lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-91476/5

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 22.05.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-91476/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2502
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 189 lg 1Lepingu alusel üleantu väljaandmine ja hüvitamineVÕS § 195 lg 2, 5Lepingu korraline ülesütlemineTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesVÕS § 10Lepingu sõlmimine enampakkumiselVÕS § 1028 lg 1Kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmise alusedVÕS § 13 lg 3Lepingu muutmine ja lõpetamineVÕS § 186Võlasuhte lõppemise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-08-91476/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium17.11.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr.2-08-91476

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse tegemise aeg ja koht 22.05.2009 Tallinn Tsiviilasja number

2-08-91476

Tsiviilasi

TÜA hagi SMGOÜ vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja TÜA, registrikood XXX, asukoht XXX, esindaja advokaat

esindajad

Karmo Kalk, AB Kalk ja KO Kostja SMGOÜ, registrikood XXX asukoht XXX, seaduslik esindaja P V

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada otsusele apellatsioonkaebus Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinnas 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Ringkonnakohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

Asjaolud ja hageja nõue

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 578 lg 1Kompromissilepingu mõiste
VÕS § 652 lg 2Tellija viivitus
Hageja esitas 30.12.2008 kohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista võlgnevus summas 177 000 krooni, seaduses ettenähtud intress alates 14.12.2007.a. kuni viivise

sissenõutavaks muutumiseni 12.03.2008.a. summas 1745 krooni ja 75 senti ja seaduses ettenähtud viivis alates nõude sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast (12.03.2008.a.) kuni hagiavalduse esitamiseni summas 15 629,34 kr ja edasi protsendina VÕS § 113 lg 1alusel põhinõudest kuni nõude rahuldamiseni.

