Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

14.07.2008.a esitas hageja Harju Maakohtusse hagi kostjate vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja RAS-ga (kelle õigusjärglaseks on kostja III) mobiilsideteenuse liitumislepingu numbrile XXX Freetime paketi teenuste kasutamiseks. Antud paketil kuumakset ei olnud, hageja kohustus oli teha ettemaks 150.- kr iga kvartali alguse 10.kuupäevaks. Hageja tasus lepingu lõppemiseni ettemaksud ja hilisemad täiendavad arved õigeaegselt. Vaatamata sellele esitas kostja III nimel 2004.a CAS (kelle õigusjärglane on nüüdne LAS) hagejale põhjendamatu võlanõude 153,80 kr. Hageja põhjendas nõude alusetust, kohtusse kostja III ei pöördunud, kuid tuli 5-6 ähvarduskirja. 2004.a mais tuli RAS poolt kiri, kus pakuti võimalust edasist koostööd jätkata samadel tingimustel ilma 150.- kr võlga mainimata, hageja oli peatanud lepingu viimatinimetatuga. LAS teatas, et sulges toimiku ja ei tegele enam küsimusega. 19.02.2008.a tuli võlanõue kostjalt II väidetava võlgnevuse kohta kostjale II 150.- kr põhivõlana, nõuti tasumist arve 04.02.2004.a summas 153,80 kr ja 04.03.2004.a summas 22,40 kr alusel 300.- kr. Kõik arved olid tasutud hageja ema SK arvelt internetipanga kaudu vastavalt 153,80 kr tasuti 150.- kroonise ettemaksuna 07.01.2004.a ja 3,80 kr 11.02.2004.a. Summa 22,40 kr tasuti 15.03.2004.a. Arveldusvormina oli tasumiseks sõlmitud otsekorraldusleping 07.07.2003.a aastast maksepäevana 8.kuupäev, kuid kostja I ei kasutanud seda võimalust, kuigi hagejal oli põhjendamatute arvete esitamise ajal raha arvetel. Võlga nõuti 2008.a kolme kirjaliku teatega ja need sisaldasid räigeid ähvardusi, olles juriidiliselt ja aritmeetiliselt kirjaoskamatud. Hageja vastas kõigile kolmele interneti vahendusel, et võlga ei ole ja nõue on aegunud. Vaatamata sellele tulid uued võlanõuded, viimasena 02.07.2008.a kostja II poolt, mis on hageja hinnangul väljapressimine ja teadlik santaaž, sest nõuti juba 1’343,75 kr. Lisaks saatis kostja II hageja eposti aadressil faili, milles kujutatud pilte peab hageja solvavaks. Hageja suhtes on riigisaladusele juurdepääsuga seoses käimas julgeolekukontroll. Kostjate valeähvardused on katsed diskrediteerida hagejat, ähvardused avalikkusele teatada hageja rahalistest raskustest, et hagejat võidakse hoida kolm kuud vahi all, arestitakse arved, on solvavad. Kostja III oli teadlik, et hagejal ei ole tema ees võlgnevust, ometi anti nõue CAS-e, hiljem kostjale I. Hageja palub nõuda kostjatelt solvangute, ähvarduste ja hageja kohta valeandmete esitamiste ja diskrediteerimise eest moraalse kahju hüvitis solidaarselt võrdsetes osades 13’347,50 kr hageja kasuks. 08.09.2008.a täiendustes on hageja teatanud, et kostja I on lisaks eeltoodule kasutanud ähvardusi sisaldavates kirjades väljendeid „ei tohi sõita kohtu loata välismaale”, „keelatakse hagejale kuuluvate kinnis- ja vallasvara käsutamine”, „keelatakse hagejale elukohast lahkumine”. Kostja III on esitanud valeandmeid lisaks Tarbijakaitseametile ja SEB Ühispangale, väites, et ei saanud arveldusvormina kasutusel olnud otsekorralduslepingut hageja suhtes 150.