Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostjad tunnistavad tingimusteta kohustust tasuda hagejale hageja poolt kantud menetluskulud summas 4 590 krooni, millest 340 krooni on hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 4 250 krooni on pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Lepingus nimetamata menetluskulud jäävad kostjate kanda.

22.09.2008 on AS BIGPANK (end. Balti Investeeringute Grupi Pank AS) (reg.kood 10183757) esitanud Viru Maakohtule avalduse maksekäsu kiirmenetluses R M`I ja H S vastu võlgnevuse 100

krooni ja lisanduva viivise nõudes, millest põhivõlgnevus moodustas tagastamata krediidisumma näol 61 190.89 krooni. Võlgniku poolt esitatud vastuväite tõttu edastati avaldus läbivaatamiseks kohtunikule. 30.12.2008 korraldava määrusega kohustas kohus hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse koos vastavas ulatuses riigilõivu tasumisega. Nõuetekohane hagiavaldus esitati kohtule 19.01.2009. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ja kostja R Mi vahel oli 19.08.2005 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0500531/45kt, mille alusel anti kostjale krediiti 10 000 krooni. Lepingu raames sõlmiti hageja ja põhivõlgniku vahel kokkulepe krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kokkuleppe alusel suurendati krediidisummat 55 000 krooni võrra. 19.08.2005 sõlmiti hageja ja kostja H S vahel käendusleping, mida hiljem muudeti ühe kokkuleppega. Kostjad ei täitnud kokkulepet korrektselt, mistõttu hageja oli sunnitud lepingu üles ütlema ning pöördus kostjatelt solidaarselt võla sissenõudmiseks kohtu poole. Hagiavalduse esitamisel moodustas kostjate võlg hageja ees kokku 80 949.43 krooni, sellest tagastamata krediidisumma 61 190.89 krooni ning 10 184.91 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1 400 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 8173.63 krooni viivis. Täiendavalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista ka viivise alates 16.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni 24,08% tagastamata krediidisummalt aastas. 05.05.2009 laekus kohtule hageja volitatud esindaja saatekirjaga 28.04.2009 koostatud ja poolte allkirjastatud kirjalik kompromissleping. Hageja on märkinud, et hagiavalduses esitatud nõue on kompromisslepingu sõlmimise hetkeks suurenenud viiviste (seisuga 28.04.2009) ja inkassomenetlusega seotud kulude (1652 krooni) arvelt 86 719.09 kroonini. Kostjad tunnistavad esitatud nõuet summas 86 719.09 krooni ning kohustuvad selle hüvitama koos hageja kantud kohtukuludega summas 4 590 krooni (kokku summas 91 309.09 krooni) vastavalt kokkulepitud maksegraafikule iga kuu 30.kuupäevaks alates maikuust 2009 kuni oktoobrikuuni 2009, tasudes võla jäägi hiljemalt 30.11.2009. Kompromisslepingus märgitud maksega viivitamisel vähemalt 14 päeva on hagejal õigus sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk ning kostja on kohustunud alluma kohesele sundtäitmisele. Samuti on hagejal õigus kostjate poolt maksetega viivitamisel nõuda viivist 0,0659% tagastamata krediidisummalt päevas. Lisaks on hagejal õigus nõuda täitemenetluse alustamisel leppetrahvi 5% tagastamata summast. 13.05.2009 kohtuistungil jäävad pooled sõlmitud kompromissilepingu juurde. Kostjad kinnitavad kohtule, et nad on nõustunud kompromissilepingus märgitud tingimustega ja on teadlikud selle lepingu kinnitamise tagajärgedest. Pooled paluvad kompromiss kohtu poolt kinnitada ja ühtlasi menetlus asjas lõpetada, lühendades määruskaebuse esitamise tähtaega viie päevani. Hageja on esitanud ka taotluse hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks 1⁄2 osas tagastamist riigilt TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid ning poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4).

TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu koostamisel ja kohtuistungil on pooled kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Põhjendatud on ka hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-08-60700 materjalidest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 611.91 krooni (22.09.2008) ja hagiavalduse esitamisel on hageja 16.01.2009 maksekorralduse nr 91945698 alusel tasunud riigilõivu 8228.09 krooni (sellest 340 krooni elektroonilise dokumendi väljatrüki eest). Hagihinnale vastavalt on seega tasutud riigilõivu kokku summas 8500 krooni. TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa (8500 : 2) = 4250 krooni. Määruse tegemisel tugines kohus TsMS § 150 lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 4, samuti Riigilõivuseaduses sätestatule. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 18. juunil 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.