Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused 30.08.2007 kinnistamisavalduse alusel on eluruumi Tartus, XXX kinnistusraamatusse kantud kostja.

68-1 omanikuna

Elamu XXX 68 korteriomanike 25.11.2002 üldkoosoleku protokoll nr 1 p 1.1 kohaselt otsustasid korteriomanikud nimetada elamu valitsejaks alates 01.01.2003 hageja tähtajaga 5 aastat. 13.12.2007 toimunud üldkoosoleku protokolli nr 9 p 4.1 kohaselt otsustasid korteriomanikud pikendada valitseja volitusi alates 01.01.2008 järgnevaks viieks aastaks. Hageja täidab valitsejana nõuetekohaselt talle korteriomanike üldkoosoleku otsusega pandud kohustusi viia ellu korteriomanike üldkoosoleku seaduspäraseid otsuseid ning rakendab kaasomandi eseme tavapäraseks valitsemiseks ja korrashoiuks, sh remondiks, vajalikke abinõusid. Elamule Tartus, XXX 68 kommunaalteenuste osutamiseks sõlmis hageja töövõtulepingu nr 8756 AS-ga Cleanaway ning 05.03.2003 lepingu nr 09744 AS-ga Tartu Veevärk. Kostjale esitatud arvete aluseks olid eelnimetatud ettevõtete poolt hagejale igakuiselt esitatud arved. Üldkoosoleku protokolli nr 1 punktist 3.2.1 tulenevalt kohustub kostja eluruumi omanikuna tasuma hooldus- ja halduskulude eest vastavalt majanduskavale ja elamu tegelikele kuludele. Seejuures arvestatakse elamu hooldus- ja halduskulud proportsionaalselt hoone eluruumide üldpinna ruutmeetritele. Lisaks elamu hooldus- ja halduskuludele tasub korteriomanik kütte-, vee- ja kanalisatsiooniteenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Majandamiskulude maksmisega viivitamisel on valitsejal õigus nõuda korteriomanikult viivist 0.15% päevas iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest, alates majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest päevast. Vaatamata hooldus-, haldus- ja kommunaalteenuste tegelikule kasutamisele ja kostjale igakuiselt saadetud arvetele ning meeldetuletustele ei ole kostja talle perioodil 01.09.2007 kuni 01.06.2008 osutatud teenuste eest kordagi tasunud. Eelnimetatud perioodil osutas ning vahendas hageja kostjale teenuseid 4821.45 krooni eest. Samal ajavahemikul on võlgnevuselt arvestatud viivist 665.60 krooni. Kuna kostja ei ole hageja ees vabatahtlikult võlga tasunud ega esitanud vastuväiteid igakuiselt saadetud arvetele, seega sisuliselt aktsepteerides neis märgitud andmeid õigetena ning hooldusja halduskulude ning kommunaalteenuste eest tasumise kohustust, esitas hageja 01.07.2008 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt enda kasuks välja mõista võlgnevus ja viivis kokku summas 5487.05 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta.

Kostja on hagimaterjalid 05.04.2009 isiklikult kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud kinnistusregistri väljavõttega, üldkoosoleku protokollidega nr 1 ja 9, väljavõttega hooldus- ja kommunaalteenuste arvestusest, AS-ga Cleanaway sõlmitud töövõtulepinguga, AS-ga Tartu Veevärk sõlmitud lepinguga, ning lepinguga nr RK-6/05/28 Justiitsministeeriumi Registrikeskuse päringusüsteemi kasutamiseks. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hooldus- ja halduskulude ning kommunaalteenuste võlgnevuse ning viivise summas 5487.05 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.