2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 20. novembril 2007.a lepingu nr.200711001 (leping) ja 19. veebruaril 2008.a lepingu lisa nr.1, mille järgi pidi kostja valmistama vastavalt hageja poolt esitatud joonistele filtreid. Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud leping on oma olemuselt töövõtuleping. Kostja teatas 04.03.2008.a kirjalikult, et ütleb lepingu üles, tuginedes VÕS § 652 lg 2. Pooled sõlmisid 10. märtsil 2008.a lepingu nr.200711001 lõpetamise kokkuleppe (kokkulepe). Lepingu p 4.1. järgi oli kostjal õigus küsida hagejalt ettemaksuna 150 000.- krooni, millele lisandus käibemaks 18%. Ettemaks pidi maha arvestatama viimasest arvest. Kostja esitas 20.11.2007.a hagejale ettemaksu arve nr.M-20071120/27, mille hageja tasus 13.12.2007.a kostja poolt näidatud arveldusarvele kogusummas 177 000.- krooni. Teostatud tööde eest esitas kostja arveid lepingu jõusoleku ajal summas 546 395 krooni ja 50 senti, millele on lisatud käibemaks 18%. Hageja on kõik eelnimetatud arved tasunud alljärgnevalt: Arve nr.4 17.01.2008 summas 171 740.- krooni + käibemaks 18% -tasutud 01.02.2008 Arve nr.9 28.01.2008 summas 122 193.- krooni + käibemaks 18% - tasutud 18.02.2008 Arve nr.11 06.02.2008 summas 122 193.- krooni + käibemaks 18% - tasutud 18.02.2008 Arve nr.13 13.02.2008 summas 130 269,50 krooni + käibemaks 18% - tasutud 27.02.2008 Lepingu lõpetamisel allkirjastasid pooled mahu tabeli, millest nähtub kostja poolt teostatud tööde maht ja toodete valmidusaste. Vastavalt Lepingu p.1.2. on valmistatud toodete hind kindlaks määratud järgmiselt: Hankija materjalist valmistatud toodete hind on 31.- krooni kilogrammi eest, lisaks käibemaks ja tellija materjalist valmistatud toodete hind on 20.- krooni kilogrammi eest, lisaks käibemaks. Toodete kaalud ja hinnad on toodud hageja poolt kostjale 10.01.2008.a. e-maili lisana saadetud tabelis filtrite kaalud ja need kaalud vastavad eelnimetatud mahu tabelis toodud toodete kaaludele. Lähtudes Lepingu p.1.2. kokkulepitud hindadest, filtrite kaalude tabelis toodud toodete kaaludest ja hindadest ning lepingu lõpetamisel allkirjastatud mahu tabelist, saame kostja poolt valmistatud ja hagejale üle antud toodete lepingujärgseks maksumuseks 546 395 krooni ja 50 senti. Eeltoodut kinnitab ka kostja poolt 21.02.2008.a. e-maili lisana saadetud arvete tabel, millega kostja kinnitab, et teostatud tööde summa on 546 395 krooni ja 50 senti, mille hageja on kõik tasunud. Tegelikult teostatud tööde maht jäi seoses lepingu ülesütlemisega kostja poolt kokkulepitust väiksemaks ning seetõttu ei toimunud ettemaksuna tasutud summa mahaarvamist või tasaarvestamist vastavalt lepingu punktile 4.1. viimasest arvest, milleks oli kostja 13.02.2008 arve nr.13. Kostja ei ole ettemaksu tagastanud ka muul viisil ega teostatud pooltevahelisi tasaarveldusi. Hageja pöördus 19.06.2008.a ja 21.08.2008.a kirjaga kostja poole ettepanekuga maksta hagejale tagasi ettemaksuna saadud summa 150 000.- krooni (pluss käibemaks 18%). Kostja ei ole tagastanud ettemaksuna saadud summat hagejale ega esitanud ettemaksu tagastamise nõudele põhjendatud vastuväiteid.
3.Tuginedes VÕS § 652 lg 2 võis kostja lepingu ülesütlemisel nõuda vaid tehtud tööle vastavat osa tasust. VÕS § 195 lg 5 sätestab, et lepingu ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. VÕS § 652 lg 2 ja VÕS § 195 lg 5 näol on tegemist imperatiivsete normidega – töövõtjal on õigus nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja lepingupooled peavad tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu. Seega puudub kostjal seaduslik ja ka lepinguline alus keelduda ettemaksu tagasi maksmisest. Pooled ei ole vastupidises kokku leppinud, samuti ei ole hageja loobunud oma õigusest nõuda kostjalt tagasi ettemaksuna tasutud summat.