- kr võla kustutamiseks kasutada, kuna seal märgitud isikuandmed ei olnud korrektsed ja klienti ei olnud võimalik tuvastada. Kostja seletused on valed. Hageja 12.12.2008.a kohtusse laekunud täienduste kohaselt lasub võlanõuete õigsuse paikapidavuse tõendamise kohustus kostjatel ja hageja seda tegema ei pea. Võlanõuded oli esitatud nii ebamääraselt, et ei olnudki võimalik aru saada, mis perioodil täpselt ja mis teenuste või mille ostmise eest need tekkinud olid. Hageja on teinud kaks avaldust R AS juhatusele, milles tõestab, et mingit võlgnevust arve järgi ei ole. Hageja ei nõustu sellega, et teda solvavate piltide lisamisega saadetud e-mailile oli tegemist reklaambänneritega. Tegemist oli teadlikult hagejale suunatud failiga. Hageja ei nõustu, et kostja III puhul võib olla tegemist inimliku eksitusega, kui nad ei kasutanud kordagi otsekorralduslepingut, sest seal on kõik kliendi tuvastamise tunnused õiged. Pangaülekandega tasumisel on oluline, mille eest tasuti ja kui

suures summas, viitenumber on abivahend, ka maksja isik ei ole oluline. Antud 150.- kroonise nõude alusel algatas kostja II Viru Maakohtus ts-asja nr 2-08-29788, kostja I saatis aga 25.09.2008.a juba neljanda teate nõudega tasuda tema arvele summa 1’549.- kr. Alles 03.11.2008.a on kostja I saatnud Viru Maakohtule avalduse hagist loobumiseks valeväitega nagu hageja oleks ise tasunud neile nn kompromissisumma. Kostja III vastuväidetega hageja ei nõustu, kuna viitenumbrit ei märkinud lepingule hageja. Ilmselt kanti see pangatelleri poolt lähtudes R AS pangale esitatud valedest arvelduskoodidest, mille alusel teostati tehinguid panga ja R vahel Lepingus näidatud hageja isikuandmed olid õiged nagu ka mobiilsideteenuste lepingul. Eesti Ühispanga selgituses 13.01.2005.a on viimase lausenaöeldud – maksenõude õiguse eest vastutab saaja. Saaja oleks olnud antud juhul R AS. R tunnistab kirjas Tarbijakaitseametile, et nendepoolse eksituse tõttu on esimese kvartali kolme kuu asemel kahekuune. Sellest võib järeldada, et R AS töötaja lohakuse või ebaaususe tõttu ongi need 150.- kr arveldusosakonnast kaduma läinud. Kostja väide nõude 10-aastase aegumistähtaja suhtes kehtib eelkõige R AS õigusjärglase kohta, kes pooltevahelist lepingut on mitmel puhul tahtlikult rikkunud. Moraalne kahju kostja III poolt tekitati seetõttu, et pidevalt esitati antud küsimustes lausvalesid erinevatele eelpooltoodud ametkondadele ja organisatsioonidele ning müües maha olematut võlga tekitati kahju hageja mainele. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostjate I ja II vastuväited Oma 11.11.2008.a kohtusse laekunud vastuses kostjad I ja II hagiavaldust õigeks ei võta ja vaidlevad sellele täies ulatuses vastu. Kostjad on seisukohal, et ei ole kellegi au ja väärikust riivanud, samuti ei ole tekitatud kellelegi moraalset kahju. Kostja II omandas nimetatud nõude kostjalt III nõudeloovutuse lepingu alusel. Vastavalt kostja III poolt nõudeloovutuse lepingule anti kostja II-le üle alusdokumendid millistest nähtus, et hageja võlgnes kostjale III arvete alusel kokku 176,20 krooni. Samuti tekkis kostja II-l õigus nõudeloovutuse lepingu alusel nõuda kõrvalnõudeid. Kuna nõudeloovutus lepinguga nõue hageja vastu kostja II-le loovutati, ei olnud kostja II-l ka alust eeldada, et nimetatud nõue hageja vastu ei oleks kehtiv. Vastavalt kostja Il ja kostja I vahel