2-08-91928/7 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kohtule 31.12.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt asus hageja 01.06.2005.a tööle kostja juurde. Vastavalt töölepingule asus hageja tööle täieliku tööajaga, hageja töötasu suuruseks oli töölepingu tingimustes näidatud netosummana 1250 eurot ehk 19 558 krooni kuus. Ümberarvestatuna brutopalgaks oli hageja töötasuks 26 530 krooni kuus. 2005.a maksis kostja hagejale faktiliselt palka netosummas 77 645 krooni, s.o brutosummas 105 324 krooni. Nimetatud tulud on hageja ka deklareerinud. Kostja ei ole hagejale makstud palgalt deklareerinud ega maksnud sotsiaalmaksu, kuid eespool märgitud summadelt oleks kostja pidanud tasuma sotsiaalmaksu 34 757 krooni. Alates 04.05.2006.a jäi hageja rasedus- ja sünnituspuhkusele ning tema tööleping peatus. Hageja oli rasedus- ja sünnituspuhkusel 04.05.2006.a – 04.10.2006.a ning sai sünnitushüvitist 154 päeva eest kokku 6 257 krooni. Hagejale maksti vanemahüvitist 301 päeva eest (periood 05.10.2006 – 01.08.2007) kokku 102 194 krooni (sellest 2006.a 20 510 krooni, millest peeti kinni tulumaks 23% summas 3337 krooni ning 2007.a 81 684 krooni, millest peeti kinni tulumaks 22% summas 14 382 krooni). Hagejale makstud sünnitushüvitise ning vanemahüvitise suurus arvestati hageja eest 2005.a arvestatud sotsiaalmaksu põhjal. Hageja eest maksti 2005.a sotsiaalmaksu 43 158 krooni. Kui kostja oleks maksnud hagejale väljamakstud palgalt (juuni – septembri palk) nõuetekohaselt sotsiaalmaksu, oleks hageja eest 2005.a makstud sotsiaalmaksu summa olnud suurem, mistõttu oleks ta saanud suuremas ulatuses sünnitus- ja vanemahüvitist. Hageja teavitas kostjat lapseootel olekust juba 28.11.2005.a e-kirjaga ning on korduvalt juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et kui kostja ei tasu talle makstud palgalt sotsiaalmaksu, siis põhjustab ta sellega hagejale kahju, kuivõrd hagejale makstav sünnitus- ja vanemahüvitis vähenevad. Kostja tegevuse tõttu sai hageja sünnitushüvitist kätte 34 945 krooni võrra vähem kui ta oleks saanud juhul, kui kostja oleks hagejale väljamakstud palgalt sotsiaalmaksu õigeaegselt ja nõuetekohaselt tasunud. Vanemahüvitist sai hageja kätte 64 831 krooni võrra vähem, kui ta oleks saanud juhul, kui kostja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Kokku põhjustas kostja sellega, et jättis hagejale reaalselt väljamakstud palgalt tasumata sotsiaalmaksu, kahju summas 99 776 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja mõista kostjalt välja 99 776 krooni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

saanud 25.03.2009.a, kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 1 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Sotsiaalmaksuseaduse § 4 lg 3 alusel maksab sotsiaalmaksu Eestis püsivat tegevuskohta omav või käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud väljamakseid tegev mitteresident. Vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 7 lg 1 on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt summalt. Ravikindlustuse seaduse § 54 lg 1 p 4 alusel Haigekassa maksab kindlustatud isikule ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest ühe kalendripäeva keskmisest tulust 100 protsenti rasedus- ja sünnituspuhkuse korral. Vastavalt Ravikindlustuse seaduse § 55 kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksu- ja Tolliameti esitatud sotsiaalmaksu maksmist puudutavatest andmetest ja käesoleva seaduse § 5 lõike 2 punktides 1, 2, 4 ja 5 ning lõikes 3 nimetatud isikute esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest. Vanemahüvitise seaduse 2006.a kehtinud redaktsiooni § 3 lg 1 kohaselt ühe kalendrikuu hüvitise suurus arvutatakse hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust riiklikku pensionikindlustuse registrisse kantud isiku sotsiaalmaksualaste andmete alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 99 776 krooni. Menetluskulu Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb mõista kostjalt välja riigilõivu summas 5000 krooni ja õigusabi kulu 44 840 krooni. Kohus leiab, et nimetatud summade välja mõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 49 840 krooni.