4.VÕS § 189 lg 1 sätestab, et taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt. Hagejal oli lepingu lõpetamisel kohustus tasuda kostjale toodete ladustamise eest 5000.- krooni, mille hageja täitis 10.03.2008, ja kohustus vedada tooted ära kostja territooriumilt, mille hageja täitis 12.03.2008.a. Hageja leiab, et jättes tagastamata hageja poolt tasutud ettemaksu lepingu lõpetamise ajaks, on kostja alusetult rikastunud hageja arvel. Käesoleval juhul on tegemist tüüpilise alusetu rikastumise juhtumiga, mis vastab VÕS § 1028 lg 1 sätestatud tingimustele: kostja on rikastunud hageja arvel; kostja rikastumine on toimunud hageja soorituse kaudu ja soorituseks puudub õiguslik alus, kuna planeeritud kohustus langes hiljem ära. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Riigikohus on asunud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisega kaasneb VÕS § 113 kohaselt eelduslikult alati kohustus maksta viivitamise aja eest viivist. VÕS § 189 lg 1 teisele lausele peavad lepingupooled täitma taganemisest tulenevad kohustused üheaegselt, tuleb antud olukorras tuleb lugeda alusetu rikastumise ajaks ja kohustuse sissenõutavaks muutumise ajaks lugeda 12.03.2008.a, millal hageja täitis omapoolsed kohustused kostja ees.
5.Hageja esitas 4.03.2009 vastuse kostja vastusele, milles märkis, et lepingu lõpetamise kokkuleppega muudeti lepingu sätteid lisades lepingusse kostja hoiukulude eest tasumise kohustuse, toodete äravedamise tähtaja, garantiikohustuse piiramise ja sanktsioonid hageja vastu nende kokkulepete rikkumisel. Lepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimisest tulenevalt ei muutunud kehtetuks varemsõlmitud lepingu tingimused ja sellest tulenev kostjapoolne kohustus arvestada ettemaksu summa maha viimasest arvest. Isegi juhul, kui oleks võimalik tõlgendada lepingu lõpetamise kokkuleppe p.4.1. selliselt, et hageja on loobunud sellega ettemaksu tagasimaksmise nõudest, on hagejal õigus nõuda ettemaksuna kostjale tasutud summa tagasi alusetu rikastumise sätete alusel. Hageja ei esitanud vastuväiteid kostjapoolsele lepingu ülesütlemisele, kuid tegelikke asjaolusid arvestades ei olnud kostjal seadusest tulenevat õigust lepingut VÕS § 652 lg 2 alusel üles öelda. Lepingu ülesütlemisel lepingu rikkumise väite ettekäändeks toodud joonised olid kostjale üle antud 04.12.2007.a.. Tõendatud on see ka asjaoluga, et joonise 00-6700-223 alusel valmistatud toode oli 100% valmis ning anti lepingu lõpetamisel hagejale ka üle (vt. mahutabel). Kostja ilma joonisteta ei oleks saanud toodet valmistada. Joonise 01-6700-218 täiendused anti kostjale üle 19.02.2008 ehk lepingu lisa nr 1 p.1.2. ettenähtud tähtaja jooksul, mille kohta on hagejal olemas kirjalikud tõendid. Hageja ei vaielnud lepingu lõpetamisele vastu seetõttu, et arvestades kostja käitumist lepingu täitmisel, pidevaid kostjapoolseid lepingust mittetulenevaid alusetuid nõudmisi ja soovimatust teha koostööd, oli lepingu täitmine kostja poolt ja toodete lepingukohane tähtaegne valmistegemine muutunud ebatõenäoliseks. Kostja poolt ettekirjutatud lepingu muutmise ja lepingu lõpetamise tingimustega mittenõustumine ning lepingu lõpetamise ebaseaduslikkuse vaidlustamine kohtus oleks paratamatult toonud hagejale kaasa sanktsioonide rakendumise lepingupartneri poolt toodete üleandmise tähtaja rikkumise tõttu kuna kostja ei andnud hagejale kätte juba valmis tehtud ja hageja poolt kinni makstud tooteid. Suur osa toodetest oli kostja poolt lepingu lõpetamise ajaks valmis tehtud ja hageja oli ka tasunud nende eest kokkulepitud hinna, ei olnud hagejal võimalik tellimuse täitmiseks järelejäänud aja jooksul lasta tooted valmistada mõnes muus kohas ega leida täiendavaid rahalisi vahendeid selle finantseerimiseks. Samuti ei pea paika kostja väited tööseisakute osas, kuna kostja jättis valmis tegemata märkimisväärse osa toodetest, millede kohta olid tal kõik vajalikud joonised olemas.
6.Seega käitus kostja lepingu lõpetamisel pahatahtlikult ja hageja huve kahjustades ning kasutas ära hagejale ebasoodsat olukorda tingimuste dikteerimiseks. Lõpetatud lepingu alusel kostjale kantud ettemaksu ei ole tasa arveldatud teostatud tööde ega materjalidega, nõudest ettemaksu