sõlmitud esinduslepingule asus kõnesoleva võlgnevuse sissenõudmisega tegelema kostja I. Kostja I on hagejale saatnud kolm meeldetuletust võlgnevuse tasumiseks 19.02.2008, 10.03.2008, 02.07.2008. Hageja on kostja I-le vastanud e-maili teel 29.02.2008; 05.03.2008 on hageja küsinud kinnitust talle saadetud võlanõude allkirja õigsuse kohta; 08.03.2008 esitas hageja vastuväite kostja I poolt saadetud võlateatisele. Kostja teated ei olnud räigelt ähvardavad. Esimese kostja I poolt saadetud võlateatise näol oli tegemist sisuliselt loovutusdokumendiga, milles kajastati ka loovutatud kohustuse alus ja ulatus. Kostja I on kirjeldanud milliseid seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid on kostja 1-1 võimalik kasutada, juhul kui võlgnik oma kohustusi ei täida. Samuti on kostja I oma teatises osundanud, et kõigi oma ettepanekutega probleemi lahendamiseks tuleks hagejal pöörduda kostja I poole ning on osundanud ka vastavad sidevahendite andmed. Selle asemel on hageja saatnud väga pretensioonika vastuse, milles ähvardab kostjad anda „kohtusse moraalse kahju nõudes kümne kordses summas„ esitamata ühtegi asjakohast vastuväidet või tõendit. 08.03.2008 saatis hageja kostja I-le uue e-maili, kus ta samuti selgitas, et temal võlgnevus puudus, kuid ei esitanud mitte ühtegi sellekohast tõendit. Kostja I saamata hagejalt selgeid selgitusi vastuväidete osas saatis kostjale pretensiooni. Hageja vastusest ei nähtunud peale ähvarduse kohtusse pöörduda midagi, mistõttu selgitas kostja I hagejale võlaõigussuhetes õiguskaitsevahendite võimalusi nõude tasumata jätmise korral. Kui tsiteerida kostja poolt saadetud pretensiooni, siis ei nähtu kuskilt, et kostja I mingilgi moel ähvardaks ja näitaks oma tegevusega, et asub koheselt nimetatud sanktsioone teostama hageja

isiku suhtes - kui hageja peab ähvarduste all silmas Eesti Vabariigis kehtivates seadustes kirjeldatud võlausaldaja õiguskaitsevahendite kasutamise võimalikkust, siis on hageja kostja I pretensiooni vääralt tõlgendanud. Kostja I on juhtinud üksnes tähelepanu eelnimetatud sanktsioonidele, mitte ei oie isiklikult neid sanktsioone rakendanud. Kuna hageja kostja I pretensioonile kuidagi ei reageerinud s.t. ei esitanud ühtegi asjakohast tõendit ega tasunud ka kohustust, siis saatis kostja I hagejale viimase hoiatusena hagihoiatuse. Nimetatud hagihoiatusele saatis hageja vastuse, millest nähtusid asjaolud ja faktid, mille alusel oli võimalik asuda kontrollima nõude olemasolu või mitte olemasolu. Peale asjaolude kindlaks tegemist otsustas kostja II kostja I ettepanekul nõudest loobuda ja menetluse lõpetada. Hageja väited asjaoludest, et kostja II on saatnud temale e-mailile faili piltidega on väär. Kui hageja peab silmas nende piltidena oma e-maili postkasti väljatrükki, kus käib kirjavahetus allkirja õigsuse üle, siis tegemist ei ole kostja I ega kostja II poolt sinna lisatud „smiledega". Kostja I ja kostja II kasutavad E poolt renditavat maili serverit ning nimetatud serveris ei lisandu e-mailile vabakasutatavate e-mali serverite bännereid. Ilmselt on nimetatud nõndanimetatud piltide näol tegemist vabakasutatavate e-maili aadressidele lisanduvad reklaam bännerid. Väite osas, milles hageja väidab, et EMAS oli teadlik, et hagejal