Võlaõigus › Võõrandamislepingud

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg lg 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. 10.02.2009 esitas AS Hansa Liising Eesti Viru Maakohtule hagi V M`i ja R S` vastu võlgnevuse 121 237.83 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja V M sõlmisid 06.02.2007 liisingulepingu nr.0152147L, mille esemeks oli sõiduauto xxxx 1,4, ehitusaasta 2007. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma nimetatud sõiduato (vara) lepingu perioodiks kostja valdusesse ja kasutusse ning lepingu üldtingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intress) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär vastavalt lepingu p 2.1 oli Euro 6 kuu Euribor + 2,8% aastas. Lepingu p 11.1 järgi oli kostja kohustatud sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning p 6.3 kohaselt kohustus tasuma kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi. Lepingu p 6.3.1 alusel oli kohustunud tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ja nõuetekohase täitmise. Lepingu p 6.3.2 alusel kohustus kostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja vastavad summad hagejale hüvitama hageja nimetatud tähtajaks ja korras. 06.02.2008 sõlmisid hageja ja kostja V M kindlustusleppe, mille kohaselt oli kindlusandjaks AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks kostja V M ja soodustatud isikuks hageja. Kindlustusleppe p 2.5 kohaselt on kostja kohustatud kindlustusandjale tasuma hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale vastavalt kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras. 06.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja V M lepingu lisana kütuse krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt sai kostja hagejalt enda kasutusse kütuse krediitkaardi. Krediitkaart kehtis maksevahendina kõigis Statoili teenindus- ja diilerijaamades Eestis. Kostjal oli õigus teha kaardiga tehinguid maksimaalselt lubatud summas ( 95.87 euro ulatuses). Teenuse hinnaks oli lisa punkti 1 kohaselt 0,96 eurot kuus, millele lisandus käibemaks. Kostja kohustus teenuste eest tasuma vastavalt hageja esitatavatele arvetele. Kostja V M rikkus lepingut, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu, lepingu teenuste lisa ja kindlustusleppe alusel tasumisele kuuluvad maksed. Hagejale on tasumata arveid kokku summas 19 360.12 krooni (debitoorne võlgnevus). Hageja saatis kostjale 02.06.2008 lepingu ülesütlemise kohta teatise, milles teavitas võlgnevuse suurusest, paludes võlgnevus tasuda 14 päeva jooksul, samuti palus võtta ühendust võimalike kokkulepete sõlmimiseks. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja luges lepingu üldtingimuste p 7.1.2 ja 7.2 alusel võlgnevuse tõttu lepingu erakorraliselt üles öelduks. Punkti 7.1.2 alusel oli hagejal õigus leping üles öelda juhul, kui kostja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse tasumata või on tasunud neid mittetäielikult. Vastavalt lepingu p 7.2 teatas hageja lepingu ülesütlemisest 14 päeva ette. Hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt ning kostja oli lepingu üldtingimuste p 7.5 alusel kohustatud andma vara valduse üle hagejale. Kostja vara hagejale ei tagastanud, mistõttu hageja oli sunnitud pöörduma vara tagastamiseks OÜ Reeborn poole, kelle osutatud teenuse alusel vara valdus taastati 24.09.2008. Peale vara valduse taastamist andis hageja vara võõrandamiseks üle Moneklar OÜ-le. Avariilises seisukorras sõiduauto õnnestus võõrandada hinnaga 20 338.98 krooni. Vara tagastus- ja müügiteenusega seoses esitati hagejale OÜ Reeborn ja OÜ Moneklar poolt tasumiseks arved kokku summas 7618.64 krooni.

