Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-13925 kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik KAS (hageja) esitas 27.03.2009 Harju Maakohtule hagi AP(kostja) vastu 12 473.32 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.09.2007 laenulepingu, mille alusel laenas hageja kostjale 11 076.18 krooni, mille laenusaaja kohustus laenuandjale koos intressidega 4.5 % kuus ja lepingu sõlmimise tasuga tagastama. Vastavalt lepingule kohustus kostja lepingus ja selle maksegraafikus kirjeldatud ulatuses ja tähtaegadel tasuma laenu- ja intressisummad ning nende mittetasumisel leppetrahvi 30 % laenusummalt, kuid mitte vähem kui 2 000 krooni. Kostja ei ole lepingut nõuetekohaselt täitnud ning hageja ütles 25.03.2008 lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista 12 473.32 krooni, millest põhivõlgnevus on 8 448.06 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni, intressid 633.38 krooni ja leppetrahvi 2 791.88 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 25.04.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud põhivõlgnevuse, kulutuste ja intressi osas. Hageja on hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on pooled sõlminud 05.09.2007 laenulepingu. Kostja ei ole nõuetekohaselt lepingut täitnud ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. Lepingu p 3.1 alusel on hageja õigus nõuda kostjalt intressi. Hagi summas 9 681.44 krooni kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 396 lg 1 ja lepingu p 3.1, 7.4 alusel. Leppetrahvi nõue summas 2 791.88 krooni jätab kohus rahuldamata, kuna nimetatud nõue ei ole õiguslikult põhjendatud. VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ning nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda

2-09-13925 tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1120-08). Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud 3 500 krooni, millest 1 000 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 2 500 krooni lepingulise esindaja tasu. Arvestades hagi rahuldamata jätmise ulatust (73 %) ning hagi mahtu ja keerukust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 2 400 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.