2-09-10013/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

13.03.2009 esitas võlgnik Diura OÜ avalduse pankroti väljakuulutamiseks (tl 4-5). 20.03.2009 määrusega algatas kohus Diura OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Olev Kuklase (tl 12-14). 06.04.2009.a. esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande (tl 22-77). Avalduse kohaselt Diura OÜ on asutatud Urmas Seppo poolt 08.02.2008 eesmärgiga hakata pakkuma erinevaid teenuseid, mis seotud metallitööde teostamisega. Selleks osteti 2008.a. märtsikuus Nordea Liisingu abil metallitöötlemise seadmed hinnaga ca 160 000 krooni. Tootmistegevuseks renditi ruumid OÜ-lt Epitar Tartus. Tellimusi täitis firma omanik ja juhatuse liige Urmas Seppo isiklikult. Kuna Urmas Seppolt puudusid äritegevuse arendamise suhtes varasemad kogemused, siis otsustas ta 01.08.2008.a. kaasata firma edasisse arengusse ja juhtimisse Dmitri Kotenko, kellel oli palju kogemusi tellimuste hankimisel ja varasem kogemus firma juhtimisel. Osanikud ja juhatuse liikmed leppisid kokku, et Urmas Seppo jääb tegelema tootmistööga ja Dmitri Kotenko ülesandeks jääb firma üldjuhtimine, samuti vastutamine raamatupidamise korraldamise eest. 2008.a. oli keskmine käive ühes kuus ca 75 000 krooni kuni septembrikuuni, kui tellimuste vähesuse tõttu tootmistegevuse jäi minimaalseks. Viimased tööd teostati 2008.a. lõpus. Kuivõrd tellimuste vähesuse tõttu ei olnud firmal võimalik üürileandjale üüri maksta, ütles OÜ Epitar üürilepingu ühepoolselt üles. Tänaseks on selgunud, et raamatupidamise eest vastutav juhatuse liige Dmitri Kotenko on 2008.a. detsembris ja k.a. jaanuaris võtnud firma arvelt välja sularaha kokku ca 80 000 krooni, ilma , et seda oleks teise juhatuse liikmega kooskõlastatud. Sularaha väljavõtmise kohta ei ole raamatupidamisse kuludokumente esitatud. Veebruaris hakkasid võlausaldajad nõudma kogu lepingujärgsete maksete tasumist. Kuna teine juhatuse liige oli firma arve tühjendanud, siis ei saanud kohustusi liisingute eest ega ka väiksemate võlausaldajate ees täita. Liisinglepingud on üles öeldud ja liising soovib liisinguvara võtta oma valdusse. Firma maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on majanduslangusest tulenevad tellimuste äralengemised ja selle tõttu tootmistegevuse seiskumine. Teiseks suuremaks põhjuseks on olnud juhatuse liikme poolt firma raha ebaõige kasutamine. Firma arvel raha ei ole. Kassas peaks olema üle 100 00 krooni, kuid selle eest peab vastutust kandma juhatuse liige Dmitri Kotenko. Diura OÜ palub välja kuulutada enda pankrot. II PANKROTIHALDURI ARUANNE (tl 22-77)

ja seetõttu ei ole ajutisel pankrotihalduril võimalik võrrelda juhatuse liikmete poolt esitatud põhjendusi teise juhatuse liikme arvamusega. OÜ Diura juhatuse liikme Urmas Seppo selgitustest selgus, et OÜ-l Diura käesoleval ajal majandustegevus puudub ning firma on maksejõuetu. U.Seppo arvates põhjustas äriühingu maksejõuetuse üldine majanduslangus, tellimuste vähesus, üürileandja poolt üürilepingu ülesütlemine ning juhatuse liikme D.Kotenko poolt OÜ Diura raha ebasihipärane kasutus. D.Kotenko on juhatuse liige alates 06.08.2008.a , samuti osanik 50 % ulatuses alates 01.08.2008.a Vastavalt võlgnikult saadud andmetest tuvastas ajutine pankrotihaldur alljärgnevat: 08.02.2008.a avati registrikaart Tartu Maakohtu registriosakonnas ning asukohaks registreeriti J.Koorti 16 Tartu