CF & S Estonia AS hagi Auto-Hartop OÜ vastu võlgnevuse 450 000 krooni ja viivise nõudes Hagihind 450 000 krooni
Kohtuistung
07. mai 2009. a
Menetlusosalised
Hageja:
CF & S Estonia AS (RK xxx; asukoht: Ahtri 12, 10151 Tallinn)
Hageja esindaja:
Toivo Viilup, vandeadvokaat Advokaadibüroo Pohla & Jakobsoni 14, 10128 Tallinn
Hallmägi,
Kostja:
Auto-Hartop OÜ (RK xxx; asukoht: Jaama 14, Jõhvi 41533, Ida-Virumaa)
Kostja esindaja:
Marko Tiirik, volikirja alusel
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Auto-Hartop OÜ-lt CF & S Estonia AS kasuks põhivõlg 450 000 (nelisada viiskümmend tuhat) krooni, viivis seisuga 21. november 2008. a summas 63 906 (kuuskümmend kolm tuhat üheksasada kuus) krooni 60 senti ning alates 22. novembrist 2008. a viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
Hageja menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, peab 100% ulatuses kandma kostja.
2.Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hagiavaldus
1.CF & S Estonia AS esitas 24.11.2008. a Viru Maakohtule hagi Auto-Hartop OÜ vastu võlgnevuse 450 000 krooni, seadusjärgse viivise (VÕS § 113 lg 1) 63 906,62 krooni (21.11.2008. a seisuga) ja viivise väljamõistmiseks kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagi faktilised asjaolud.
2.1.Hageja on osutanud vastavalt kostja tellimustele erinevaid transporditeenuseid sõiduautode transportimiseks Euroopas, mille eest hageja on esitanud kostjale arveid, mis on tasumata 450 000 krooni ulatuses. Teenuste osutamise eest on kostjal täielikult tasumata arve nr 2705151 summas 240 720 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 13. augustil 2007. a, arve nr 2705207 summas 30 680 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 15. augustil 2007. a, arve nr 2705346 summas 40 120 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 21. augustil 2007. a. Osaliselt on kostjal tasumata arve nr 2704539 summas 401 200 krooni, mille tasumise tähtaeg oli 14. juulil 2007. a ning millest kostja on tasunud osamaksetena vaid 262 720 krooni, st arve nr 2704539 alusel võlgneb kostja jätkuvalt 138 480 krooni.
2.2.Võla suuruse ja sissenõutavaks muutumise üle vaidlus puudub. Kostja on oma võlgnevust hageja ees korduvalt tunnistanud: muuhulgas tagastanud 06. märtsil 2008. a allkirjastatuna saldoteatise, pakkunud muuhulgas võlgnevuse tasumise tagamiseks välja hüpoteegi seadmise
kostjale kuuluvale 1/25 mõttelisele osale kaasomandist kinnistus Järveküla tee 22 KohtlaJärve linn (registriosa nr 790707).
3.Hagi materiaalõiguslik alus.
3.1.Hageja nõue tuleneb veolepingust (VÕS § 774 lg 1).
3.2.Kostja ei ole täitnud tasumise kohustust vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja lg 3, § 82 lg 1, § 100. Hageja tugineb nõudes õiguskaitsevahenditele, mis tulenevad VÕS § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ning nõuab veotasu maksmist.
3.3.Hageja nõue tuleneb täiendavalt kostja võlatunnistusest. Võlatunnistusena käsitleb hageja saldoteatist, mis kinnitab võlgnevuse ja selle suurusega nõustumist; arve nr 2704539 osalist tasumist, mis kinnitab kostja kohustust tasuda hageja poolt osutatud teenuste eest; võlgnevuse tasumise tagamisega nõustumine (hüpoteegi seadmise ettepanek). Seega tuleneb hageja nõue täiendavalt kostja deklaratiivsest võlatunnistusest, kus kostja on tunnistanud võlgnevust hageja ees. Hageja tugineb VÕS § 30 lg 1 ja lg 3 ning viitab Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-2106 (deklaratiivse võlatunnistuse eesmärk ja tagajärg).
