Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

ASJAOLUD

1(5)

2-08-24037

Hagiavaldus Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja Jõhvi kohtutäitur. Kostja koostas 25. märtsil 2008 hageja pangakonto arestimise akti, mille kohaselt võlgnes hageja 165 krooni. Arestimise akti postitas kostja reedel 28. märtsil 2008. Konto arestiti esmaspäeval 31. märtsil 2008. Hageja väitel tal selleks hetkeks enam võlgnevust ei olnud, kuid võlgnevuse puudumist ta kostjale tõendada ei jõudnud. Hageja väitel saatis kostja hageja 01. aprilli 2008 kirjale, millega hageja selgitas võlgnevuse puudumist. Kostja teatas vastuses hagejale, et 165 krooni laekumise päeval koostas ta vastust hagejale ning seetõttu jäi laekunud 165 krooni toimikusse märkimata. Kostja teatas vastuses, et hageja on ise eksinud ning seetõttu ka süüdi tekkinud olukorras Hageja on seisukohal, et kostja vastus on väär. Hageja väitel tekitas kostja talle alusetute süüdistuste ja hageja konto arestimisega nii moraalset kui materiaalset kahju. Hageja palub välja mõista kostjalt kahju hüvitamiseks 5000 krooni. Hageja on oma väidete kinnitamiseks esitanud järgmised tõendid: arestimisakt koos ümbrikuga (t.l.-16-17); kaebus (t.l.-8,18); postikviitung (t.l.-19); vastus koos ümbrikuga (t.l.-7,20-21); vastus päringule (t.l.-5-6,22-24); maksekorraldus (t.l.-4,25); kaebus Justiitsministeeriumile (t.l.-3,26); Justiitsministeeriumi vastus (t.l.-2,27); pangakonto väljavõte (t.l.-52-56); E. La.-G. avaldus (t.l.57); K. B. avaldus (t.l.-58). Kostja vastus Kostja vastuses hagiavaldusele hagi ei tunnista. Kostja väitel on hageja nõue põhjendamata. Hageja ei ole tõendanud varalise ja mittevaralise kahju summas 5000 krooni olemasolu ja põhjusliku seost kostja poolt hageja arvelduskonto arestimisega 165 krooni ulatuses 31. märtsist 2008 kuni 03. aprillini 2008. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja kohtule tõendeid ei esitanud. Kohtuistungid Kohtuistungil 26.01.2009 jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja täpsustas nõuet ning teatas, et varaline kahju moodustab 450 krooni ja mittevaraline kahju 4500 krooni. Hageja selgitas, et kostja arestis põhjuseta hageja pangakonto, kuna ta oli vajaliku summa tasunud kostjale juba veebruarikuus. Hageja teavitas kostjat 11. märtsil 2008, et raha on makstud. Hageja pangakonto vabastati aresti alt 20. märtsi paiku, kuid 28. märtsil 2008 sai hageja kostjalt teate, et pangakonto arestitakse uuesti. Et oli reedene päev, ei saanud hageja kostjale tõendada, et vajalik rahasumma on tasutud ning esmaspäeval 31. märtsil 2008 oli hageja pangakonto taas arestitud. Hageja väitel oli ta kostja poolt pangakonto põhjuseta arestimise tagajärjel sunnitud ennast töölt vabaks võtma ja linna sõitma. Hageja pidi ka loobuma täiendõppest Soomes. Varaline kahju tuleneb bensiinikulust summas 500 krooni, mis oli vajalik sõitmiseks marsruudil Jõhvi - KohtlaJärve – Tammiku, sest kodust ei olnud võimalik teha vajalikke pangaülekandeid, kuna hageja pangakonto oli arestitud. Kohtuistungil 27.04.2009 hageja toetas hagi, selgitades, et mittevaraline kahju summas 4500 krooni tuleneb Soome täiendõppele mineku võimaluse kaotusest. Koolituse läbimine Soomes oleks võimaldanud hagejal saada tulevikus 10 krooni võrra suuremat tunnitasu. Soome kursustele minek jäi ära seetõttu, et hageja ei saanud õigeaegselt maksta tagatisraha kursustel osalemiseks. Varaline 2(5)

