AS SEB Liising hagi Ene Savolainen vastu 8398.07 krooni ja viiviste 8397.07 krooni nõudes
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
8398 krooni
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ene Savolaineni apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja):
XXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Tartu Maakohtu 14. novembri 2008 otsus
Ene
Savolainen
(isikukood:
Vastustaja (hageja): AS SEB Liising (registrikood: 10281767), esindaja Eerika Erlach Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu 14. novembri 2008 otsus muutmata. Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Ene Savolaineni kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil,
siis võidakse menetluses.
kassatsioonkaebus
lahendada
kirjalikus
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seadus ei sätesta teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS SEB Liising esitas kohtule hagi Ene Savolaineni vastu võla 8398.07 krooni ja viiviste 8397.07 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti AS SEB Liising ja OÜ Matar vahel 02.07.2002 kapitalirendileping nr L02104823, mille kohaselt OÜ Matar kohustus tasuma rendiobjekti sõiduauto Daewoo Lanos 1,5 eest rendimakseid vastavalt lepingus kokkulepitule ning maksegraafikule. OÜ Matar ei tasunud igakuiseid maksegraafikujärgseid makseid nõuetekohaselt perioodil märts-aprill 2005 ning seetõttu lõpetas hageja lepingu ühepoolselt. Lepingu tagatisena sõlmisid hageja ja kostja 11.07.2002 käenduslepingu. Käenduslepingu kohaselt kohustus kostja tühistamatult ja tingimusteta maksma hagejale OÜ Matar poolt kohustuslikult maksmisele kuuluvaid, kuid maksmata makseid, tasusid, viiviseid ja muid võlgnevusi ning täitma muid rahalisi kohustusi hageja ees. Lähtuvalt OÜ Matar poolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest, esitas hageja kostjale 24.10.2005 nõude tähtajaga 07.11.2005 käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Tasumiseks antud tähtaja jooksul võlgnevust ei tasutud. Seisuga 13.03.2008 on kostja võlgnevuse põhiosa liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisest 8398.07 krooni. Võlgnevus koosneb: osaliselt tasumata rendimakse perioodil märts 2005 summas 2851.70 krooni; tasumata rendimakse perioodil aprill 2005 summas 2891.37 krooni; vara müügiteenus summas 2655 krooni.
2.Ene Savolainen tunnistas hagi osaliselt märtsikuu rendimakse 2851.70 krooni osas. Kostja kui käendaja andis sõiduauto Daewoo Lanos, riiklik reg nr XXX , üle pankrotihaldur Ene Ahasele 29.03.2005, kes edastas auto kohe ka Ühisliisingu AS-le. Ühisliisingu AS-le teatati OÜ Matar pankrotimenetlusest 24.11.2004. OÜ Matar pankrot kuulutati välja 04.01.2005 ja pankrotivarasid hakkas haldama pankrotihaldur Ene Ahas. Kostja läks koos pankrotihaldur Ene Ahasega samal päeval Ühisliisingu AS Tartu kontorisse ja tegi taotluse sõiduauto Daewoo Lanos ümbervormistamiseks oma nimele, kuid Ühisliisingu AS sellele ei reageerinud. Ühisliisingu AS oleks pidanud kohe 05.01.2005 oma vara tagasi nõudma, aga ei teinud seda. Kuna sõiduauto anti Ühisliisingu AS-le üle märtsikuus, on aprillikuu arve alusetu. Sõiduauto müügikulud ei ole seotud rendimaksetega.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 14. novembri 2008 otsusega AS SEB Liising hagi Ene Savolaineni vastu osaliselt ja mõistis Ene Savolainenilt välja AS SEB Liising kasuks 8398.07 krooni. Otsuse kohaselt rikkus OÜ Matar lepingut, jättes täitmata üldiste tingimuste p-s 6.1 sätestatud kohustuse maksta tema poolt tasumisele kuuluvaid rendimakseid ja käibemaksu maksegraafikus toodud suuruses ja vastavateks maksmispäevadeks ning teisi summasid vastavalt lepingule ja Ühisliisingu poolt kehtestatud hinnakirjale. Kohus leidis, et pooltevahelise vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele üldised tingimused, mille p 2.1 kohaselt tähendab „Rendimakse“ Rentniku poolt Ühisliisingule lepingujärgselt igakuiselt kohustuslikult maksmisele kuuluvat renditasu, millele lisandub käibemaks ja mis kuulub maksmisele maksegraafikus toodud suuruses vastavaks maksmispäevaks. Rendimakse tasub rentnik Ühisliisingule igaks maksmispäevaks vastava maksmispäeva ja sellele vahetult eelnenud maksmispäeva vahelise ajaperioodi eest. Seega kuulub vastavalt Rendilepingu üldistele tingimustele rendimakse tasumisele maksmispäeva ja sellele vahetult eelnenud maksmispäeva vahelise ajaperioodi eest, mistõttu kuulus 02.04.2005 rendimakse tasumisele eelnenud ajaperioodi eest ja makse 2891.37 krooni tuleb kostjalt välja mõista. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Praegusel juhul oli liisingulepingu ülesütlemine tingitud OÜ Matar pankroti tõttu temapoolsest lepingu rikkumisest. Üldtingimuste p 10.2 kohaselt on rentnik kohustatud lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitama Ühisliisingule kõik lepingu lõpetamisega seotud kulud. Kohus leidis, et sõiduauto müügikulu on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste p 10.2 tähenduses. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-112-06 p-s 9. Liisinguandja tegevus on suunatud reeglina üksnes krediidi pealt kasumi teenimisele ja seetõttu ka nende sõiduautode võõrandamisele, mille liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad üldjuhul kulud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid müügikulude ebamõistliku suuruse kohta. Müügikulude kohta on hageja esitanud OÜ-le Matar (pankrotis) arve summas 2655 krooni koos käibemaksuga. Müügiteenuse kohta on omakorda hagejale esitanud arve Autolink OÜ, millel on märgitud Daewoo Lanos 1,5 müügikulu 2250 krooni, millele lisades käibemaksu 405 krooni, ongi 2655 krooni. Kohtul ei olnud alust kahelda arve õigsuses ning kuna arve on esitatud koos käibemaksuga, siis kuulub ka kostjalt müügikulu väljamõistmisele koos käibemaksuga. Kohus leidis, et hageja viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. OÜ Matar pankrot kuulutati välja 04.01.2005. Hageja ei ole tõendanud, et ta seejärel oleks nõudnud kohustuse täitmist käendajalt. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Praegusel juhul
vastutab kostja kui käendaja 11.07.2002 käenduslepingu alusel OÜ Matar liisingulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmise ja lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Ene Savolainen taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 14.11.2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõigesti välja mõistetud rendilepingu L02104823 märtsi kuumakse 2851.70, sest AS SEB Ühisliising ei ole esitanud OÜ Matar pankrotimenetlusse mingit taotlust, kuigi pankroti kuulutamisest teavitati kohe ka AS SEB Ühisliisingut. Kohus on jätnud arvestamata, et aprilli kuumakse 2891.37 sõiduauto Daewoo Lanos oli juba üle antud AS SEB Ühisliisingule 30.03.2005 ja aprillikuu arve on valesti esitatud OÜ-le Matar. Samuti on ebaõigesti välja mõistetud sõiduauto müügiteenus summas 2655 krooni. Ka seda arvet pole AS SEB Ühisliising esitanud pankrotimenetlusse. Kohus on jätnud arvestamata, et Ene Savolainen teavitas kohe AS SEB Ühisliisingut, kui esitas pankrotiavalduse septembris 2004. a Tartu Maakohtule. E. Savolainen esitas avalduse 04.01.2005 AS SEB Ühisliisingule kasustusrendilepingu ümber vormistamisest OÜ Matarilt Ene Savolaineni nimele. AS SEB Ühiliising polnud üldse huvitatud oma varast, alates september 2004 kuni jaanuar 2005 oleks pidanud AS SEB Ühisliising oma vara (sõiduauto Daewoo Lanos) tagasi võtma, seda paraku ei tehtud. Samuti ei näidanud AS SEB Ühisliising üles mitte mingisugust huvi, kuidas kasutusrendileping ümber vormistada või lõpetada. Alates pankroti väljakuulutamisest hakkas pankrotihaldur Ene Ahas OÜ Matari varasid haldama, Ene Savolainenil ei olnud enam mingeid õigusi OÜ Matari suhtes, ka sõiduauto Daewoo Lanos kuulus pankrotihalduri valdusesse. Sõiduauto Daewoo Lanose andis AS-le SEB Ühisliising üle pankrotihaldur Ene Ahas 30.03.2005. AS SEB Ühisliising ei lõpetanud kasutusrendilepingut lepingu rikkumise pärast, vaid OÜ Matar pankrotihaldur andis sõiduauto üle, mida AS SEB Ühisliising ei tahtnud vastu võtta. AS SEB Ühisliising ei teavitanud Ene Savolainenit, et Lindorff Eesti AS hakkab esindama AS SEB Ühisliising. Ka Lindorff Eesti AS ei ole Ene Savolainenit teavitanud, et ta esindab AS SEB Ühisliising. Lindorff Eesti AS pole Ene Savolaineni nimele tulnud ei märgukirja, arveid ega ka hoiatusi. Arvestada tuleks seda, et AS SEB Ühisliising ei saanud kahju, vaid kasu. Sõiduauto Daewoo Lanos 1,5 oli hästi hoitud ja vähese läbisõiduga 24 715 km (31 kuu jooksul). 16 kuu eest oli jäänud veel liisingut maksta 46 262.92 krooni.