3.4.Viivisenõue. Seoses sellega, et kostja on arvete tasumisega viivituses, nõuab hageja kostjalt viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 20. novembri 2008. a seisuga on kostja arve nr 2704539 tasumisega viivituses olnud 495 kalendripäeva, arve nr 2705151 tasumisega 465 päeva, arve nr 2705207 tasumisega 463 päeva ning arve nr 2705346 tasumisega 457 päeva. Kokku moodustab kostja viivisvõlgnevus hageja ees 21. novembri 2008. a seisuga 63 906,62 krooni (14. juuli 2007 – 20. november 2008. a on VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgne viivisintress olnud 11% aastas, so 0,03% päevas). Hageja esitab nõude TsMS § 367 järgi ning nõuab viivist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
II Hagi tagamine
4.Hagiavaldusega koos esitas hageja hagi tagamise taotluse.
5.Kohtu 25. novembri 2008. a määrusega kohus rahuldas taotluse ning seadis kostjale kuuluvale kaasomandi osale (registriosa nr 790707) kohtuliku hüpoteegi summas 513 906,62 krooni CF & S Estonia AS kasuks (tl 33-35). Kohtulik hüpoteek kanti kinnistusraamatusse 01. detsembril 2008. a (tl 41-45).
III Kostja vastus
6.Kostja tunnistas hagi osaliselt (tl 51-52), arve nr 2704539 tasumata jäänud summa osas, 138 480 krooni. Kostja märkis, et arve on osaliselt tasumata seetõttu, et kostjal on rahaline nõue hageja vastu, mis ületab kostja poolt võlgnetavat summat.
7.Ülejäänud osas kostja hagi ei tunnistanud ning esitas hagile alljärgnevad vastuväited.
7.1.Kostja ei ole arvetel nimetatud teenuseid saanud, kostja pole neid tellinudki. Hageja pole tõendanud, et oleks kostjale arveid üldse esitanud. Hagiavalduse lisade esitamisega on hageja küll tõendanud, et on arved koostanud, kuid mitte seda asjaolu, et ta oleks arved kostjale esitanud ja kostja oleks need kätte saanud.
7.2.Kostja pole nõus hageja seisukohaga, et poolte vahel puudub vaidlus võlgnevuse suuruse üle ja nõue on muutunud sissenõutavaks juba 2007. aasta augustis. Hagiavalduse lisas esitatud saldoteatise on allkirjastanud raamatupidaja, kuid nimetatud raamatupidaja ei tööta ega pole kunagi töötanud kostja ettevõttes. Seega ei saa hageja väita, et kostja on saldoteatise allkirjastamisega võlgnevust kinnitanud.
7.3.Hageja pole tõendanud, et kostja oleks võlga tunnistanud ja pakkunud hüpoteegi seadmist. Kinnisasi kuulub kolmele omanikule ja pole tõenäoline, et ükski kaasomanikest oleks ilma teiste kaasomanike nõusolekuta pakkunud hüpoteegi seadmist kinnisasjale hageja kasuks. Kostja esindaja ei ole teadlik, et kostja oleks e-kirjades või suuliselt mingil moel andnud hagejale mõista, et kostja võlga tunnistab.
7.4.Kostja ei tunnista viivise nõuet täies ulatuses. Hageja ja kostja omavahelise kokkuleppe kohaselt oli kõikidel arvetel maksetähtajaks 120 päeva (so Euroopa autotranspordi teenuste osutamisel harilik arve tasumise tähtaeg), kuid hageja on märkinud arvetele maksetähtajaks 14 päeva ning arvestanud viivist arve tasumata jätmisest 14 päevase tähtajaga. Kostja tunnistab nõuet 138 480 krooni ulatuses, kuid on keeldunud tasumisest, kuna omab vastunõuet hageja vastu.
IV Hageja seisukoht
8.Hageja esitas seisukoha kostja vastusele (tl 61-65).
8.1.Hageja märkis, et arusaamatu on kostja väide, justkui viimasel oleks nõudeid hageja vastu (vastunõue), kuna kostja pole varasemalt hagejale mistahes nõudeid ega pretensioone esitanud, kostja pole esitanud tõendeid väidetava vastunõude tõendamiseks, mistõttu hagejal pole võimalik tõendada negatiivset asjaolu.
