2-08-10064/18 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Tartu Maakohus rahuldas 14. novembri 2008 otsusega AS SEB Liising hagi Ene Savolaineni vastu osaliselt ja mõistis Ene Savolainenilt välja AS SEB Liising kasuks 8398.07 krooni. Otsuse kohaselt rikkus OÜ Matar lepingut, jättes täitmata üldiste tingimuste p-s 6.1 sätestatud kohustuse maksta tema poolt tasumisele kuuluvaid rendimakseid ja käibemaksu maksegraafikus toodud suuruses ja vastavateks maksmispäevadeks ning teisi summasid vastavalt lepingule ja Ühisliisingu poolt kehtestatud hinnakirjale. Kohus leidis, et pooltevahelise vaidluse lahendamisel kuuluvad kohaldamisele üldised tingimused, mille p 2.1 kohaselt tähendab „Rendimakse“ Rentniku poolt Ühisliisingule lepingujärgselt igakuiselt kohustuslikult maksmisele kuuluvat renditasu, millele lisandub käibemaks ja mis kuulub maksmisele maksegraafikus toodud suuruses vastavaks maksmispäevaks. Rendimakse tasub rentnik Ühisliisingule igaks maksmispäevaks vastava maksmispäeva ja sellele vahetult eelnenud maksmispäeva vahelise ajaperioodi eest. Seega kuulub vastavalt Rendilepingu üldistele tingimustele rendimakse tasumisele maksmispäeva ja sellele vahetult eelnenud maksmispäeva vahelise ajaperioodi eest, mistõttu kuulus 02.04.2005 rendimakse tasumisele eelnenud ajaperioodi eest ja makse 2891.37 krooni tuleb kostjalt välja mõista. VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale liisingulepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Praegusel juhul oli liisingulepingu ülesütlemine tingitud OÜ Matar pankroti tõttu temapoolsest lepingu rikkumisest. Üldtingimuste p 10.2 kohaselt on rentnik kohustatud lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel hüvitama Ühisliisingule kõik lepingu lõpetamisega seotud kulud. Kohus leidis, et sõiduauto müügikulu on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud VÕS § 367 lg 4 ja üldtingimuste p 10.2 tähenduses. Samale seisukohale on asunud Riigikohus lahendis nr 3-2-1-112-06 p-s 9. Liisinguandja tegevus on suunatud reeglina üksnes krediidi pealt kasumi teenimisele ja seetõttu ka nende sõiduautode võõrandamisele, mille liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad üldjuhul kulud. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid müügikulude ebamõistliku suuruse kohta. Müügikulude kohta on hageja esitanud OÜ-le Matar (pankrotis) arve summas 2655 krooni koos käibemaksuga. Müügiteenuse kohta on omakorda hagejale esitanud arve Autolink OÜ, millel on märgitud Daewoo Lanos 1,5 müügikulu 2250 krooni, millele lisades käibemaksu 405 krooni, ongi 2655 krooni. Kohtul ei olnud alust kahelda arve õigsuses ning kuna arve on esitatud koos käibemaksuga, siis kuulub ka kostjalt müügikulu väljamõistmisele koos käibemaksuga. Kohus leidis, et hageja viivise nõue tuleb jätta rahuldamata. PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt pankroti väljakuulutamisega lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. OÜ Matar pankrot kuulutati välja 04.01.2005. Hageja ei ole tõendanud, et ta seejärel oleks nõudnud kohustuse täitmist käendajalt. VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Praegusel juhul

4.Ene Savolainen taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 14.11.2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõigesti välja mõistetud rendilepingu L02104823 märtsi kuumakse 2851.70, sest AS SEB Ühisliising ei ole esitanud OÜ Matar pankrotimenetlusse mingit taotlust, kuigi pankroti kuulutamisest teavitati kohe ka AS SEB Ühisliisingut. Kohus on jätnud arvestamata, et aprilli kuumakse 2891.37 sõiduauto Daewoo Lanos oli juba üle antud AS SEB Ühisliisingule 30.03.2005 ja aprillikuu arve on valesti esitatud OÜ-le Matar. Samuti on ebaõigesti välja mõistetud sõiduauto müügiteenus summas 2655 krooni. Ka seda arvet pole AS SEB Ühisliising esitanud pankrotimenetlusse. Kohus