Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Hageja võlgnevus on õigusvastaselt arvestatud ja õiguskaitsevahendina on ebaseaduslik, et korteriühistu Xxxxx x venitas kohustuse täitmisega, ignoreerides hageja avaldusi, või täitis neid puudustega, seega oli viivituses. Valeandmete alusel otsustas üldkoosolek 28. mail 2008. a. esitada kohtule hagi hageja korterist väljatõstmiseks suure võlgnevuse eest kommunaalteenuste osas. Korteriühistu revidendid pidid eeltoodust teadlikud olema ja seda aruandes märkima. Hagejale ei anta informatsiooni ja ta ei ole saanud üldkoosoleku otsuseid. Hageja on KÜ kohusetundlik liige. Hageja tervis on halvenenud rohkete stresside tõttu aprillist 2007. a. kuni novembrini 2008. a. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud.

andmete avaldamine, mis VÕS § 1047 lg. 4 tähenduses on kolmandatele isikutele või üldsusele suunatud teabe esitamine. Kui andmete avaldamist ei ole võimalik asjaoludest tuvastada, ei ole vajadust tuvastada vaidlusaluste andmete õigsust või ebaõigsust. Hagiavaldusest ja selle täiendusest ei nähtu, et 19. aprillil 2007. a. oleks üldkoosolekul viibinud kõrvalisi isikuid, s. t. isikuid, kes ei oleks olnud korteriühistu liikmed. Tegemist on sisesuhtes andmete esitamisega, mille puhul ei saa nõuda andmete ümberlükkamist. Hageja väited kostja üldkoosoleku informeerimiskohustuse täitmata jätmisest, inkassofirma poole pöördumisest või maja tehnoseisundist ei oma vaidluses tähendust ja kohus neid ei analüüsi. Hageja nõuded – kohustada kostjat avaldama KÜ Xxxxx x kõikide trepikodade infotahvlitel valesid faktiväiteid ümberlükkav avaldus, mille sisu kooskõlastada hagejaga eelnevalt, ja mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis 25.000 krooni– tuleb jätta rahuldamata kui põhjendamatud. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas korteriühistu 19. aprillil 2007. a. toimunud üldkoosolekul hageja kohta ebaõigeid andmeid. Hageja ei osalenud nimetatud koosolekul isa surma ja abikaasa raske haigestumise tõttu ning seega ei saanud end ise kaitsta. Kostja avaldas koosolekul, et korteriühistus on muidu kõik korras, aga apellant on suur võlgnik. Märkides, et tema ei taha apellandi eest maksta, andis kostja mõista, et kogu võlgnetav summa on võlg kommunaalteenuste eest. Tegelikult koosnes apellandi võlgnevus seisuga 19. aprill 2007. a. järgmistest summadest: õiguskaitsevahendid – 8668 krooni, 1815, 55 krooni – summa, mille tasumise tähtaeg ei olnud veel saabunud ja viivised – 7161 krooni. Võlgnevuse tegelikku koosseisu kostja ei avaldanud, kujundades sellega eksliku arvamuse hageja kohta. Hagejal on õigus nõuda ebaõigete andmete ümberlükkamist. Selleks peab kostja avaldama kõikide Xxxxx x trepikodade infotahvlitel teate järgmises sõnastuses: „19. aprilli 2007. a. ja 28. mai 2008. a. KÜ Xxxxx x üldkoosolekutel revident Olga Pogadajeva edastas ebaõiged andmed Niina Rõõmu kohta. Üldkoosolekul osalejatele on teatatud, et Niina Rõõm on suur võlgnik KÜ Xxxxx x ees, mis ei vasta tegelikkusele.“ Ebaõigete andmete avaldamisega korraldas kostja psühhoterrori korteriühistu elanike poolt hageja vastu. Kostja oli teadlik hageja raskest ajast, kuid häälestas majaelanikud tema vastu oma eesmärkide saavutamiseks. Seoses majaelanike agressiivse häälestatusega oli hageja sunnitud oluliselt muutma oma elukorraldust. Elades peaaegu aasta ülipingelistes suhetes trepikoja naabritega, tekkisid hagejal psüühikahäired, mälu ja kontsentreerumisvõime kaotus. Hageja oli sunnitud pöörduma abi saamiseks arstide poole. Korteriühistu üldkoosolekul avaldatuga viis kostja koosolekul osalejate tähelepanu kõrvale elamu halveneva üldseisukorraga seotud probleemidelt ja tema poolt valeinfo edastamise tõttu oli hageja perekond sunnitud elama veel aasta tervistkahjustavates tingimustes – hallitus korteris, niiskuse sisaldus kuni 80%. Seega oli vale ka kostja esitatud väide, et korteriühistus on kõik korras. Au näol on tegemist isikliku õigusega, mille sisuks on isiku maine. Au teotamine tähendab seega isiku maine kahjustamist. Korteriühistu avalikel üldkoosolekutel avaldas kostja ebaõigeid andmeid apellandi kohta. Avalikkus on au teotamise teotunnuseks. Korteriühistu üldkoosolekud on tavapäraselt avatud, kus paljud liikmed osalevad perekonniti. Üldkoosolekul osalejate nimekirjas märgitakse ainult korteriühistu liikmete nimed, nende lapsi, abikaasasid ja lähedasi nimekirja ei märgita, kuid neil lubatakse koosolekul osaleda. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 9 lg. 1 kohaselt on kolmas isik füüsiline isik, kes ei ole isikuandmete töötleja, seega VÕS § 1047 mõistes on avaldamisega tegemist ka siis, kui andmed on avaldatud kas või ühele isikule. Eeltoodust lähtuvalt toimus 19. aprilli ja 28. mai 2007. a. KÜ Xxxxx x üldkoosolekutel ebaõigete andmete avaldamine.

