asukoht : X, X); Hageja lepinguline esindaja : A.M Kostja : R.K is.kood X; elukoht : X X, X maakond) K.V (is.kood X; elukoht : X, X, X) 04.mail 2009.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94 §101, §113 lg.1, §116, §128,§ 142, §397, §401, §402 ja §416 ning TsMS §173, §367, §410, §413, §§434-436, §442, §444, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS-i hagi R.K ja K.V vastu osaliselt. Välja mõista R.K ( is.kood X) ja K.V (is.kood X) solidaarselt krediidilepingu järgi võlguolevad summad : krediidivõlgnevus summas nelikümmend üheksa tuhat üheksasada kuusteist (49 916) krooni 33 senti ja intress summas kaheksa tuhat nelisada üheksakümmend viis (8 495) krooni 26 senti, võla sissenõudmisega seotud kulud üks tuhat nelisada viiskümmend (1 450) krooni ja viivis summas kakskümmend kolm tuhat ükssada kuuskümmend (23 160) krooni 87 senti ning alates 26.01.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,07% tagastamata krediidisummalt aastas; X AS (reg.kood X) kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostjate kanda.
solidaarselt
Edasikaebe kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (25.05.2009.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS §174 lg.1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Menetluse käik 23.08.2007.a. on Tartu Maakohtule laekunud X AS (praeguse ärinimega X AS) hagi R.K ja K.V vastu, milles hageja nõuab kostjatelt solidaarselt tarbijakrediidilepingu järgse võlgnevuse summas 83 022,46 krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 49 916,33 krooni, sissenõutavaks muutunud intressi summas 8 495, 26 krooni, sissenõudmisega seotud kulud 1 450 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 23 160,87 krooni ning jätkuva viivise (alates 26.01.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,07% tagastamata krediidisummalt aastas), väljamõistmist /tl.52-55/. Hageja nõue Hageja esindaja avaldab, et 21.09.2006.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidi leping nr.X, mille alusel hageja andis põhivõlgnikule krediiti 49 968,61 krooni, intressimääraga 25,07% krediidisummast aastas. 21.09.2006.a. sõlmis hageja kostja K.V käenduslepingu. Esindaja kinnitab, et kostjad pole lepingut täitnud nõuetekohaselt, jättes hagejale tähtaegselt tasumata praktiliselt kõik graafikujärgsed osamaksed. Hageja märgib, et on pöördunud nii suuliste kui ka kirjalike pretensioonidega kostjate poole nõudega võlgnevuse tasumiseks, kuid vaatamata sellele kostjad võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud lepingu erakorraliselt 11.04.2007.a. üles ütlema, olles ülesütlemisest eelnevalt kostjaid korduvalt hoiatanud. Hageja esindaja palub välja mõista solidaarselt kostjatelt krediidilepingu järgi võlguolev summa 83 022,46 krooni, sealhulgas : krediidivõlgnevus summas 49 916,33 krooni, lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 8 495,26 krooni ja seisuga 26.01.2009.a. arvestatud viivis summas 23 160,87 krooni ja 1 450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Samuti palub esindaja välja mõista kostjatelt hageja kasuks viivis 25,07% tagastamata krediidisummalt aastas alates 26.01.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohtukulud palub hageja esindaja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostjad võtavad hagi õigeks täielikult ja võtavad hagi õigeks
Kohtu otsuse põhjendused
Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue tagastamata krediidisumma, intresside ja viiviste väljamõistmiseks kostjatelt on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi nendes nõuetes kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et 21.09.2006.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidi leping nr.X, mille alusel hageja andis kostjale R.K krediiti 49 968,61 krooni, intressimääraga 25,07% krediidisummast aastas /tl.52-56/; 21.09.2006.a. sõlmitu K.V käendusleping (tl. 65-66). Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon Lepingu ülesütlemine “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagastama laenu maksegraafiku alusel igakuuliste osamaksetena kümne aasta jooksul alates 16.10.2008.a. ning maksma krediidiandjale intressi 25,07% krediidisummast ühe aasta kohta. VÕS §100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist; lõike 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti; kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS §116 lg.6 sätestab, et kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda. VÕS §196 lg.1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS §402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Käesoleva kohtuvaidluse asjaoludest nähtuvalt on vaidlusaluse lepingu näol tegemist tarbijakrediidilepinguga. VÕS §416 lg.1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Asja materjalide ja poolte seletustega on tõendatud, et kostja pole hagejale intresse ja laenu tagasimakseid graafikujärgselt tasunud, -ning hageja on lepingu