tagastamisele ei ole hageja loobunud lepingu lõpetamise kokkuleppega. Ettemaksu summa on jäänud kostjale kasutusse alusetult ning selle välja mõistmine kostjalt hagejale alusetu rikastumise sätete kohaselt vastavalt esitatud hagiavaldusele on põhjendatud ning asjakohane. Kostja vastuväited

7.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Pooled sõlmisid 10.03.2008 kokkuleppe, millega muudeti lepingu tingimusi selliselt, et kui pooled kokkuleppest tulenevad tingimused täidavad, siis leping lõppeb. Kokkulepe on käsitletav algse lepingu lisana. Kokkuleppes sõlmiti just lepingust tulenevate kohustuste lõpetamiseks ja lepingu lõpetamisest tulenevate tagajärgede reguleerimiseks. Kokkuleppes ei leppinud pooled kokku, et kostja tagastab hagejale 150 000 krooni. Kokkuleppe p 4.1 järgi ei ole pooltel vastastikuseid pretensioone, kui kokkulepe täidetakse kohaselt. Kokkulepe täideti kohaselt ja seetõttu ei ole poolte lepingust ja selle lõpetamisest tulenevaid nõudeid. Kostja leiab, et juhul, kui hagejal oleks lepingu lõppemisel olnud kostja vastu nõue, siis kokkuleppega on ta selgesõnaliselt oma nõudest loobunud. VÕS § 189 annab lepingu alusel üleantu väljaandmiseks õiguse, kuid 10.03.2008 kokkulepe välistab selle.
8.Kostja leiab, et hageja ei saa hagetavat nõuda ka alusetu rikastumise sätete alusel, sest alusetu rikastumise sätteid saab kohaldada üksnes siis, kui midagi anti teisele isikule üle õigusliku aluseta või kui õiguslik alus hiljem ära langeb. Käesoleval juhul on nii leping kui ka 10.03.2008 kokkulepe kehtivad. Vaidlusalune summa on kostjal e üle antud lepingu alusel ja lepingu välise võlasuhte regulatsiooni ei saa poolte vahelistele õigussuhetele kohaldada. Kohtu põhjendused
9.Kohus arutas asja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus, uurinud kohtuasjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
10.Pooled ei vaidle hageja poolt esitatud faktiliste asjaolude üle. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid poolte vahel sõlmitud lepingu alusel tasutud rahasummade ega teostatud tööde mahu osas. Pooled vaidlevad selle üle, kuidas tõlgendada poolte õigusi ja kohustusi, mis on sätestatud poolte vahel sõlmitud lepinguga ja kokkuleppega. Vaidluse lahendamiseks tuleb välja selgitada, kas kokkulepe on lepingu osa, mille sõlmimisel jäi poolte jaoks jõusse ka leping st pooltevahelised suhted olid reguleeritud samaaegselt nii lepingu kui ka kokkuleppega või on kokkuleppe puhul tegemist uue lepinguga, mille sõlmimisel kaotasid eelnevad pooltevahelised lepingud kehtivuse.
11.Esmalt analüüsib kohus lepingu ja kokkuleppe kehtivust. Pooled ei ole küll menetluses lepingu ja kokkuleppe kehtivust vaidlustanud, kuid tehingu kehtivus on õiguslik kategooria mitte faktiline asjaolu ja seetõttu on kohtul kohustus kontrollida tehingu kehtivust.
12.VÕS § 10 lg sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtule esitatud 20.11.2007 lepingust ja 19.02.2008 lepingu lisast nähtub, et lepingud on poolte poolt allkirjastatud ja kohtule esitatud arvetest nähtub, et lepingut ja selle lisa asuti poolte poolt täitma. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et lepingu ja selle lisa sõlmimisel puudus poolte esindajatel esindusõigus või esines mõni muu asjaolu, mis tooks kaasa tehingu kehtetuse. Järelikult on leping ja lepingu lisa kehtivad.
13.VÕS § 186 p 6 järgi võib võlasuhe lõppeda lepingu ülesütlemisega. VÕS 195 lg 1 sätestab, et

lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. VÕS § 13 lg 3 järgi pidi lepingu lõpetamine toimuma kirjalikus vormis. Kohtule esitatud 04.03.2008 kostja kirjast nähtub, et kostja tegi hagejale ülesütlemise avalduse. Hageja on hagiavalduses omaks võtnud, et sai kostja tahteavalduse kätte. Järelikult on täidetud lepingu ülesütlemisega lõpetamise vormiline külg. Lepingu ülesütlemise kehtivuseks on vaja lisaks vorminõuete järgmisele ka ülesütlemise aluse olemasolu. Lepingu ülesütlemise aluse peab sisalduma kas lepingus või seaduses. VÕS § 652 lg 2 sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda ning nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu. Kohtule esitatud ülesütlemisavaldusest nähtub, et kostja on lepingu üles öelnud seetõttu, et hageja ei esitanud kostjale töö tegemiseks vajalikke jooniseid. Hageja on esitanud küll vastuväited selle kohta, et joonised olid kostjale esitatud, kuid võtab 4.03.2009 esitatud menetlusdokumendis omaks, et ei ole ülesütlemist vaidlustanud. Kohtule esitatud lepingu lõpetamise kokkuleppest nähtub, et hageja nõustus kostja poolse ülesütlemisega ja pooled sõlmisid kokkuleppe. Järelikult oli ülesütlemine kehtiv ning kohus ei analüüsi hageja väited selle kohta, et tema ei ole lepingut rikkunud.