on jätnud arvestamata, et Ene Savolainen teavitas kohe AS SEB Ühisliisingut, kui esitas pankrotiavalduse septembris 2004. a Tartu Maakohtule. E. Savolainen esitas avalduse 04.01.2005 AS SEB Ühisliisingule kasustusrendilepingu ümber vormistamisest OÜ Matarilt Ene Savolaineni nimele. AS SEB Ühiliising polnud üldse huvitatud oma varast, alates september 2004 kuni jaanuar 2005 oleks pidanud AS SEB Ühisliising oma vara (sõiduauto Daewoo Lanos) tagasi võtma, seda paraku ei tehtud. Samuti ei näidanud AS SEB Ühisliising üles mitte mingisugust huvi, kuidas kasutusrendileping ümber vormistada või lõpetada. Alates pankroti väljakuulutamisest hakkas pankrotihaldur Ene Ahas OÜ Matari varasid haldama, Ene Savolainenil ei olnud enam mingeid õigusi OÜ Matari suhtes, ka sõiduauto Daewoo Lanos kuulus pankrotihalduri valdusesse. Sõiduauto Daewoo Lanose andis AS-le SEB Ühisliising üle pankrotihaldur Ene Ahas 30.03.2005. AS SEB Ühisliising ei lõpetanud kasutusrendilepingut lepingu rikkumise pärast, vaid OÜ Matar pankrotihaldur andis sõiduauto üle, mida AS SEB Ühisliising ei tahtnud vastu võtta. AS SEB Ühisliising ei teavitanud Ene Savolainenit, et Lindorff Eesti AS hakkab esindama AS SEB Ühisliising. Ka Lindorff Eesti AS ei ole Ene Savolainenit teavitanud, et ta esindab AS SEB Ühisliising. Lindorff Eesti AS pole Ene Savolaineni nimele tulnud ei märgukirja, arveid ega ka hoiatusi. Arvestada tuleks seda, et AS SEB Ühisliising ei saanud kahju, vaid kasu. Sõiduauto Daewoo Lanos 1,5 oli hästi hoitud ja vähese läbisõiduga 24 715 km (31 kuu jooksul). 16 kuu eest oli jäänud veel liisingut maksta 46 262.92 krooni.

7.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud põhjendus ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud kõiki poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid, kohaldanud õigesti materiaalõigust ning põhjendatult rahuldanud hagi. Apellandi kui käendaja vastutus põhivõlgniku kohustuse täitmise eest tuleneb VÕS §-dest 142 lg 1 ja 145 lg 1, 2 ning maakohus on nimetatud norme õigesti kohaldanud. VÕS § 145 lg 1 järgi on põhivõlgniku ja käendaja vastutus solidaarne ning hagejal oli õigus nõuda täitmist ka ainult apellandilt. Käendaja vastutuse eeldusteks on kehtiv käendusleping, käendusega tagatava nõude olemasolu ja põhivõlgniku poolt kohustuse rikkumine. Nimetatud eeldused on käesolevas asjas täidetud ning ükski apellandi väide ei lükka neid ümber. Asjaoludel, et apellant teavitas võlausaldajat põhivõlgniku pankroti väljakuulutamisest ning, et sellest ajast hakkas pankrotihaldur haldama põhivõlgniku varasid (s.h vaidlusalust sõiduautot), ei ole vaidluse lahendamisel tähendust, kuna need ei tõenda põhivõlgniku poolt kohustuse täitmist. Samuti ei välista apellandi kui käendaja vastutust see, kas võlausaldaja esitas haginõude pankrotimenetluses või mitte. Kuivõrd apellant ei ole tõendanud põhivõlgniku poolt kohustuse täitmist, siis on põhivõlgnik kohustust rikkunud ning võlausaldajal oli alus kasutusrendileping ennetähtaegselt lõpetada. Apellant on kinnitanud, et pankrotihaldur andis sõiduauto võlausaldajale üle 30.03.2005 ning sellest ajast lõpetati ennetähtaegselt kasutusrendileping. Seadusest ega pooltevahelisest lepingust ei tulenenud võlausaldajale kohustust lõpetada kasutusrendilepingut varem kui 30.03.2005 ning apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Vaidluse lahendamise seisukohalt ei ole tähendust apellandi väitel, keda volitas võlausaldaja end esindama kohtumenetluses. Maakohus on õigesti tõlgendanud rendilepingu üldiste tingimuste p-s 2.1 sisalduvat mõistet „Rendimakse“, mille kohaselt rendimakse tasub rentnik Ühisliisingule igaks maksmispäevaks vastava maksmispäeva ja sellele vahetult eelnenud maksmispäeva vahelise ajaperioodi eest ning sellest tulenevalt mõistnud apellandilt välja tasumata graafikujärgsed rendimaksed 2005. a märtsi