8.2.Kostja väited, justkui viimane ei olekski arvetel kirjeldatud transporditeenuseid tellinud ega saanud, on pahatahtlikud. Transporditeenuseid Škoda sõiduautode vedamiseks Tšehhi Vabariigist asuvast Škoda Auto A.S. tehasest Eestisse tellis kostjalt faktiliselt Škoda sõiduautode edasimüüja Eestis AS Auto 100. Hageja tegutses kõnealuste transporditeenuste osutamisel kostja alltöövõtjana (tegeliku vedajana), mida tõendab hageja ning AS Auto 100 esindaja vahel e-kirjavahetus (tl 66-67). AS Auto 100 on kostjale hageja poolt osutatud transporditeenuste eest tasunud, st vaidlus puudub selles, et nn lõppklient AS Auto 100 näol
on nõuetekohast teenust saanud. Transporditeenuste faktiline osutamine hageja poolt kostjale (ja viimase kaudu AS-le Auto 100) on tõendatud arvetes nimetatud ja hageja poolt kohtule esitatud CMR-saatelehtedega (tl 68-73, 78), samuti hageja ja kostja vahelise ekirjavahetusega, milles hageja teatab kostjale treilerite ja autojuhtide andmed, kostja teatab hagejale laadimise võimalikkusest ning edastab AS Auto 100 poolt koostatud tarnitavate sõiduautode nimekirja (tl 74-77, 79-80).
8.3.Arvete kättesaamine kostja poolt on tõendatud muuhulgas saldoteatisega (tl 15) ning arve nr 2704539 (tl 14) osas kostja õigeksvõtuga.
8.4.Lisaks raamatupidaja allkirjale on saldoteatis varustatud ka kostja pitsatiga ning saabunud kostja äriregistrisse kantud faksinumbrilt 372 337 3335, mistõttu on alusetu kahelda saldoteatise autentsuses. Samuti jääb hagejale arusaamatuks millistel motiividel pidanuks kolmas isik allkirjastama saldoteatise kostja nimel selleks mistahes volitusi või pädevust omamata.
8.5.03. jaanuari 2008. a e-kirjast nähtuvalt (tl 16) on Heino Laur edastanud kinnisaja andmed hageja töötajale M. N.`ile eesmärgiga võimaldada viimasel alustada hüpoteegi seadmise lepingu ettevalmistamist. Hageja lepinguline esindaja on suhelnud H. L.`iga ning valmistanud ette kompromisslepingu projekti. Kostja väide kaasomanike nõusoleku vajalikkusest kinnistu mõttelise osa hüpoteegiga koormamisel on õiguslikult asjatundmatu (AÕS § 325 lg 2).
8.6.Poolte vahel pole kokkulepet arvete maksetähtaja 120 päeva osas. Kogu senise koostöö ajal on hageja kostjale arved alati väljastanud 14-päevase maksetähtajaga, kusjuures kostja pole seda kordagi vaidlustanud (kliendi väljavõte 2007. a osas, tl 81-82). Isegi arvete tasumise tähtaja kokkuleppe puudumisel tulnuks arved tasuda VÕS § 82 lg 3 sätestatud mõistlikult vajaliku aja jooksul.
V Menetlus käik
9.Kohtuistungil 19.03.2009. a teatas hageja esindaja, et kostja esindajale H. L.`ile on esitatud kompromisslepingu projekt, milles hageja on nõus võla tasumisega osamaksetena. Kostja esindaja on suhelnud hageja esindajaga ainult telefoni teel ning kinnitanud, et esitatud kompromissettepanek on kostjale sobiv.
10.Kostja esindaja selgitas, et ta ei eita kompromissläbirääkimiste toimumist, tõendid vastunõude osas on kostja raamatupidamises olemas.
11.Kohus määras kompromissläbirääkimiste pidamise ajaks kaks nädalat, kuni 02. aprillini 2009. a ning määras kohtuistungi ajaks 07. mai 2009. a.
12.03. aprillil 2009. a informeeris hageja esindaja kohut, et ei ole saanud kostjalt mistahes tagasisidet esitatud kompromisslepingu osas, mistõttu kompromissi saavutamine on ebatõenäoline. Kostja esindaja (Marko Tiirik) teatas kohtule, et kompromissleping on esitatud kostjale ning esindaja pole saanud nõusolekut kompromissi sõlmimiseks ega volitusi või korraldusi edasiseks menetlustegevuseks (tl 96-97).
13.03. aprillil 2009. a rahuldas kohus hageja menetluslikud taotlused tõendite väljanõudmiseks ja tunnistajate väljakutsumiseks kohtuistungile.
VI Kohtuistung 07. mail 2009. a
14.Hageja esindaja jäi nõuete juurde ning taotles, et kohus hagi rahuldaks. Esindaja rõhutas, et poolte vahel olid sõlmitud veolepingud, kostja ja AS Auto 100 vahel oli veoleping, kuid kostja ei olnud üksi suuteline vedusid teostama, mistõttu allhanke korras tellis veoteenust hagejalt. Kostja on hageja poolt teostatud vedude eest arved esitanud AS-le Auto 100 ning viimane on need tasunud. Kohtule esitatud tõendid kinnitavad vedude toimumist. Kostja pole oma vastuväiteid tõendanud. Arve nr 2704539 on kostja poolt tasutud osamaksetena perioodil 20. september 2007 kuni 25. veebruar 2008. a. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata.