võlgnevus puudus, kostjad ei saa nõustuda - ilmselt on olnud tegemist inimliku eksitusega, millele on kaasa aidanud hageja endapoolne käitumine. Vaadeldes hageja poolt kohtule esitatud panga väljatrükke, siis sellelt nähtub, et hageja teenuste eest on tasutud hageja lähikondlane ning maksete juures ei ole näha lepingus osundatud viitenumbrit - seega on kostja I seisukohal, et nimetatud eksitus sai tekkida üksnes asjaolust, et hageja poolt tasutud laekumisi seostati küll tema numbriga, kuid mitte tema kui kliendi isikuga. Kostja III vastuväited Oma 05.11.2008.a kohtusse laekunud vastuses leiab kostja, et kostja III osas on hagi esitatud ilma õigusliku aluseta ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel oli sõlmitud RAS liitumisleping mobiiltelefoninumbrile XXX. RAS on kostja III õiguseellaseks. Kostja III esitas hageja poolt mobiiltelefoninumbril XXX tarbitud sideteenuste eest vastavalt Liitumislepingule arve , viitenumbriga XXX, summas 153,80 krooni, maksetähtajaga 18.02.2004.a ning seejärel ka arve , viitenumbriga XXX, summas 22,40 krooni, maksetähtajaga 18.03.2004.a. Hageja tasus arvest summa 3,80 krooni ja arvest summa 22,40 krooni, võlgnevuse jääk oli seega pärast tasumisi 150.krooni. Kuivõrd arvelduslikult kajastatakse laekunud summasid arvete esitamise ajalise järjekorra järgi, kajastati summa 22,40 tasutuks arve eest. Hageja ei tasunud võlgnevuse jääki 150.- krooni suuruses summas vaatamata korduvatele kostja III poolt esitatud meeldetuletustele ka hiljem, mis tingis võlgnevuse sissenõudmisel inkassatsiooniteenuseid osutava CAS abi kasutamise. Kuivõrd Hageja võlgnevust endiselt ei tasunud, loovutas kostja III 28.12.2007.a liitumislepingul ning arvetel ja põhineva nõude AFOÜ-le. Hageja poolt oli arvetel ja põhinev nõue summas 150.- krooni tasumata ka 28.12.2007 a. toimunud nõude loovutamise hetkel. Otsekorralduse maksjalepingul märgitud viitenumber 1069650 on väär, õige number oleks olnud arvetel näidatud XXX. Seega ei saanud antud otsekorralduse maksjalepingu alusel toimuda ka hageja konto debiteerimist kostja III kasuks. Hageja poolt hagiavalduse lisana esitatud AS Hansapank kontoväljavõte SK konto kohta perioodil 01.01.04 - 01.06.2004.a näitab üksnes, et makstud on 11.02.2004 a. summa 3.80 krooni ja 15.03.04 summa 22.40 krooni, mida kostja III pole ka tasumata võlgnevuseks lugenud. Samuti pole vaidlust hageja poolt 07.01.2004 tehtud makse osas summas 150.- krooni, mis kajastub käesoleva vastusele lisatud arve leheküljel 1 - saldoseis ja mis käsitleb kostja III poolt 04.01.04 esitatud arve tasumist. Nõude võimaliku aegumise probleem vastava nõude sissenõudmiseks peetava kohtumenetluse käigus lahendatavaks küsimuseks, ning kuni puudub vaadeldava nõude osas aegumise kohaldamise põhjendatust sedastav jõustunud kohtuotsus - on väärad ja alusetud hageja väited nõude

