2-08-91437/5 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Kohtule 29.12.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus kokku 3 072,40 krooni, millest põhivõlgnevus 1 536,70 krooni ja viivis 1 535,70 krooni. Hageja nõude aluseks on Elisa Eesti AS (end. Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS) ja kostja vahel sõlmitud 21.12.1996.a liitumisleping, mille alusel osutati kostjale mobiilsideteenust. Kostja võlgneb hagejale põhivõla 1 536,70 krooni ja viiviseid 28 168,36 krooni, kokku 29 705,06 krooni. Tegutsedes heas usu, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivist tasumist summas 1 535,70 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulud summas 3 000 krooni, millest väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu 100 krooni, riigilõiv 250 krooni, õigusabikulu 1 500 krooni ja riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 250 krooni. Kohtu põhjendused Kostjale on kohtukutse kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtukutse on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 31.03.2009.a. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et istungile ilmumata jätmisel korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja 06.05.2009.a toimunud kohtuistungile ei ilmunud ning hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata kohtuistungile ei ilmunud ning ilmumata jäämiseks puudub mõjuv põhjus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lg 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse lepptrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. TsK § 231 lg 1 kohaselt rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 3 072,40 krooni, sh põhivõlgnevus 1 536,70 krooni ja viivised 1 535,70 krooni. Menetluskulu

lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 1 500 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud OÜ Julianus Inkasso arve nr 805830 22.12.2008 (t lk 42). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajateks antud asjas olnud füüsilised isikud on OÜ Julianus Inkasso töötajad ning nimetatud äriühing tegeleb hageja esindamisega sarnastes õigusvaidlustes vähemalt aastast 2005; nimetatud asjaolud saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) kõikide nimetatud aastate jooksul on viidatud õigusvaidlusteks olnud mobiilside liitumislepingutest tulenevad klientide võlgnevused ja vastavasisulisi hagiavaldusi on kohtutesse esitatud tuhandeid; 3) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindaja kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja(te) tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 750 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 250 krooni ja kohtuvälise kuluna 250 krooni (oli tasutud hageja poolt 28.12.2007 riigilõivuna maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel TsMS § 144 p 7 alusel). Hageja kasuks kuulub kostjalt välja mõistmisele ka väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise kulu summas 100 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 1 350 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.