15.Kostja esindaja tunnistas hagi summas 138 480 krooni (osaliselt tasumata arve nr 2704539) ning loobus vastuväitest kostja vastunõude osas hageja vastu. Kostja esitas aegumise vastuväite. Hageja esitatud tõendi kohaselt olid arvete tasumise tähtajad: 14.07.2007, 13.08.2007, 15.08.2007 ja 21.08.2007. Hagi esitati kohtule 24.11.2008. a. Aegumistähtaeg on vastavalt VÕS § 802 üks aasta. Aegumistähtaeg algas arvete tasumise tähtajast. Kompromissettepaneku on kostja esindaja hagejalt saanud, ka varasema kompromissettepaneku on esindaja H. L. saanud. E. M. ei ole kostja raamatupidaja.
16.Aegumise vastuväite osas märkis hageja esindaja, et arvete tasumisest tuleneva aegumise alguseks tuleb TsÜS § 147 lg 3 alusel lugeda 31.12.2007. a, lisaks sellele on kostja saldoteatises 06.03.2008. a võlgnevust kinnitanud. Võlga on kostja tasunud ka pärast saldo kinnitamist. Poolte vahel on toimunud läbirääkimised võla tasumisest ja kostja on lubanud võla maksmist hüpoteegiga tagada. Seega ei ole nõue aegunud.
17.Kohus kuulas üle tunnistaja Gert Rohtla (AS Auto 100 müügidirektor). Tunnistaja E. M. kohtuistungile ei ilmunud. Hageja esindaja loobus tunnistaja korduvast väljakutsumisest kohtusse.
VII Kohtu põhjendused
18.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja nõuded on tõendatud kohtule esitatud tõenditega ning hagi on õiguslikult põhjendatud. Kostja pole oma vastuväiteid tõendanud mitte ühegi tõendiga. Hagi ei ole aegunud.
19.Esmalt käsitleb kohus tõendamise kohustust ja tõendamiskoormise jaotust.
19.1.TsMS § 5 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
19.2.TsMS § 230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse, lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
19.3.Riigikohus on 06. veebruari 2008. a otsuses nr 3-2-1-137-07 märkinud: „Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada“.
19.4.Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude kohtule esitanud kohtule neid asjaolusid kinnitavad tõendid, samuti taotlenud kohtult tõendite väljanõudmist (Swedbank, Maksu- ja Tolliamet). Kostja enda vastuväidete kinnitamiseks tõendeid ei esitanud.
20.Järgnevalt käsitleb kohus seda, milline õigussuhe oli poolte vahel ning kontrollib, kas hagi on aegunud või mitte.
20.1.Kohus leiab, et pooled sõlmisid veolepingu, mistõttu kohaldamise kuuluvad võlaõigusseaduses veolepingu kohta sätestatud ja võlaõigusseaduse üldosa normid. Alljärgnevalt kohus põhjendab oma seisukohta. Asja materjalidest tuleneb, et Škoda sõiduautode edasimüüja Eestis - AS Auto 100 tellis kostjalt – Auto-Hartop OÜ-lt transporditeenuseid sõiduautode vedamiseks Tšehhi Vabariigist asuvast Škoda Auto A.S. tehasest Eestisse. Auto-Hartop OÜ tellis hagejalt – CF & S Estonia AS-lt transporditeenust alltöövõtjana. Hageja poolt esile toodud asjaolud on kooskõlas esitatud tõenditega. Tunnistaja Gert Rohtla ütluste kohaselt (tl 147) korraldas AS Auto 100 konkursi Tšehhi Vabariigist autode vedamiseks Eestisse. Konkursi võitis Auto-Hartop OÜ, kellega sõlmiti leping (veoleping). Auto-Hartop OÜ kasutas vedudel teisi vedajaid (tegelikke vedajaid), arved vedude eest tasumiseks (veoraha) esitas Auto-Hartop OÜ AS-le Auto 100, viimane tasus vedude eest, olenemata sellest, kes oli tegelik vedaja. Auto-Hartop OÜ tellis omakorda veoteenust vedajatelt, sest tal ei olnud nii palju treilereid. Konkreetsete vedude eest (hagile lisatud CMR-saatelehed) on AS Auto 100 Auto-Hartop OÜ poolt esitatud arved tasunud. Juulis 2007. a AS Auto 100 CF & S Estonia AS-lt vedusid otse ei tellinud. Tunnistaja ütlused on kooskõlas tsiviilasja kirjalike tõenditega: CF & S Estonia AS müügireskontrost ja arvelduste koondist (tl 8-10) nähtub, et alates 2007. a märtsist kuni 2007. a augustini toimusid poolte vahel arveldused (arvete esitamine ja tasumine, 13 arvet, millest on