linn. Äriühingu tegevusaladeks on metallitööde teostamine. Juhatuse liikmelt saadud andme kohaselt oli äriühingu tegevusalaks eelkõige metallmööbli ja paadireelingute valmistamine. OÜ Diura tegutses kuni 2008.a lõpuni aukohaga Ringtee 1 Tartu OÜ Epitar ruumides, 2008.a oli äriühingu keskmine käive kuus 75 000 krooni, kuni septembrikuuni, kui tellimuste vähesuse tõttu tootmistegevus jäi minimaalseks. Kuivõrd tellimuste vähesuse tõttu ei olnud firmal võimalik üürileandjale üüri maksta, ütles üürileandja OÜ Epitar üürilepingu üles. OÜ-l Diura on bilassis seisuga 23.03.2009.a kohustustuste summa 270 831,00 krooni. Võlgniku bilansis kajastas juhatuse liige esialgselt olemasolevat raha suurust ja sh. panga-kontosid summas 176 507,00 krooni. 06.04.2009 .a. saatis võlgniku raamatupidaja uue bilansi milles on jäetud ülejäänud numbrid samaks kuid muudetud on aktiva real raha ja pangakontol olevat summat. Uue summana on välja toodud väidetava raha olemasolu sh. pangakontol 226 507, 86 krooni. Äriühingul tekkisid võlgnevused ka töötajate ees. Tööinspektsioonile on esitatud avaldus töötaja poolt saamata jäänud töötasu kohta perioodi oktoober 2008 kuni jaanuar 2009.a eest. Samuti on võlgniku vastu esitatud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetlluse avaldus tasumata arvete alusel summas 13 941,00 krooni. Tuginedes PankS § -le 22 lg 2 annab ajutine pankrotihaldur oma hinnangu võlgniku varalise seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine pankrotihaldur tutvunud materjalidega leiab, et võlgnikule kuulub küll vara, kuid tegemist on väikevahenditega. Pole teada, kas neid vahendeid oleks võimalik realiseerida võlgniku poolt näidatud hinna eest, kindlasti aga ei kata nende väärtus äriühingu kohustusi. Ka liisinglepingu alusel kuuluv – kasutatav vara osas on 06.02.2009.a liisingu poolt saadetud teatega leping ülesöeldud, kuid varad ei ole tagastatud liisingule vaid asuvad väidetavalt OÜ Epitar territooriumil. Pankrotiseaduse mõistes võib kõneall olla varade tagasivõitmise võimalus D.Kotenkolt, kes aga väidab esialgselt, et tegemist on tavalise antud äris tehtud ettevõtluskuluga IT valdkonnas. Kuivõrd D.Kotenko tuli antud protsessi alles vahetult enne aruande koostamist siis pole senini õnnestunu antud väiteid kontrollida. Võimalik et on õige juhatuse liikme Urmas Seppo väide selle kohta nagu oleks D.Kotenko kasutanud raha hoopis omatarbeks, kuid ajutine pankrotihaldur arvab et eelviidatut on võimalik ka kontrollida politseile ajutise halduri poolt esitatud avalduse menetlemisel. Antud hetkeks ei ole praeguseks tuvastatud varade tagasivõitmise võimalusi, sest ajutisel pankrotihalduril puuduvad raamatupidamise dokumendid, mis ei välista selliste võimaluste tekkimist pankroti menetlemise käigus. Vastavasisuline uuring tuleb läbi viia peale pankroti väljakuulutamist. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad äriühingu raamatupidamisdokumendid ja äriühingu juhatuse liikme D.Kotenko selgitused, mistõttu pole võimalik anda hinnangut majandustegevuse jätkamiseks. Samas on võlgniku esindaja Urmas Seppo pankrotihaldurile kinnitanud, et on maksejõuetu, milline käitumine on kvalifitseeritav vastavalt PankS § 10 lg-le 4 – võlgnik teatab võlausaldajatele, kohtule või avalikkusele et ta ei suuda oma kohustusi täita. Tuginedes PankS §-le 22 lg 5 peab ajutine pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu.

