Tsiviilasi 2-09-17375
Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtukoosseis
Tartu Maakohus kohtunik Lea Aavastik
Otsuse tegemise aeg ja koht
18. mai 2009, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1
Tsiviilasi
AS Krediidikassa hagi Pille Altmäe vastu võla 3 180 krooni ja viivise 3 179 krooni väljamõistmiseks 3 180 krooni hageja AS Krediidikassa, rk 11344317, asukoht Jõe 3, 10151, Tallinn; hageja esindaja Tarvo Ilves, Julianus Inkasso OÜ, Jõe 3, 10151 Tallinn; kostja Pille Altmäe, kirjalik
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlus
Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 1741 lg 1, 440 lg 1 ja 3, 444 lg 4, 468 lg 1 p 1, kohus o t s u s t a s:
Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistas võlga, kinnitades, et võlgneb hagejale laenu, sest ei ole suutnud seda tagasi maksta. Kostja võtab hagi õigeks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tuginedes esitatud tõenditele, seadusele ja kostja poolt hagi õigeksvõtule mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3180 krooni ja viivise 3179 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel määrab kohus otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuludena välja mõista riigilõiv 1000 krooni ja õigusabi tasu 3 000 krooni. Hageja kulutus õigusabile on tõendatud Julianus Inkasso OÜ arvega. Kohus on seisukohal, et hageja õigusabi kulude mõistlik suurus on 1500 krooni, arvestades hagi rahuldamist eelmenetluses kostja poolt nõude õigeksvõtmise tõttu. Kohus mõistab kostjalt välja 2 500 krooni hageja menetluskulude katteks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.