tasutud 9, 1 osaliselt ning 3 tasumata); hageja ja kostja vahelise e-kirjavahetusega, milles hageja teatab kostjale treilerite ja autojuhtide andmed, kostja teatab hagejale laadimise võimalikkusest ning edastab AS Auto 100 poolt koostatud tarnitavate sõiduautode nimekirja (tl 74-77, 79-80); Auto-Hartop OÜ on esitanud arved tasumiseks AS-le Auto 100 ning arved on viimase poolt tasutud (tl 128-138, 140-142); Auto-Hartop OÜ poolt tasumiseks esitatud arvetel kajastuvad samad andmed vedude kohta (marsruut, sõidukite arv, peale- ja mahalaadimise aeg, treilerite numbrid, CMR-saatelehtede numbrid), millised on hageja poolt kostjale esitatud arvetel (tl 11-15) ja CMR-saatelehtedel (tl 68-73, 78); lisaks sellele on kostja esitanud AS-le Auto 100 arve nr 2705207 (tl 139) koopia. Seega on alusetu väita, et kostja pole hagejalt vedusid tellinud ning hageja pole neid ka teostanud. VÕS § 774 lg 1 kohaselt kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasaja (veos) sihtkohta ja andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu).
20.2.Kostja taotleb aegumise kohaldamist nõudele selles osas, millele kostja vastu vaidleb (* kostja võttis hagi õigeks 138 480 krooni ulatuses, osaliselt tasumata arve nr 2704539). Kostja märkis, et hageja esitatud tõendi kohaselt olid arvete tasumise tähtajad: 14.07.2007, 13.08.2007, 15.08.2007 ja 21.08.2007. Hagi esitati kohtule 24.11.2008. a. Kohus märgib kostjale, et esialgses vastuses tugines kostja sellele, et poolte kokkuleppe alusel oli esitatud arvete maksetähtajaks 120 päeva (4 kalendrikuud). Aegumistähtaeg on vastavalt VÕS § 802 üks aasta. Aegumistähtaeg algas arvete tasumise tähtajast. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud tulenevalt TsÜS § 147 lg 3, kostja on saldoteatises 06.03.2008. a võlgnevust kinnitanud, võlga on kostja tasunud ka pärast saldo kinnitamist, poolte vahel on toimunud läbirääkimised võla tasumisest ja kostja on lubanud võla maksmist hüpoteegiga tagada. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutmisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti /.../ . Nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda vastava kohustuse täitmist (lg 2). TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Veolepingust tulenevate nõuete aegumist reguleerib VÕS § 802, mille lg 1 sätestab: käesolevas jaos (*kaubaveoleping) sätestatud vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta /.../. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt /.../ nõuete aegumistähtaeg algab veose üleandmisest /.../. Sama on sätestatud Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) artiklis 32. Seega tuleb aegumise taotluse lahendamisel kontrollida seda, millal nõude aegumistähtaeg algas (veose üleandmine), kas aegumine katkes (TsÜS § 158), peatus (TsÜS § 167 ja § 168). CMR-saatelehtede ja esitatud arvete kohaselt on veod toimunud ja veosed saajale üle antud 2007. a juunis (* arve 2704539) - juulis. Hagi on kohtule esitatud 24. novembril 2008. a. Hagi ei ole aegunud, sest aegumine katkes TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt 06. märtsil 2008. a. TsÜS § 158 lg 1 ja lg 2 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega ning nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. CF & S Estonia AS on 21.02.2008. a koostanud ja edastanud Auto-Hartop OÜ-le saldoteatise (tl 15). Saldoteatises on märgitud tasumata arved nr 2704539 (* osaliselt tasumata), 2705151, 2705207 ja 2705346 kokku summas 545 750 krooni seisuga 31. detsember 2007. a. Saldokinnitus on tagastatud hagejale Auto-Hartop OÜ faksinumbrilt (vt tl 15, 56) 07.03.2008. a märkega „Saldoga nõus. 06.03.08. Raamatupidaja E.M.“. Märke juures on raamatupidaja allkiri ja Auto-Hartop OÜ pitsat. Kostja vastuse kohaselt saldoteatise on allkirjastanud raamatupidaja, kuid nimetatud raamatupidaja ei tööta ega pole kunagi töötanud kostja ettevõttes, mistõttu ei saa hageja väita, et kostja on saldoteatise allkirjastamisega võlgnevust kinnitanud (tl 51-52). Maksu- ja Tolliameti 07.04.2009. a vastuse kohaselt (tl 107) on AutoHartop OÜ 21.07.2006. a sõlminud e-maksuameti kasutamise lepingu, seaduslik esindaja (juhatuse liige Maxim Ruchkin) volitas E. M.`a kasutama ettevõtte nimel e-maksuametit ning volikiri oli kehtiv kuni 01.07.2008. a. Järgmine e-maksuameti kasutamise leping sõlmiti