aegumistähtaja möödumisest. Hageja väited temal tekkinud kahju osas on ilmselt kunstlikud, kuivõrd kostjale III jääb arusaamatuks kuidas isegi teoreetiliselt saaks võlgnevuse sissenõudmisprotsessis tekkida üleüldse kahju hageja kõlblusele. Puudub põhjuslik seos kostja III tegevuse või tegevusetuse ja hagejal väidetavalt tekkinud kahju vahel. Kostja ei näe enda tegevuses ka mingit süüd ja puudub ka seadusest tulenev alus kostja III vastutamiseks kahju tekitamise eest. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja III vahel sõlmiti liitumisleping mobiiltelefoninumbrile XXX (tl 17). Vaidlust ei ole selles, et kostja III esitas hagejale tasumiseks nimetatud lepingu alusel arved viitenumbriga XXX summas 153,80 kr maksetähtajaga 18.02.2004.a (tl 73-75) ning arve viitenumbriga XXX summas 22,40 krooni maksetähtajaga 18.03.2004.a (tl 76-78). Vaidlust ei ole selles, et hageja tasus esimesest arvest 3,80 kr ja teisest 22,40 kr (tl 5-6) ja kostja III leidis, et hagejal oli tekkinud võlgnevus. Vaidlust ei ole selles, et kostja III pöördus pärast mitmekordseid meeldetuletusi hagejale CAS poole võlgnevuse sissenõudmiseks ja loovutas vaidlusaluse nõude seejärel kostjale II. Vaidlust ei ole selles, et hagejal oli sõlmitud kostjale III liitumislepingu alusel arvete tasumiseks otsekorraldusleping, kuid lepingu alusel ühtegi makset ei teostatud (tl 12), vaidlust ei ole ka selles, et vajalikud summad olid hageja arvelduskontol kostja III nõuete täitmiseks maksepäeval ehk kuu 8. päeval olemas (tl 13-14). Vaidlus on selles, kas hageja täitis nimetatud liitumislepingust tulenevad kohustused kohaselt ja kas hagejal tekkis võlgnevus. Kostja III tugineb asjaolule, et hagejal oli märgitud otsekorralduse maksjalepingusse vale viitenumber 1069650, kuid oleks pidanud olema arvel näidatud XXX. Nimetatu nähtub otsekorralduslepingust (tl 26) ja hagejale Ühispanga poolt saadetud kirjast (tl 34-35, 112), samuti on seda hagejale selgitanud Tarbijakaitseamet oma kirjas (tl 36). Hageja tugineb asjaolule, et temal oli kontol vajalik summa võlgnevuse tasumiseks olemas ja viitenumber pole vajalik otsekorralduslepingu täitmiseks. Nimetatud seisukohaga ei saa maakohus nõustuda. Otsekorralduse maksjalepingu oluliseks tingimuseks on muude lepingus märgitud summade kõrval ka viitenumber. Selle valesti märkimisel hageja või pangatöötaja poolt ei saanud kostja III vajalikke summasid kostja arvelt panga vahendusel üle kanda. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja III ei rikkunud pooltevahelises lepingus oma kohustusi, jättes otsekorralduse lepingu alusel võtmata hageja arvelt võlgnevuse kustutamiseks vajalikud summad. Kostja III on selgitanud, et hageja võlgnevus 150.- krooni on tekkinud kahe arve alusel, so 04.02.2004.a ja 04.03.2004.a arvete alusel. Nimetatud arvetelt nähtub, et hagejalt ei ole nõutud ettemaksu, vaid kõneteenuse hinda. Hageja ei ole tõendanud, et kostja III oleks talle esitanud ettemaksu arve. R arveldusosakonnale esitatud avalduses (tl 109, 116) ja R juhatusele esitatud avalduses (tl 110, 115) vaidlustab hageja jaanuari 2004.a aasta arvet aga just seetõttu, et ta on ettemaksu 150.- kr tasunud 11.02.2004.a. Saldoseisust ja hageja konto väljavõttest nähtub, et seisuga 04.02.2004.a oli hageja tõepoolest tasunud 07.01.2004.a ettemaksu, kuid tema võlgnevus 153,80 krooni tulenes 04.01.2004.a esitatud arvest summas 150.- krooni ja 04.02.2004.a esitatud arvest 153,80 krooni. Hageja ei ole esitanud sellekohaseid tõendeid, et hageja kohustuste suurus kostja ees oleks seisuga 04.02.2004.a olnud väiksem. Seega oli kostjal III nõue selle loovutamise ajal hageja vastu olemas.