Tutvunud võlgniku juhatuse liikme Urmas Seppo poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud OÜ Diura raamatupidamisandmetega on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu. Kuriteo tunnustele viitab äriühingu juhatuse liikme U.Seppo poolt antud selgitused, märtsi 2009.a bilanss kohta milline kajastab raha ja pangakontod summas 176 507,00 krooni (06.04.2009 U.Seppo poolt muudetud bilanss, mille kohaselt peaks olemasolevat raha olema hoopis 226 507.- krooni ). Faktiliselt aga selgitas U.Seppo, et tema teada sellist summat kassas ega pangakontol ei ole. Juhatuse liikme poolt väidetult kajastab bilansi rida - ettemaksed tarnijatele summas 7 000,00 krooni ettevõttes varasemalt tegutsenud Aivo Käsnar’i tegevust kellel oli juurdepääs OÜ Diura kontole. Summa laekus Aivo Käsnar’i firmale OÜ Baltic Partners-IG (10697456). Samas viitab U.Seppo osaühingu kaasosanikule D.Kotenko ́le, kes on OÜ Diura kontolt sularaha väljavõtnud. Ajutise halduri andmetel on D.Kotenko AS–st Swedbank ajavahemikul 01.12.2008.a - 24.03.2009.a välja võtnud sularaha 107 000,00 krooni (05.12.2008.a 35 000,00 krooni, 23.12.2008.a 27 000,00 krooni ning 29.01.2009.a 45 000,00 krooni). Ajutisel halduril puuduvad täiendavad raamatupidamise dokumendid ja kuna raamatupidamise korraldamisega tegeleb Dmitri Kotenko, siis on ülalesitatud andmed hinnangulised ja võivad alusdokumentide kontrollimisel muutuda. Kuid eelviidatud asjaolu äratab põhjendatud kahtlusi, et võib esineda kuriteo tunnustega tegu või on tegu raske juhtimisveaga, mis võis põhjustada OÜ Diura maksejõuetuse. Äriregistri teabesüsteemi andmetel oli OÜ Diura juhatuse liikmel Dimitri Kotenko kehtiv seos ka OÜ-ga Met-Art (regisrtikood 11108290), kuid see äriühing pankrotistus 17.01.2008.a. Juhatuse liikmed Urmas Seppo ja Dimitri Kotenko ei ole oma tegevuses käitunud vajaliku hoolsusega, on seadnud ohtu äriühingu toimimise ning kahjustanud ühtlasi ka võlausaldajate huve, eelkõige sellega, et võlausaldajad on asunud antud ettevõttega ärilistesse suhetesse, teadmata äriühingu tegelikku majanduslikku olukorda. Ajutise pankrotihalduri arvates on juhatuse liikmed rikkunud ka TsÜS §-s 35 sätestatut, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Ajutise pankrotihalduri arvates ei ole juhatuse liikmed käitunud ettevõtte juhtimisel tavaliselt oodatava hoolsusega. Ettevõte tegutses väga lühiajaliselt ja tekitas samas väga suured võlgnevused. Olemasolevatest andmetest nähtuvalt tegutses Dimitri Kotenko varasemalt äriühingus OÜ-s Met-Art ja temapoolsed oskused ette planeerida, tegutseda tavapärase hoolsusega vältimaks võlausaldajatele kahju tekitamist, ei tohiks olla temale probleemiks. Pankrotihalduri arvates on juhatuse liikmed käitunud taoliselt, mis võimaldab võlausaldajatel otse neile tekitatud kahju sisse nõuda. Näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium oma otsuses nr. 3-2-1-7905 märkinud, et seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega äriühingu juhatuse liikme poolt äriühingu võlausaldajale kahju tekitamine on õigusvastane tegevus võlausaldaja suhtes ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Kui äriühingu juhtorgani liige on võlausaldajale õigusvastaselt kahju tekitanud pärast 1.juulit 2002 a. siis sellise kahju hüvitamist saab võlausaldaja nõuda otse endale. Sellisel juhul ei kohaldata alates 1.juulist 2002 .a kehtiva ÄS § 315 lg–t 2 ega § 187 lg-t 2. VÕS § 1045 lg 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. PankrS § 1 lg 2 järgi on pankrot võlgniku maksejõuetus, mis ei ole ajutise iseloomuga ja millega kaasneb võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksevõimetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas aga kuna ettevõtte pankrotimenetluse läbiviimiseks puuduvad vahendid siis palub ajutine pankrotihaldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Juhul kui keegi võlausaldajatest on nõus kandma pankrotimenetluse jätkamise kulud esialgselt planeeritult summas 40 000.