Vara oli valduse taastamisel halvas seisukorras, mistõttu realiseerimisest saadu ei katnud hageja nõuet kostja vastu. AS Hansa Varakindlustuse 14.11.2008 otsuse kohaselt ei kuulu avarii tagajärjel tekkinud kahjud kindlustusandja poolt hüvitamisele. Hagejale tekkinud kahju koosneb lepingust tulenevast nõudest, millest on arvestatud maha vara realiseerimisest saadud summa (ilma käibemaksuta). Hageja nõue kostja vastu koosneb vara lepingujärgsest jääkmaksumusest summas 114 598.05 krooni, vara realiseerimisega seotud kuludest 7618.64 krooni ning debitoorsest võlgnevusest summas 19 360.12 krooni, s.o. kokku 141 576.81 krooni – 20 338.98 krooni (realiseerimisest saadu) = 121 237.83 krooni. Lepingu üldtingimuste p 3.7 kohaselt, kui hageja ütleb lepingu üles ning võõrandab vara, on kostja kohustatud hüvitama vara võõrandamisest tekkinud kahjud. Punkti 7.4 kohaselt kustutatakse vara võõrandamisest saadud rahasumma arvelt esmajärjekorras lepingu ülesütlemise ja vara võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulutused, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed. Juhul, kui vara võõrandamisest saadu ei kata kõiki kostja poolt hagejale tasumisele kuuluvaid summasid, siis on kostja kohustatud viivitamatult tasuma puudujääva osa. 31.10.2008 saatis hageja kostjale teatise võlgnevuse tasumiseks 14 päeva jooksul. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja võlgnevust tasunud. 06.02.2007 06.02.2007 sõlmiti hageja ja kostja R S vahel käendusleping nr 0152147L, 0152147L mille alusel võttis kostja R S endale kohustuse tagada solidaarselt kostja V M`iga lepingust tulenevate V M`i kohustuste kohane ja täielik täitmine; kokku lepiti käendatava summana 11 456.22 eurot, mille ekvivalendiks on 178 250.89 krooni, s.o. käendaja suurim võimalik vastutus hageja ees. 02.06.2008 saatis hageja kostja R S`le teatise tekkinud võlgnevusest ja palus võlgnevused kustutada. 31.10.2008 saadetud teatises teavitas hageja käendajat lepingu ülesütlemisest ja palus võlgnevuse summas 121 237.83 krooni hagejale hüvitada. Hagi esitamise seisuga ei olnud ka käendaja võlga tasuma asunud ega hagejaga ühendust võtnud. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt 121 237.83 krooni väljamõistmist, tuginedes seejuures kostjatega sõlmitud lepingutes ning VÕS § 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1p 1 , 4 ja 6, 367, 142 lg 1 ja 145 sätestatule. Samuti taotleb hageja TsMS § 367 alusel kostjatelt solidaarselt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse (summas 117 518.64 krooni) täitmiseni vastavalt VÕS § 113 sätestatud viivismääras, mis hagi esitamise hetkel oli 0,026 % päevas. Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid – kostjatega sõlmitud lepingute koopiad, vara üleandmise-vastuvõtmise akt, lepingu lisa kütuse krediitkaardi kasutamise kohta koos vastavate maksekorraldustega arvete tasumise kohta. Vara üleandmise-vastuvõtmise akti koopia, müügileping vara võõrandamise kohta pärast lepingu ülesütlemist ja selle lisaks olev akt vara üleandmise kohta ostjale, AS-i Hansa Varakindlustuse kahjukomisjoni otsus kahju hüvitamata jätmise kohta ja sellekohane teade kostjale, hageja poolt koostatud õiend lepingust tuleneva nõude arvestuse kohta, kostjatele saadetud teatised, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus ja hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid.

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjatele tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. 11.03.2009 esitatud kirjalikus vastuses teatab kostja R S, et ta tunnistab hagi osaliselt. Tema oli kaaskostjale tema kohustuste täitmisel käendajaks, kuid tal puudub võimalus tekkinud võlgnevuse tasumiseks: ta on töötu ning tema ülalpidamisel on naine ja laps. Samas oli kostja nõus võimaluse korral sõlmima kompromissi. Kostja V M hagile vastus ei esitanud.