2-08-24037 kahju tekkis ka sellest, et hageja pidi end varem töölt ära küsima ja puudutud tunnid hiljem omast ajast tagasi tegema. Varalise kahju summa moodustab auto kasutamine, millele lisandub töölt puudutud tundide eest 2 x 33 krooni tund + lisatasu 14 krooni ja 2 x 54 krooni õhtutundide eest. Kostja esindaja hagi ei tunnistanud ja jäi oma vastuväidete juurde. Kostja esindaja väitel on kahju suurus ja põhjuslik seos tõendamata. Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõueteks on välja mõista kostjalt varalise kahju hüvitis summas 500 krooni ning mittevaralise kahju hüvitis summas 4500 krooni, kokku 5000 krooni. Kostja hagi ei tunnista. Kohus tuvastas, et kostja (Jõhvi kohtutäituri) 25. märtsi 2008 otsuse alusel arestiti täiteasjas nr 095/2005/3299 hageja vara arveldusarvel 165 krooni ulatuses (t.l.-16). Kostja selles osas vastuväiteid ei esitanud. Seega vaidlus pangakonto arestimise üle puudub. Hageja väitel tekitas kostja talle pangakonto arestimise ja alusetute süüdistustega nii varalist kui mittevaralist kahju. Varaline tuleneb kahju bensiinikulust, mis oli vajalik sõitmiseks marsruudil Jõhvi - Kohtla-Järve – Tammiku ning ka sellest, et hagejal jäi saamata töötasu töölt puudutud kahe tunni eest 2 x 33 krooni tund + lisatasu 14 krooni ja 2 x 54 krooni õhtutundide eest. Varaline kahju kokku moodustab 500 krooni. Mittevaraline kahju summas 4500 krooni tuleneb täiendõppele mineku võimaluse kaotusest, mille tagajärjel jäi hagejal oma erialane tase tõstmata ning hageja kaotas võimaluse saada tulevikus 10 krooni võrra suuremat tunnitasu. Kostja esitas vastuväite, et hagiavalduses viidatud asjaolud, s.o kahju tekkimine ning põhjuslik seos võimaliku kahju ja kostja tegevuse vahel, on tõendamata. Kohus nõustub kostja vastuväitega. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ning lähtuvalt VÕS § 1045 lg 1 p 5, kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt, kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lähtuvalt VÕS 128 lg 1-5, hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja 3(5)

2-08-24037 hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kohus leiab, et hagejale tekitatud varaline kahju on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud auto kasutamisega seotud kulutusi, s.o eelkõige bensiinikulu, mis oli vajalik sõitmiseks hageja viidatud marsruudil Jõhvi - Kohtla-Järve – Tammiku. Hageja poolt on tõendamata kahju töölt puudutud aja osas, s.o et hageja puudus töölt kaks tundi päevasel tööajal ja kaks tundi õhtusel tööajal ning hageja tunnitasu ja lisatasu määrad. Samuti ei ole hageja tõendanud 4500 krooni mittevaralise kahju tekkimist. Kohus on seisukohal, et hageja viidatud täiendõppele mineku võimaluse kaotus, mille tagajärjel jäi hagejal oma erialane tase tõstmata ning hageja kaotas võimaluse saada tulevikus 10 krooni võrra suuremat tunnitasu, on varaline kahju saamata jäänud tulu näol. Hageja ei ole esitanud tõendeid täiendõppe toimumise ja sellest tuleneva erialase väljaõppe taseme võimaliku tõusu või eeldatava tunnitasu suurenemise kohta. Hageja väide, et tekitas kostja talle alusetute süüdistuste esitamisega varalist ja mittevaralist kahju, on põhjendamata ja tõendamata. Hageja ei ole nimetanud, milles seisnes varaline ja mittevaraline kahju, mis tekkis kostja poolt alusetute süüdistuste esitamisega. Samuti ei ole hageja esitanud sellekohaseid tõendeid. Lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jõuab järeldusele, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist. Kui eelnevalt on kohtu poolt tuvastatud, et lähtuvalt delikti üldkoosseisust puudub objektiivne teokoosseis, s.o puudub kahju, ei pea kohus, lähtuvalt delikti kolmeastmelisest struktuurist, lahendama põhjusliku seose, õigusvastasuse ja süü olemasolu küsimusi. Kuna hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist, leiab kohus, et hagejale ei ole kahju tekitatud ning seega ei ole kostjal kahju hüvitamise kohustust. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja tõendid – E. L.-G. avaldus (t.l.-57) ja K. B. avaldus (t.l.-58) jätab kohus tähelepanuta. Tegemist on isikute kirjaliku ütlustega hagi aluseks olevate asjaolude kohta, kusjuures nende isikute suhtes ei olnud esitatud taotlust kuulata neid üle tunnistajana kohtuistungil. Tunnistaja ütlustena saab kohus arvestada üksnes tunnistaja poolt tsiviilasjas peetud kohtuistungil vande all antud, protokollitud ja allkirjastatud ütlusi. Hageja tõendeid - kaebus (t.l.-8,18), postikviitung (t.l.-19), vastus koos ümbrikuga (t.l.-7,20-21), vastus päringule (t.l.-5-6,22-24), maksekorraldus (t.l.-4,25), kaebus Justiitsministeeriumile (t.l.3,26), Justiitsministeeriumi vastus (t.l.-2,27) ja pangakonto väljavõte (t.l.-52-56) – jätab kohus analüüsimata, kuna kahju puudumise tõttu ei pea kohus lahendama kahju ja kostja tegevuse vahelise põhjuslikku seose küsimust. 4(5)

2-08-24037 Hagihind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt mittevaralise ja varalise kahju hüvitis kokku summas 5000 krooni, millest varaline kahju moodustas 500 krooni ja mittevaraline kahju 4500 krooni. Hageja on esitanud kaks erinevat nõuet, millest üks summas 500 krooni ja teine summas 4500 krooni. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. /---/ ning lähtuvalt TsMS § 134 lg 1, hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. /---/. Hagihind on seega määratud hageja nõuete rahalise suuruse summaga, mis kokku moodustab 5000 krooni. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Helgi Vinni Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.