14.Järgnevalt annab kohus õigusliku hinnangu lepingu lõpetamise kokkuleppele. Käesoleval juhul on pooled sõlminud lepingu lõpetamiseks eraldi kokkuleppe. Kohus leiab, et kokkulepet tuleb käsitleda kui eraldiseisvat lepingu mitte kui lepingu ülesütlemist. Lepingu ülesütlemisel oleks jäänud lepingust tulenevad kohustused ja õigused kehtima ning uusi õigusi ja kohustusi ei oleks pooltele enam tekkinud. Lepingu ülesütlemisel ei ole vaja sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid vaid ülesütlemiseks piisab ühe poole avaldusest. Kohtule esitatud kokkuleppe tekstist nähtub, et pooled on leppinud kokku algsest lepingust erinevad õigused ja kohustused pärast ülesütlemisavalduse kättesaamist hageja poolt. Kohus asub seisukohale, et pooltevaheline leping lõppes ülesütlemise avalduse kättesaamisega hageja poolt ning 10.03.2008 sõlmitud kokkulepe lepingu lõpetamise kohta on eraldiseisev leping, mida saab käsitelda kui kompromisslepingut VÕS § 578 lg 1 mõttes. VÕS § 578 lg 1 sätestab, et kompromissileping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Kohus asub seisukohale, et pooled on oma ülesöeldud lepingust tulenevad veel kehtivad õigused ja kohustused, muuhulgas näiteks VÕS § 652 lg 2 sätestatud kostja õiguse nõuda tehtud tööle vastavat osa tasust ja nende kulutuste hüvitamist, mis tasus ei sisaldu, uue kokkuleppega ümberkujundanud. Kompromisslepingule viitab muuhulgas asjaolu, et kokkuleppe p 4.1 on pooled kokku leppinud, et kõik lepingust st poolte vahel varasemalt olnud lepingutest, tulenevad kohustused ja nõuded loetakse kokkuleppest kinnipidamisel täidetuks. Pooled on kokkuleppe p 4.1 selgesõnaliselt loobunud vastastikustes pretensioonidest ja nõuetest, mis puudutavad lepingut. Lepinguks nimetavad pooled kokkuleppe preambula kohaselt 20.11.2007 sõlmitud töövõtulepingut.

Kohus leiab, et hageja on kompromissleping sõlmimisega minetanud õiguse nõuda lepingu alusel tehtud ettemaksu tagastamist, sest on sellest loobunud. VÕS § 186 p 4 alusel lõppeb võlasuhe, kui võlasuhe lõpetatakse kokkuleppel. 207 lg 1 sätestab, et võlasuhe lõpeb, kui võlausaldaja ja võlgnik on võlasuhte lõpetamises kokku leppinud seoses võlausaldaja loobumisega nõudest. Juhul, kui võlasuhe on lõppenud, ei ole olemas ka õigust, mida hagi esitamisega kohtus maksma panna.

15.Hageja ei saa nõuda kostjalt kohustuse täitmist ka alusetu rikastumise sätete alusel, sest VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alusetu rikastumise eeltingimused ei ole käesoleval juhul täidetud. Hageja ja kostja vahel olnud võlasuhe ei langenud mitte ära vaid pooled lõpetasid selle kokkuleppel. Kohustuse äralengemist tuleb käsitleda kui kohustuse äralengemist pooltest sõltumatutel asjaoludel, näiteks kui üks pooltest osutus tehingu tegemise ajal piiratud teovõimega isikuks. Võlasuhte äralengemiseks ei saa pidada poolte kompromisslepingut. Hageja nõue tuleb jätta ka alusetu rikastumise sätete alusel rahuldamata.
16.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja