Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

jooksul otsuse kättesaamisest kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsuse resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, võib kaja esitada 28 päeva jooksul kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 24.07.2007 sõlmisid kostja 1 ja hageja käibekapitalilaenu lepingu, mille alusel andis pank laenu 80 000 kauba soetamiseks. Leping sõlmiti tähtajaga kuni 24.07.2008, laenusaaja kohustus tagastama laenu annuiteetgraafiku alusel igakuiselt 25. kuupäeval summas 11 163 krooni, Lepingu lisas on 17.12.2007 sõlmitud kokkulepe, millega anti kostjale 1 maksepuhkust 26.11.2007 – 24.02.2008, mille vältel kohustus laenusaaja tasuma igakuiselt intresse. Laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks on hageja sõlminud käenduslepingu kostja 1 ainuosaniku Relika Otsaga (kostja 2). Käenduslepingu tingimuste kohaselt vastutab käendaja kostja 1 kohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga maksimaalselt 80 000 krooni ulatuses. Samuti sõlmiti laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmise tagamiseks käendusleping kostjaga 3, mille tingimuse kohaselt vastutab kostja 3 kostja 1 kohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga maksimaalselt 80 000 krooni ulatuses. 24.07.2007 sõlmisid kostja 1 ja hageja samuti investeerimislaenu lepingu, mille alusel andis pank laenus summas 150 000 krooni kaupluse mööbli, seadmete ja sisustuse soetamiseks. Investeerimislaenu tagastamise tähtajaks oli 24.07.2010. Laenu kohustus kostja 1 tagastama annuiteetgraafiku alusel igakuiselt 25. kuupäeval summas 5237.70 krooni. Nimetatud laenulepingust tulenevate laenusaaja kohustuste täitmiseks on pank sõlminud käenduslepingu kostjaga 2, mille tingimuste kohaselt vastutab käendaja kostja 1 kohustuste täitmise eest solidaarselt võlgnikuga maksimaalselt 150 000 krooni ulatuses. Samuti sõlmiti analoogne käendusleping kostjaga 3. Novembris 2007 tekkisid kostjal 1 makseraskused ning alates 26.12.2007 ei ole ta laenumakseid tasunud. Samuti ei tasunud kostja 1 novembrist 2007 alates investeerimislaenu makseid. Vaatamata hageja meeldetuletustele kostja 1 võlgnevust ei kustutanud ning seetõttu ütles hageja mõlemad laenulepingud 21.05.2008 üles. 14.07.2008 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjatelt enda kasuks solidaarselt välja mõista põhivõla, intressi ja viivise kokku summas 228 993 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused TsMS § 407 lg 1 järgi kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 14.05.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostjad kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohus toimetas kostjatele 1 ja 2 hagiavalduse kätte avalikult, so avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 09.03.2009. TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui nad hagile 28 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostjad 1 ja 2 ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kostja 3 on hagimaterjalid 12.09.2008 oma elukohas isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostja 3 ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud laenulepinguga nr 2007025627, laenulepinguga nr 2007025626 ning selle lisaga 1, käenduslepingutega nr 200007025623, 200007025624, 20007025629 ja 20007025630, 20.05.2008 teatega laenulepingute ülesütlemise kohta, 07.03.2008 teatega võlgnevuste kohta, ja arvelduskonto liikumiste aruannetega perioodil 24.08.2007 – 10.07.2008. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi

maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõla, intressi ning viivise kokku summas 228 993 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks antud juhul riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 11 750 krooni, mille hageja palub kohtul kostjatelt enda kasuks välja mõista. Lähtuvalt eelmainitust määrab kohus kindlaks menetluskulud ning mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja menetluskulud summas 11 750 krooni. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.