Võlaõigus › Alusetu rikastumine

15’000.- kr selgitusega L19 l.makse ja 10. aprillil 2007.a teise ülekande summas 25’000.selgitusega L19 2.makse eksituse tõttu, pidades kostjat raha ülekandmisel õigustatud isikuks. Hageja ja kostja vahel puuduvad mistahes õiguslikud suhted, mis tingiksid kostja õiguse eelnimetatud summade saamiseks. Kohtuväliselt pole vaidluse lahendamine tulemusi andnud.

Hageja vande all antud seletuste kohaselt (tl 78-79) selgus 2007.a alguses vajadus hakata ehitama hageja majale teist korrust juurde, hagejal oli juttu FP, et viimane võiks olla ehitajaks, lepingut ei sõlmitud ja FP ehitama ei hakanud. Hageja ei usu, et FP tegi töid, hageja ei kohanud teda objektil, kostjaga ei ole hageja kohtunud, läbirääkimisi pidas FP, FP andis kostja kontonumbri, hageja teostas ettemaksu, et töid hakataks tegema, hageja soovis teise korruse väljaehitamist, teine ehitaja ehitas objekti. Kostja vande all antud seletuste kohaselt (tl 81) on FP kostja elukaaslane, kes teostas hagejale vaidlusalusel objektilt töid. Maksmine pidi toimuma hagejale, sest kostjal oli pangakonto, FP ei olnud ja viimase palvel nõustus hageja, et ülekanne tehakse temale. Kostja andis pangakaarti ja PIN koodid FP kätte, viimasel oli telefonivõlgnevus ja ta ei avanud kartuses, et raha sealt maha võetakse endale pangakontot. Tunnistaja FP ütluste kohaselt (tl 83-84) oli tal hagejaga suusõnaline kokkulepe kaks aastat tagasi aprillis, et tunnistaja renoveerib hageja teise korruse. Tunnistaja pani uue musta põranda, teise korruse otsaseinad vahetas ära, ostis ja paigaldas tuuletõkkeplaadi, viimistlustöid ei teinud. Tunnistaja võttis endale ka abilise Keilast, kes viibis kogu aeg objektil. Hagejaga puutus tunnistaja tööde tegemise ajal kokku, hageja andis talle kuuri võtmed, kuhu saaks tööriistu panna, samuti maja võtmed. Tunnistaja tuli ära objektilt, kuna kokkuleppele allakirjutamine venis, ajaliselt teostas tunnistaja renoveerimistöid üle kuu, tunnistaja andis hagejale oma naise konto numbri, sest tal endal kontot ei ole. Raha on tunnistaja välja võtnud, kuna pidi materjale ostma. Tunnistaja SH ütluste kohaselt (tl 86) ehitas tunnistaja 2007.a hagejale kuurialust, samal ajal käis objektil ehitustegevus, tunnistaja alustas teise korruse ehitustegevusega juunis 2007.a. siis tuli hageja tema juurde ja ütles, et tal on teine ehitaja lahkunud ja ehitus on pooleli jäänud, hagejal oli teise korruse tööde lõpetamiseks abi vaja. Kui tunnistaja ehitama läks, siis objektil oli pandud üks kiht villa, must põrand oli samuti pandud, uued aknad, toitekaablite punt rippus. Nimetatud poolte ja tunnistajate ütlustest teeb kohus järelduse, et hageja palkas tunnistaja FP teostama teise korruse renoveerimistöid, millega ka tunnistaja alustas ja mille eest hageja kostjale tasus tunnistaja palvel kostja arvelduskontole. Kõige erapooletumaks peab kohus seejuures tunnistaja SH ütlusi, kelle ütlustega loeb kohus tõendatuks, et hageja palkas tunnistaja teist korrust välja ehitama just seetõttu, et teine ehitaja oli ehituse pooleli jätnud ja seda lõpetamata minema läinud. Kuna tunnistajal puudub isiklik huvi asja lahendamise vastu, on tema ütlused kõige usaldusväärsemad ja nendest teeb kohus järelduse, et hageja poolt esile toodud asjaolu, et teise korruse ehitamisel tal kellegi teisega kokkuleppeid ei olnud, ei vasta tõele. Tulenevalt tunnistaja FP ütlustest, et tal olid nii maja kui kuuri võtmed ja hageja enda seletustest, et ta pidas läbirääkimisi FP, ei ole usutavad hageja hagis esile toodud asjaolud, et hageja ja tunnistaja vahel puudusid mistahes õigussuhted ja hageja kandis ekslikult üle hagis märgitud rahasumma kostjale. Nimetatud põhjusel peab kohus usutavaks kostja vande all antud ütlusi selle kohta, et raha kanti kostja arveldusarvele FP tasumiseks ja FP ütlusi selle kohta, et ta objektil vastavalt kokkuleppele kostjaga ehitas ning kuna tunnistajal puudus konto, palus ta tasuda ettemaksu kostja arveldusarvele. Tegemist ei ole kostja poolt alusetult saaduga, vaid sellega täitis hageja kohasel viisil oma kohustuse FP ees (VÕS § 76 lg 3). Kostja ei ole viivitanud oma rahalise kohustuse täitmisega, kuna tal selline kohustus hageja ees puudus. Hageja nõue kostja vastu alusetult saadu tagastamiseks ja viiviste nõudes tuleb jätta eeltoodud põhjusel rahuldamata (VÕS § 1028 lg 1 ja § 113 lg 1). Kuivõrd kostja ei pidanud hagejale tagastama raha, sest kostja ei olnud 40’000.- kr võrra hageja arvel rikastunud, ei saa kostja tegu raha tagastamata jätmise näol vaadelda kostjapoolse õigusvastaselt kahju tekitamisena ja hagejal ei ole õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist (VÕS § 1043 ja § 128 lg 3).

Kohus ei uuri järgmisi käesolevas vaidluses asjakohatuid tõendeid: FP kirjalikku seletust (tl 17), kuna see ei ole kohases protsessuaalses vormis. Kuna käesoleva vaidluse esemeks ei ole asjaolu, mis mahus tunnistaja FP töid teostas, ei uuri kohus kostja poolt esitatud kviitungeid (tl 19-37) ja fotosid (tl 63-68). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

Ele Liiv kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.