Nimetatut ja võlgnevuse puudumist ei tõenda kostja III arveldusosakonna juhi poolt koostatud tabel (tl 37) ega Tarbijakaitseameti kiri hagejale, kus on hagejale selgitatud küll asjaolu, et kostja III eksituse tõttu oli hageja esimene kvartal kolme kuu asemel kahekuine, kuid see ei toonud hagejale kahju, sest kahe kuu jooksul tarbis hageja teenuseid 181,40 kr ees, mis ületas ettemaksu. Samuti nähtub Tarbijakaitseameti kirjast, et hagejale on selgitatud, et tema võlgnevus tekkis kolmandas kvartalis detsember-jaanuar-veebruar 2003/2004). Nimetatust tulenevalt ei ole kostja III esitanud hageja kohta valeandmeid Tarbijakaitseametile nagu hageja leiab. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees rikkunud ja kostjal puudub kohustus hüvitada hagejale mittevaralist kahju lepingu alusel. Hageja ettemaks 150.- krooni ei katnud esitatud saldoseisude kohaselt esimese kvartali jaanuari ja veebruari kuude kõneteenuse arveid. Seega pole võimalik väita, et hagejal puudus kohustus kostja III ees. Kostjal III puudub kohustus hüvitada hagejale mittevaraline kahju ka deliktiõiguse alusel, sest puudub kostja õigusvastane tegu – ebaõigete andmete avaldamine (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4). Vaidlust ei ole selles, et kostja III loovutas võlgnevuse nõude kostjale II ja kostja I esindas kostjat II võlgnevuse sissenõudmisel hagejalt (tl 19-20). Kuivõrd kohus leidis, et hagejal oli kohustuse mittetäitmisest tulenev võlgnevus kostja III ees, siis ei saa nimetatud nõude loovutamist ja kostjate I poolt hagejale saadetud kirjades mainitud asjaolu, et hagejal on võlgnevus, nimetada valeandmete esitamiseks ja hageja diskrediteerimiseks. Kostja I kirjast (tl 4) nähtub, et kostja on informeerinud hagejat kohtusse pöördumisest, kui hageja võlgnevust ei tasu, samuti sellest, et suurenevad hageja kulutused riigilõivu, esindustasu ning viiviste tõttu. Kostja I poolt saadetud võlateatisest (tl 8) ja pretensioonist (tl 11) nähtub, et hagejat on informeeritud viivise nõude suurusest, kuid palutud maksta viivisenõue põhivõla ulatuses, hagejat on informeeritud kohtusse pöördumise võimalikkusest ja avalikkuse teavitamisest hageja rahalistest raskustest. Nimetatud tõenditest teeb kohus järelduse, et kostjad I ja II asusid sisse nõudma neile kostja III poolt loovutatud võlgnevust. Kostjate I ja II poolt esitatud andmed – võimalike õiguskaitsevahendite loetlemine - ei ole käsitatavad ähvarduse ega laimuna. On tavapärane, et võlglaste maksehäireid kajastatakse maksehäirete registris ja nimetatud tegevus ei ole õigusvastane. Kostjate I ning II tegevuses ei esine õigusvastasust, kuna andmed olid õiged, samuti puudus kostjatel alus kahelda andmete õigsuses, kuna hageja kostjale I saadetud kirjad (tl 9-10, 18) sisaldavad paljasõnalisi väiteid, et hagejal puudub võlgnevus kostja III ees ja hageja ei ole oma kohustusi kostja III ees rikkunud. Aegumine ei ole vastuväide nõudele, vaid vaie kohtumenetluses ja kohus kohaldab aegumist poole taotlusel. Kuivõrd kostjad leidsid, et hageja rikkus oma kohustusi tahtlikult, siis ei pidanud kostjad arvestama hageja seisukohaga, et tema nõue on aegunud (TsÜS § 146 lg 4). Mis puudutab kostja I e-kirjade all olevaid bännereid (tl 20), siis nendega ei ole võimalik kohtu hinnangul objektiivselt hageja isikuõigusi rikkuda ja kostja I tegevuses puudub seetõttu õigusvastasus. Kostjatel I ja II puudub kohustus hüvitada hagejale mittevaraline kahju deliktiõiguse alusel, sest puudub kostjate õigusvastane tegu – ebaõigete andmete avaldamine või muu isikuõiguste rikkumine (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4). Hageja nõue kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: kostja III kirja hagejale 20.02.2006.a (tl 27, 114), hageja e-kirja kostjale III (tl 15-16). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostjate menetluskulud jätta hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.