Kostja poolt kasutatud mõiste „suur võlgnik“ sisaldab igal juhul ebaõiget faktiväidet ning ka väärtushinnangut, mis on negatiivse iseloomu ja halvustava tähendusega. Hageja maine kahjustamise tagajärjeks on elanikega suhete oluline rikkumine, mis on negatiivselt mõjunud hageja tervisele. Kostjal kui korteriühistu revidendil on eriline usaldusseisund. Sellele usaldusele tugineb üldkoosolek otsuste vastuvõtmisel. VÕS § 1048 kohaselt on asjatundja ebaõige arvamus õigusvastane. Hageja au teotamine põhjustas piinlikkustunde ja rohkem kui aasta kestvat meeleolu langust, negatiivseid muutusi elukorralduses, elukeskkonna sisekliima olulist halvenemist suhetes teiste isikutega. Seega on kostja tekitanud ebaõigete andmete avaldamisega apellandile olulist mittevaralist kahju 25.000 krooni ulatuses. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et otsust tehes kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus menetlusõiguse norme, otsus tuleb seetõttu kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg. 2 lausega 2 ja § 657 lg. 1 punktiga 3 tühistada, tsiviilasi saata aga uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaielnud pooled selle üle, et 19. aprillil 2007. a. toimus korteriühistu Xxxxx x üldkoosolek, millel kostja kui korteriühistu revisjonikomisjoni liige esitas revisjonikomisjoni aruande esitamisel väite hageja võlgnevuse olemasolu ja suuruse kohta. Muid faktilisi asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Hagi jättis maakohus rahuldamata VÕS § 1047 lõikele 4 tuginedes põhjendusel, et ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus eeldab andmete avaldamist, kuid kuna hageja ei ole tuginenud sellele, nagu oleks vaidlusalusel koosolekul viibinud isikuid, kes ei oleks olnud korteriühistu liikmed, siis on tegemist sisesuhtes andmete esitamisega, mille puhul ei saa andmete ümberlükkamist nõuda. Kolleegium taolise järeldusega ei nõustu. Hagi on esitatud selliste andmete ümberlükkamiseks, mida hageja peab ebaõigeteks ja oma au teotavateks, samuti taotletakse hagis nende andmete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Õige on maakohtu seisukoht, et taolise hagi rahuldamise üheks eelduseks on VÕS §-st 1047 tulenevalt andmete avaldamine. Kolleegium ei nõustu aga sellega, kuidas maakohus andmete avaldamise mõistet sisustas. Maakohtu seisukohast lähtudes oleks korteriühistu koosolekul, kus viibivad üksnes ühistu liikmed, üldse võimatu osundatud sätte tähenduses andmeid avaldada. Taoline tõlgendus osundatud sättest ei tulene ja maakohtu otsusest ei selgu, millel see põhineb ning millise arutelu tulemusena kohus taolisele järeldusele jõudis. Avaldamine on küll andmete esitamine kolmandatele isikutele, sealhulgas üldsusele, nagu maakohuski leidis, kuid otsusest ei selgu, miks ei saa ühistu üldkoosolekul viibivaid ühistu liikmeid iseenesest lugeda taolisteks kolmandateks isikuteks. Et andmete avaldamise mõiste eeldab andmete avalikuks tegemist, siis on VÕS § 1047 kohaste andmete avaldamine, näiteks, välistatud juhul, kui au teotavaid või ebaõigeid andmeid esitab üks isik teise isiku kohta nendesamade isikute omavahelises neljasilmavestluses. Kui tegemist on rohkemate isikutega, on eelduslikult tegemist ka andmete avalikustamisega. Mingeid asjaolusid, mille põhjal võiks järeldada, et vaidlusalusel juhul ei avalikustatud andmeid ehk ei esitatud neid kolmandatele isikutele, maakohtu otsusest ei nähtu. Maakohtu otsusest ei selgu samuti, mida peab kohus sisesuhteks, kui vaidluse osalisteks on hageja ja kostja kui füüsilised isikud. Otsusest ei nähtu, kas vaidluse poolteks olevatel füüsilistel isikutel on mingi õigussuhe. Selle suhte olemasolu või puudumise tuvastamine on oluline, et otsustada selle üle, kas füüsiline isik Olga Pogadajeva, kelle vastu hageja oma nõude on suunanud, on vaidluses kohane kostja. Vaidluse poolte vahelise õigussuhte olemasolu või puudumise ja sellest tuleneva kostja kohasuse üle saab otsustada asjaolude alusel, millest nähtub, kas andmed, mida hageja loeb ebaõigeteks ja oma au teotavateks, sisaldusid üksnes ühistu revisjonikomisjoni aruandes, mille kostja selle liikmena

