Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-07-42947 kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka, arvelduskontole nr 221013921094 Swedbanka või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaali, viitenumber 3100057358. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik EASesitas 12.10.2007 Harju Maakohtule hagi K K (endise nimega L ) vastu võlgnevuse 10 000 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen AS (endise ärinimega SMS Laen OÜ) ja kostja laenulepingu , mille alusel SMS Laen AS andis kostjale kiirlaenu 2 000 krooni ja kostja kohustus nimetatud summa ning intressi 550 krooni tagastama hiljemalt 27.09.2006. Kostja ei ole lepingust tulenevat maksekohustust täitnud. SMS Laen AS loovutas oma nõude kostja vastu 06.12.2006 hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 10 000 krooni, millest tagastamata laenusumma on 2 000 krooni, intress 6 990 krooni, leppetrahv 1 000 krooni, nõude loovutamisega seotud kulu 1 500 krooni ning 24.09.2007 seisuga viivis 4 463 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 750 krooni ja 3 500 krooni õigusabikulu (ilma käibemaksuta). Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati 23.11.2007 edasiandmiseks kätte kostjaga koos elavale isikule. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Kohus leiab, et hagi on osaliselt hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud tagastamata laenu, tasumata viivise, leppetrahvi ja osaliselt kulude ning intressi osas. Hageja on 11.05.2009 esitanud taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu SMS Laen OÜ ja kostja vahel interneti vahendusel sõlmitud laenulepingust . Kostja ei tasunud võlgnevust ning rikkus sellega lepingutingimusi. Laenuandja loovutas nõude kostja vastu 06.12.2006 hagejale. Hagi summas 8 515 krooni kuulub rahuldamisele vastavalt VÕS § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 113 lg 1 ja § 396 alusel. Hageja nõue on õiguslikult põhjendamata intressi summas 6 990 krooni osas. Hagejal on vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule õigus nõuda intressi kuni kohustuse sissenõutavaks muutumiseni. Seega on hageja nõue põhjendatud sissenõutavaks muutunud tasumata intressi

2-07-42947 osas summas 550 krooni vastavalt lepingu p 4.2.2. Kulude hüvitamise nõue (nõudekirja väljastamise eest) on põhjendatud summas 500 krooni vastavalt lepingu p 11. Hagiavalduse esitamise kulu 1 000 krooni on vaadeldav menetluskuluna, mille kindlaksmääramine ja väljamõistmine toimub vastavalt TsMS § 173 jj sätete alustel. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv summas 750 krooni ja lepingulise esindaja kulu 5 900 krooni. Arvestades nõude rahuldamise ulatust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 350 krooni ning lepingulise esindaja kulu 1 000 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.