15.05.2009 toimunud kohtuistungil jääb hageja hagiavalduses esitatud asjaolude ja nõude juurde. Hagis märgitud võlgnevust ei ole hagejale hüvitatud. Auto, mis avariilisena hagejale tagastati, oli halvas seisukorras ja selle realiseerimisest saadud rahasumma suhteliselt väike. Kindlustusandja poolt ei hüvitatud kahju, kuna vastavalt kindlustustingimustele on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest, kui õnnetuse põhjustanud juhil puudus kehtiv juhiluba. Liiklusõnnetuse kohta vormistatud dokumentidest nähtub, et kostja V M`i poolt liisitud sõidukiga tegi avarii V L. Politsei koostatud väärteootsuse kohaselt puudus V L juhtimisõigus, samuti oli sõidukit juhtinud isik lahkunud sündmuskohalt, rikkudes seega Liikluseeskirjade p 227 lg 2 sätestatut. Sündmuskohalt lahkumine võrdsustatakse sõiduki juhtimisega alkoholijoobes. Hageja palub ka menetluskulud jätta solidaarselt mõlema kostja kanda. Kostja V M tunnistab hagi. Samas puuduvad tal käesoleval ajal varalised võimalused võlgnevuse tasumiseks. Eelmise aasta suvest tal töökoht puudub. Avarii põhjustanud V L on lubanud kahju hüvitada, kuid seni oma lubadust täitma ei ole asunud. Kriminaalasjas menetlus lõpetati, kuna leiti, et tegemist ei olnud auto ärandamisega. Kostja R S seletab, seletab et ta teab käendajana oma kohustusi, kuid käesoleval ajal tal vahendid nõutud summa tasumiseks puuduvad. Kostjale on ka arusaamatu, miks hageja ei teinud talle ettepanekut osaleda auto realiseerimiseks võimaluste leidmisel. Käendajana ta soovib, et kaaskostja tasuks ise tekkinud võlgnevust ja teeks endast oleneva kahju hüvituse kättesaamiseks avarii tegelikult põhjustajalt. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud hageja ja kostjate seisukohad ning tutvunud hageja poolt hagi tõendamiseks esitatud kirjalike tõenditega leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Kostjate kohustused hageja ees tulenevad V M`il temaga sõlmitud liisingulepingust ja R S`lt kaaskostja poolt sõlmitud liisinglepinguga võetud kohustuste täitmise tagamiseks hageja sõlmitud sõlmitud käenduslepingust. Esitatud hagi on ka õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide VÕS § 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1p 1 , 4 ja 6, 113 lg 1, 367, 142 lg 1 ja 145 sätetele. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. Kostjad on omaks võtnud, et nad ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ning seoses kohustuste täitmata jätmisega on tekkinud hageja ees kahjude hüvitamisel võlgnevus hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 tulenevalt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest , tuleb kohustus täita selle tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kuna kostja V M lepingujärgsete maksete tasumisega jäi võlgnevusse, siis oli hageja nii liisingulepingus kui ka VÕS § 116 sätestatud alustel õigustatud lepingut ennetähtaegselt üles

ütlema ja nõudma lepingust tulenevate summade tasumist ning kostjad ei ole vastavat asjaolu ka vaidlustanud. VÕS § 367 lg 1 kohaselt, peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtutakse nimetatud kulude kindlakstegemisel liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Samuti tuleb VÕS § 367 järgi juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise ajal. VÕS § 367 lg 4 järgi peab hüvitama liisinguvõtja ka lepingu ülesütlemisel tekkinud lisakulud. Hageja nõude aluseks olevad asjaolud on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega vara üleandmise-vastuvõtmise aktiga, müügilepinguga vara võõrandamise kohta pärast lepingu ülesütlemist ja selle lisaks oleva aktiga vara üleandmise kohta ostjale, samuti AS-i Hansa Varakindlustuse kahjukomisjoni otsusega kahju hüvitamata jätmise kohta ja sellekohaste teadetega kostjatele. Hageja poolt on koostatud ka õiend lepingust tuleneva nõude arvestuse kohta. Kostjad vastavat kahjusummat ja selle arvestust ei vaidlusta, Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral oli käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutab käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud alates hagiavalduse esitamisest kostjate vastu esitatud rahaliselt nõudelt viivise arvestamist vastavalt VÕS § 113 lg 1 sätestatule ning taotleb selle solidaarset hüvitamist kostjate poolt. Kostjad ei ole hagiavalduses märgitud viivisnõuet ja selle määra vaidlusta. Seega on hageja esitatud tõendite alusel kohtu hinnangul hagi põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjatelt kuulub hageja kasuks solidaarselt väljamõistmisele kokku 121 237.83 krooni, millest 117 518.64 krooni moodustab põhivõlgnevus, samuti tuleb TsMS § 367 alusel kostjatelt välja mõista ka alates hagi esitamisest (hagiavaldus laekus kohtule 10.02.2009) kuni hüvitamata põhivõlgnevuse tasumiseni viivis VÕS § 113 sätestatud määras, mis hagi esitamise ajal moodustas 0,026% päevas.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostjate kanda. TsMS § 163 lg 3 tulenevalt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, siis vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kostjate tehtud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhindus veel TsMS § 386 lg 2; 442; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 02. juulil 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.