15.07.2008. a, H. L. volitas E. M.`a kasutama ettevõtte nimel e-maksuametit, volikirja kehtivus on tähtajatu ning Auto-Hartop OÜ on kõik maksudeklaratsioonid esitanud emaksuameti kaudu. Seega ei saa kostja väita, et saldoteatise on allkirjastanud kostjale tundmatu isik. Kohtuistungil 07.05.2009. a tunnistas kostja esindaja, et E. M. on volitatud isikuks kasutama kostja nimel e-maksuametit, kuid mitte kostja raamatupidaja ega isik, kes olid volitused allkirjastada saldoteatist. Kohus leiab, et kostja vastuväide on pahatahtlik, arvestades esialgset vastuväidet ning vastuväite muutmist peale tõendi (tl 107) esitamist. On üldiselt teada, et ettevõtted võrdlevad arvelduste saldot ning saldo seisu kinnitavad ettevõtte nimel raamatupidajad, mitte seaduslikud esindajad (juhatuse liige). Volituse puudumise väite esitas kostja. Hagejal on võimatu sellist vastuväidet ümber lükata. Kohus märgib, et käesolevas asjas tuleb lähtuda TsÜS § 118 lg 2 sätestatust: kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse et esindatav on volituse andnud. Kaudselt kinnitab võla tunnistamist kostja poolt ka kostja volitatud esindaja (Heino Laur, vt tl 89-91, volikiri) kostjale 03.01.2008. a saadetud e-kiri kinnistu registriosa andmetega (tl 16), mida hageja selgitab kui läbirääkimisi võla tagamiseks hüpoteegiga ja andmete edastamist hüpoteegi seadmise lepingu ettevalmistamiseks. Kohus märgib, et saldoteatist saab käesolevas asjas esile toodud asjaolude tõttu lugeda deklaratiivseks võlatunnistuseks VÕS § 30 kohaselt, kuna võlgnik on olemasolevat kohustust kinnitanud ning võlg on tekkinud tema majandustegevuses. Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine, st võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Deklaratiivse võlatunnistusega lihtsustatakse võla sissenõudmist ning deklaratiivne võlatunnistus katkestab TsÜS § 158 järgi nõude aegumise (Riigikohtu 24.04.2006. a otsus nr 3-2-1-21-06). Peale saldoteatise kinnitamist on kostja põhivõlga vähendanud 95 750 krooni võrra, mida tuleb samuti koosmõjus võla tunnistamisega hinnata.
22.Eeltoodu alusel leiab kohus, tuginedes TsMS § 232 lg 1, et hagi on põhjendatud. VÕS § 76 lg 1 ja lg 3, § 82 lg 1, § 100, 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 450 000 krooni, viivise seisuga 21. november 2008. a summas 63 906,60 krooni ning alates 22. novembrist 2008. a viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus nõustub hageja esitatud viivise arvestusega (tl 27) ning hageja seisukoht arvete tasumise tähtaja osas (14 päeva neto) on kooskõlas poolte varasema praktikaga arvete tasumisel (tl 9-10).
VIII Menetluskulude jaotus
23.Hagi on kohtule esitatud 24.11.2008. a. Seega tuleb menetluskulude jaotusele kohaldada kuni 31.12.2008. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku redaktsiooni.
24.TsMS § 162 lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt peab hageja menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, kandma kostja. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda.
25.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
26.Kohus selgitab veelkord hagejale, et TsMS § 149 lg 5 alusel tagastatakse hagi tagamise kautsjon kohtumääruse alusel vastavasisulise taotluse esitamisel.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.