ette kandis ja mis ühistu organi tegevusena on omistatav ühistule (MTÜS § 31 lg. 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lõiked 1 ja 5), või esitas kostja hageja kohta ka isiklikke väiteid. Kui kohus leiab, et hageja on suunanud oma nõude materiaalõiguslikus mõttes kohase kostja vastu, tuleb tuvastada, kas hageja nõuete rahuldamiseks on täidetud ka teised materiaalõiguslikud eeldused. Eespooltoodust lähtudes jättis maakohus hagi rahuldamata ebaõigel põhjendusel. Seega on rikutud TsMS § 436 lõiget 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et vaidluse lahendamiseks vajalikku faktiliste asjaolude kogumit ei ole tuvastatud, ei ole uue sisulise otsuse tegemine apellatsiooniastmes võimalik. Kassatsioonimenetluse eripära arvestades rikutaks vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi esmakordsel tuvastamisel apellatsioonimenetluses poolte õigust otsuse peale tõendite hindamise ja asjaolude tuvastamise osas edasi kaevata (TsMS § 206 lg. 1 lause 2). TsMS § 9 lg. 3 kohaselt peab vaidluse esmalt lahendama maakohus. Et tsiviilasi saadetakse uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, ei anna kolleegium hinnangut kaebuse väidetele, mis puudutavad faktilisi asjaolusid, andmete ebaõigsust või seda, kas tegemist on au teotavate andmete või hinnangutega. Apellandi tähelepanu juhib kolleegium siiski sellele, et apellatsioonkaebuses on esitatud uusi nõudeid, mille esitamist apellatsioonimenetluses menetlusnormid ei võimalda (nagu 28. mai 2008. a. koosolekul esitatud andmete ümberlükkamise nõue) ja mis jäävad sellest tulenevalt tähelepanuta. Samuti on apellant esitanud uusi asjaolusid (nagu ebaõigete andmete esitamine 28. mai 2008. a. koosolekul) ja tõendeid, mille esitamise lubatavust vastavalt TsMS § 652 lg. 1 punktile 2 ja lõigetele 3 ning 4 ei ole kaebuses põhistatud ja mis TsMS § 652 lg. 4 lause 2 alusel jäävad tähelepanuta. Kaebusele lisatud tõendid tagastatakse apellandile. Menetluskulud tuleb maakohtul poolte vahel jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.

Iko Nõmm

Imbi Sidok

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.