Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostjad tunnistavad tingimusteta kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 5 260 krooni, millest 260 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 5 000 krooni on pool hageja poolt

hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostjate kanda.

12.02.2009 on AS BIGPANK (end. Balti Investeeringute Grupi Pank AS) (reg.kood 10183757) esitanud Viru Maakohtule hagi K K`i ja M K vastu võlgnevuse 114 766.13 krooni ja lisanduva viivise nõudes, millest põhivõlgnevus moodustas tagastamata krediidisummana 96 574.97 krooni. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ja kostja K K` vahel oli 23.07.2008 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0800392/27kt, mille alusel anti kostjale krediiti summas 6177.68 eurot, mis lepingu sõlmimise päeva seisuga vastas Eesti Panga fikseeritud kursi järgi 96 659.64 kroonile. 23.07.2008 sõlmiti hageja ja kostja M K vahel käendusleping. Kostjad ei täitnud kokkulepet korrektselt, mistõttu hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema ning pöördus kostjatelt solidaarselt võla sissenõudmiseks kohtu poole. Hagiavalduse esitamisel moodustas kostjate võlg hageja ees kokku 114 766.13 krooni, sellest tagastamata krediidisumma – 96 574.97 krooni ning 9 354.31 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 966.60 krooni lepingu sõlmimise tasu ja 6 170.25 krooni viivis. Täiendavalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista ka viivise alates 11.02.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 27,31% tagastamata krediidisummalt aastas. 15.05.2009 laekus kohtule hageja volitatud esindaja saatekirjaga 07.05.2009 koostatud ja poolte allkirjastatud kirjalik kompromissleping. Hagiavalduses esitatud nõue on kompromisslepingu sõlmimise hetkeks suurenenud viiviste võrra. Kostjad tunnistavad esitatud nõuet summas 120 908.17 krooni ning kohustuvad selle solidaarselt hüvitama koos hageja kantud kohtukuludega summas 5260 krooni (kokku summas 126 168.17 krooni) vastavalt kokkulepitud maksegraafikule iga kuu 15.kuupäevaks alates maikuust 2009 kuni detsember 2009, tasudes võla jäägi hiljemalt 15.01.2010. Kompromisslepingus märgitud maksega viivitamisel vähemalt 14 päeva on hagejal õigus sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ning kostja on kohustunud alluma kohesele sundtäitmisele. Samuti on hagejal õigus kostjate poolt maksetega viivitamisel nõuda viivist 0,0748% tagastamata krediidisummalt päevas. Lisaks on hagejal õigus nõuda täitemenetluse alustamisel leppetrahvi 5% tagastamata summast. Kostjad on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissilepingu kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kompromissi kinnitamisel määrusega paluvad pooled lühendada sellele määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani. Hageja on esitanud ka taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks 1⁄2 osas tagastamist riigilt TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ning poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu koostamisel ja selle allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada.

TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Põhjendatud on ka hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-09-5897 materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt hagi hinnale summas 10 000 krooni (maksekorraldus nr 91999212, 11.02.2009, summa 10260 krooni, millest 260 krooni on tasutud elektroonilise dokumendi väljatrüki eest). TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva riigilõivu summa (10 000 : 2) = 5000 krooni. Määruse tegemisel tugines kohus TsMS § 150 lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 4, samuti Riigilõivuseaduses sätestatule. Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige: Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 02. juunil 2009.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.