ülesütlemisavalduse tegemisel VÕS§416 lg.1 nõuded täitnud. Seega on kostjad kohustust rikkunud ning hageja oli õigustatud VÕS §196 alusel lepingu erakorraliselt üles ütlema ning nõudma kostjatelt solidaarselt krediidi tagastamist ja lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud intresside maksmist. Laen (krediit) VÕS §108 lg.1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS §401 lg.1 kohaselt peab krediidisaaja lepingu lõppemisel krediidi krediidiandjale tagastama. Asja materjalidega /tl.19,20/ ja poolte seletustega on tõendatud, et kostjad võlgnevad hagejale tagastamata krediidina 83 022,46 krooni. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista tagastamata krediit summas 49 916,33 krooni. Intress VÕS §94, §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja maksma krediidiandjale intressi 25,07% krediidisummast ühe aasta kohta. Kuigi kohus möönab, et poolte poolt lepingus kokkulepitud intressimäär on finantsoperatsioonides tavapäraselt kasutatavast oluliselt kõrgem ning laenatav ja tagasimakstav summa on ebaproportsionaalne, ei anna see antud juhul alust intressi vähendamiseks, sest lepingupooled on vabad lepingu tingimustes kokku leppima ning intresside ülempiiri pole võimalik kindlaks määrata (samasele seisukohale on asunud ka Riigikohus on oma varasemates lahendites /nr.3-2-1-80-02/ antud juhistes). Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast (25,07% krediidisummast aastas) ja eelnimetatud tingimustest, saades intressivõla suuruseks lepingu ülesütlemise aja seisuga 8 495,26 krooni. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 8 495,26 krooni. Viivis VÕS §113 lg.1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on viivise arvutamisel võtnud aluseks lepingujärgse intressimäära – 25,07% võlgnetavalt summalt aastas, saades 26.01.2009.a. seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 23 160,87 krooni /tl.55/. Kuigi kohus möönab, et poolte poolt lepingus kokkulepitud viivisemäär on finantsoperatsioonides ja riiklike sissenõudeorganite poolt (maksuamet, kohtutäitur jne.) tavapäraselt kasutatavast oluliselt kõrgem, on Riigikohus oma varasemates lahendites /nr.3-2-1-120-08/ antud juhistes ja VÕS §§415 lg.1 ja §113 lg.1 sätete tõlgendamisel asunud seisukohale, et lepingupooled on vabad lepingu tingimustes kokku leppima ning põhimõtteliselt on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimääraga samaväärses määras. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjatelt viivist määras, mis vastab tarbijakrediidilepingus kokkulepitud intressimäärale. Seega tuleb kostjatelt välja mõista solidaarselt lepingujärgne viivis summas 23 160,87 krooni ja alates 26.01.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,07% tagastamata krediidisummalt aastas. Jätkuv viivis Nagu eelpoolviidatud, on VÕS §113 lg.1 kohaselt võlausaldajal õigus nõuda viivist kuni kohase täitmiseni. „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ (TsMS) (RT 49/05-395)
§367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS §461 lg.4 sätestab, et kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist VÕS §113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Hageja on nõudnud kostjalt jätkuva viivise (s.o. kuni kohustuse täitmiseni) väljamõistmist. . Seega tuleb hageja nõue kostjatelt jätkuva viivise (alates 26.01.2009.a. kuni põhivõla täieliku tasumiseni määras 25,07% tasumata summalt aastas) väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Käendus VÕS §142 lg.1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise ees. Asja materjalidega /tl.65-66/ on tõendatud, et laenulepingust tulenevate (R.K) kohustuste täitmise tagamiseks sõlmiti 21.09.2006.a. hageja ja kostja K.V vahel käendusleping, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 225 115 krooni ning käenduse tähtajaks 01.11.2018.a. /tl. 66/. Asja menetluses on tuvastatud, et käendaja põhivõlgniku lepingujärgseid kohustusi ei täitnud. Seega on kostjad kohustust rikkunud. VÕS §145 lg.1 sätestavad, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendusleping sätestab käendaja solidaarvastutuse ega fikseeri käendaja piiritletud vastutust. Seega on hageja õigustatud nõudma käendajast kostja suhtes solidaarvastutuse kohaldamist. Menetluskulud TsMS § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Seega tuleb antud juhul jätta asja menetlusega kaasnenud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
A.Pellja kohtunik 25.05.2009.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.