Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (4)

või 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama TsMS § 416 lg 1-2 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS § 142. TsMS § 472 lg 3 kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esitas 29.12.2008.a hagiavalduse ROÜ ja RV vastu solidaarselt kokku 792 881,48 krooni, millest 352 391,77 krooni põhivõlgnevus, 88 097,94 krooni leppetrahv ja viivis 352 391,77 krooni. Kostja RV vastutuse maksimaalmääraks on 600 000 krooni. Samuti esitas hageja nõude kostja ROÜ vastu viivise 0,5% päevas põhivõlgnevusest alates 22.12.2008.a kuni nõuete täieliku rahuldamiseni nõudes. 30.04.2007.a sõlmisid hageja ja ROÜ (kostja 1) püsikliendi ostu-müügilepingu . 30.04.2007.a sõlmiti käendusleping , mille kohaselt kohustus ROÜ kohustusi 100 000 krooni ulatuses käendama RV(kostja 2). 10.09.2007.a sõlmitud käenduslepinguga suurendati RV vastutuse rahalist maksimumsummat 600 000 kroonini. Kostjal 1 on käesoleva hetkeseisuga võlgu järgmised arved: 1) 01.10.2007.a arve nr A-07104086 summas 68 104,30 krooni, 2) 15.10.2007.a arve nr A-07104314 summas 176 400,64 krooni, 3) 02.11.2007.a arve nr A-07114641 summas 41 655,64 krooni, 4) 16.11.2007.a arve nr A-07114833 summas 65 110,19 krooni, 5) 08.01.2008.a arve nr A-08010061 summas 1 121 krooni. Seega moodustab kostja 1 põhivõlgnevus kokku 352 391,77 krooni. Hageja edastas 23.01.2008.a kostjale 1 pretensiooni nr 23010802 põhivõlgnevuse, selleks hetkeks kogunenud viivise ja leppetrahvi tasumiseks ning kostjale 2 teatise käenduskohustuste täitmiseks. 16.04.2008.a esitas hageja kostjale 1 uuesti pretensiooni nr 16040801. 16.04.2008.a sõlmisid lepingu lisana nr 5 hageja ja kostjad võlgnevuse tasumise kokkuleppe nr VÕ-16040801. Käesolevaks hetkeks ei ole kostjad täitnud endale võlgnevuse tasumise kokkuleppega võetud kohustusi. Hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingu p 7.7 on fikseeritud, et kui ostja on viivitanud arve/ arvete tasumisega arvates maksetähtaja saabumisest kolmel korral enam kui 10 päeva või kahel korral enam kui 15 päeva või ühel korral enam kui 20 päeva, on müüjal muuhulgas õigus nõuda ostjalt leppetrahvi 25% tähtaegselt tasumata arvete summast. Antud juhul on leppetrahvi summaks 88 097,97 krooni. Käesoleval juhul on hageja ja kostja 1 vahel viivise määras kokku lepitud püsikliendi ostumüügilepingu p 7.6, mille kohaselt on viivise määraks 0,5% päevas tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise summas 352 391,77 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista menetluskulu kokku summas 30 100 krooni, millest riigilõiv hagiavalduse esitamisel 21 250 krooni ja esindaja kulu 8 850 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjatele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 318 lg 2 alusel ja § 322 lg 1 alusel. Antud juhul on menetlusdokumendid edastatud kostja RV elukaaslasele allkirja vastu 22.04.2009.a. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 15 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostjad kohtule kirjalikku vastust nende vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostjad ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse

2 (4)

tegemist. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, lg 3 kohaselt Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjatelt kuulub solidaarselt hageja kasuks väljamõistmisele kokku 792 881,48 krooni, millest 352 391,77 krooni põhivõlgnevus, 88 097,94 krooni leppetrahv ja viivis 352 391,77 kroon. Kostja RVvastutuse maksimaalmääraks on 600 000 krooni. Ning kostjalt ROÜ-lt viivis 0,5% päevas põhivõlgnevuselt alates 22.12.2008.a kuni nõuete täieliku rahuldamiseni. Menetluskulu

Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 174 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjatelt solidaarselt välja õigusabikulu suuruses 8 850 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud arve nr 2812029 29.12.2008 (t lk 71). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on mõistliku esindaja kuluga, mis vastab tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga ning nimetatud summa välja mõistmine kostjalt hageja kasuks on põhjendatud.

3 (4)

Lisaks kuulub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 21 250 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 30 100 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Ene Tsefels Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.