- krooni siis on võimalik pankroti väljakuulutamisel aruandes tõstatatud probleeme täpsemalt uurida. Eeltoodut arvesse võttes leiab ajutine haldur, et OÜ Diura tegevuse jätkamine ei ole võimalik, kuna võlgnikul puudub vara võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Kõigil neil põhjustel leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgniku maksejõuetus on alalise iseloomuga, võlgniku edasine võlgade suurendamise eesmärgil toimuv tegevus peaks olema peatatud, samas puuduvad vahendid ettevõtte

Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid, leiab, et OÜ Diura pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Toimiku materjalidest nähtuvalt on võlgniku vara väärtus ca 104 062 krooni, teadaolevate võlgade suurus aga vähemalt 431 393 krooni. Juhatuse liikme Urmas Seppo ütluste kohaselt käesoleval ajal majandustegevus äriühingul puudub. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused hetkel puuduvad. Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud raamatupidamise dokumente, mistõttu on olnud raskusi menetluses OÜ Diura olukorra analüüsimisel, kuid juhatuse liige Urmas Seppo on kinnitanud, et äriühing on maksejõuetu. Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et OÜ Diura pankrotimenetluses ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puuduvad vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi pankrotimenetlust finantseerida. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et OÜ Diura on maksejõuetu ja pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et maksejõuetuse põhjuseks võib olla kuriteo tunnustega tegu. Kohus ei pea vajalikuks korrata juba eespool ajutise halduri aruandes toodut. Ajutine pankrotihaldur on esitanud avalduse Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalmenetluse alustamiseks (tl 75-77). Vastavalt ÄS § 58 lg-le 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb Olev Kuklasel likvideerida OÜ Diura kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ Diura kustutamist registrist tuleb ajutine pankrotihaldur Olev Kukalse vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS 165 lg 3). ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ Diura dokumendid anda hoiule juhatuse liikmele. Urmas Seppo kinnitas kohtistungil, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks. Ajutise halduri tasu ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste suuruse määramisel lähtub kohus PankrS § 23 lg 1 ning justiitsministri 18.12.2003 määruse nr 71 “Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” §-st 2, §-st 6 ja §-st 7. Arvestades Olev Kuklase ülesannete mahtu, keerukust ja tema kutseoskusi, samuti tehtud vajalikke kulutusi, tuleb taotlus rahuldada. Tasu suuruseks (bruto) tuleb määrata 13 433 krooni, millelt tuleb maksta ka sotsiaalmaks, ning hüvitatavate kulutuste suuruseks 1917.85 krooni. TsMS § 172 lg 1 alusel tuleb muud menetluskulud jätta võlgniku kanda. Kohtunik