5.AS SEB Liising vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 14.11.2008 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei oma antud tsiviilasja lõpptulemuse kujunemisel tähtsust OÜ Matar pankrotimenetluse kulg. Väide, et vastustaja oleks pidanud oma vara tagasi võtma, on alusetu. Tegemist oli OÜ Matar ja AS SEB Liising vahel sõlmitud kasutusrendilepinguga, mille tingimuste kohaselt tuli lepinguese lepingu tähtaja saabumisel AS SEB Liisingule tagastada. Kuna lepingu tähtaeg ei olnud saabunud ning ei esinenud ka ühtegi seadusest tulenevat alust lepingu eseme tagasivõtmiseks, siis on apellandi selline väide alusetu. Apellant on apellatsioonkaebuses vaidlustanud liisingulepingu nr L02104823 2005. a märtsi kuumakse, olles seda eelnevalt menetlusprotsessi käigus tunnistanud. Kohus on seda ka oma otsuses TsMS § 231 lg 2 alusel arvestanud. Vastustaja on arvamusel, et selline oma seisukoha muutmine on lubamatu ja tuleks tähelepanuta jätta. Apellant vaidlustab kaebuses ka 2005. a aprillikuu rendimakse. Tulenevalt OÜ Matar ja AS SEB Liising vahel sõlmitud lepingu üldtingimustest, pidi rentnik tasuma rendimakse vastustajale igaks maksmispäevaks vastava maksmispäeva ja sellele vahetult eelnenud maksmispäeva vahelise ajaperioodi eest. Seega kuulus aprillikuu rendimakse
tasumisele eelnenud kuu eest. Liisinguleping lõpetati ennetähtaegselt ja rendiobjekt tagastati vastustajale 2005. a märtsikuu lõpuks. Vastustaja on seisukohal, et aprillikuu makse kuulub tasumisele. Ka kohus on asunud samale seisukohale, kuna tegemist oli eelneva kuu (märts 2005) liisingueseme kasutamise eest tasumist vajava maksega, mil rendiobjekt oli veel apellandi kasutada. Apellandi vaidlustatud sõiduauto müügiteenuse arvega ei saa vastustaja samuti nõustuda. Liisingulepingu üldtingimuste p 10.2 järgi on rentnik kohustatud lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitama AS-ile SEB Liising kõik lepingu lõpetamisega seotud kulud, sh sõiduauto müügikulud. Kohus on põhistanud oma seisukohti piisava põhjalikkusega, arvestades seejuures objektiivselt, lisaks seadustele ja poolte poolt esile toodule, ka asjas tähtsust omavaid tõendeid ja senist kohtupraktikat.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
14.novembri 2008 otsus muutmata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud kõiki poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid, kohaldanud õigesti materiaalõigust ning põhjendatult rahuldanud hagi. Apellandi kui käendaja vastutus põhivõlgniku kohustuse täitmise eest tuleneb VÕS §-dest 142 lg 1 ja 145 lg 1, 2 ning maakohus on nimetatud norme õigesti kohaldanud. VÕS § 145 lg 1 järgi on põhivõlgniku ja käendaja vastutus solidaarne ning hagejal oli õigus nõuda täitmist ka ainult apellandilt. Käendaja vastutuse eeldusteks on kehtiv käendusleping, käendusega tagatava nõude olemasolu ja põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumine. Nimetatud eeldused on käesolevas asjas täidetud ning ükski apellandi väide ei lükka neid ümber. Asjaoludel, et apellant teavitas võlausaldajat põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisest ning, et sellest ajast hakkas pankrotihaldur haldama põhivõlgniku varasid (s.h vaidlusalust sõiduautot), ei ole vaidluse lahendamisel tähendust, kuna need ei tõenda põhivõlgniku poolt kohustuse täitmist. Samuti ei välista apellandi kui käendaja vastutust see, kas võlausaldaja esitas haginõude pankrotimenetluses või mitte. Kuivõrd apellant ei ole tõendanud põhivõlgniku poolt kohustuse täitmist, siis on põhivõlgnik kohustust rikkunud ning võlausaldajal oli alus kasutusrendileping ennetähtaegselt lõpetada. Apellant on kinnitanud, et pankrotihaldur andis sõiduauto võlausaldajale üle 30.03.2005 ning sellest ajast lõpetati ennetähtaegselt kasutusrendileping. Seadusest ega pooltevahelisest lepingust ei tulenenud võlausaldajale kohustust lõpetada kasutusrendilepingut varem kui 30.03.2005 ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Vaidluse lahendamise seisukohalt ei ole tähendust apellandi väitel, keda volitas võlausaldaja end esindama kohtumenetluses. Maakohus on õigesti tõlgendanud rendilepingu üldiste tingimuste p-s 2.1 sisalduvat mõistet „Rendimakse“, mille kohaselt rendimakse tasub rentnik Ühisliisingule igaks maksmispäevaks vastava maksmispäeva ja sellele vahetult eelnenud maksmispäeva vahelise ajaperioodi eest ning sellest tulenevalt mõistnud apellandilt välja tasumata graafikujärgsed rendimaksed 2005. a märtsi
ja aprilli eest kokku summas 5743.07 krooni, samuti õigesti kohaldanud VÕS § 367 lg 4 ning mõistnud apellandilt välja sõiduauto müügikulud 2655 krooni.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastmes kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
Andra Pärsimägi
Viivi Tomson
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.