Mai Grauberg teatavaks 13.05.2009, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei
Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-13422
Tsiviilasi
OÜ NA(pankrotis) hagi R tagastamiseks 1207001 krooni 1207001 krooni
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
Kohtuistungi osalenud isikud
aeg,
A
vastu alusetult saadu
nende Hageja: OÜ NA(pankrotis, XXX,XXX), esindaja haldur Andres Hermet, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo, advokaat Hannes Olli Kostja: R A (XXX, XXX), esindaja Saima L koht, 23.03.09, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, Hageja esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kostja R A ja tema esindaja Saima L
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata OÜ NA(pankrotis) hagi R A vastu 1207001 krooni tagastamiseks. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Ringkonnakohus võib asja menetleda kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab isik, kes soovib menetlusabi saada, tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. I Hageja nõue ja põhjendused
13.10.08 kuulutas maakohus välja hageja pankroti. Hageja on kantud registrisse XXXja sellest ajast saadik on kostja R A juhatuse liikmeks. Perioodil 08.01.99-16.06.03 on kostja välja võtnud sularaha hageja pangakontolt AS-s Hansapangas XXXXXXXXXXXXXXX järgmiselt: Kuupäev Summa kroonides 18.02.00 15344,00 01.03.00 21247,00 24.03.00 50650,00 29.03.00 47145,00
2.Hageja soovib kostja võetud rahasumma tagastamist, alternatiivselt esitas kahju hüvitamise nõude. Hageja arvates on kostja alusetult omandanud 1207001 krooni, kuna tal puudub selleks õigus. Selle kohta puuduvad andmed, et märgitud raha saamiseks oleks olnud kostjal seadusest või lepingust tulenev alus. Hageja leiab, et selliste summade saamisega on igal juhul kostja tekitanud hagejale kahju. Kostja kohustuseks oli äriühingut juhtida ja tegutseda äriühingu huvides ja olla viimasele lojaalne ja töötada kasumlikult. Seda, et hageja oleks märgitud pangast saadud raha kasutanud äriühingu huvides, ei ole tõendatud. Lisaks märgib hageja, et hageja raamatupidamises puuduvad lepingud, tellimised, arved, mille alusel oleks võimalik tuvastada pooltevahelisi lepingulisi suhteid, mis oleks aluseks olnud maksete tegemiseks. Erinevad äriühingud on hagejale tasunud ebaselgetel alustel 1500000 krooni, mis on juhatuse liikme poolt sularahas ka pangakaardiga väljavõetud. Hageja nõue ei ole aegunud, igal juhul ei ole alusetult saadu tagastamise nõue aegunud. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde (lk 161 prot).
3.Tõendid: pankrotiotsus, registriandmete väljatrükk, pangakonto väljavõte, hageja haldurile, hageja arve OÜ–le D 2004, päringud teistele äriühingutele.
FSOÜ vastus
II Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks märgitud rahasumma omandanud alusetult. Asjaolu, et kostja on pangakontolt välja võtnud raha, ei tähenda, et kostja oleks selle alusetult omandanud. Äriühingu juhatuse liikmel ei ole keelatud äriühingu pangakontolt äriühingu kassasse sissemakse tegemine ja hankijatega arveldamine ning antud juhul on kostja ja hageja vahel nii olnudki. Märgitud rahasumma kasutamine kajastub firma majandustegevuses ja seda vastavalt hageja majandusaasta aruandes 2000.a. Aruande kohaselt oli hageja majanduskäive 1915314 krooni ja kahjum -382056 krooni. 2000.a. majandusaasta aruanne on hageja käsutuses, millest ei nähtu hageja vara vähenemine 1207001 krooni. Seega ei ole hageja vara vähenenud. Maksuameti ettekirjutusest nähtub, et hageja raamatupidamine oli varastatud ja kostja ei saanud peale pangakonto väljavõtte muud esitada, lisaks nähtub ettekirjutusest, et 2000.a. aprillist juunini oli käive suurem kui oli deklareeritud makse, mistõttu määras maksu- ja tolliamet pangakonto väljavõtte ja arvete alusel mais käibeks 1369846,17 kr ja juuni käibeks 497226,04 kr ja määras tasumiseks maksu 284538 krooni ja intresse 59985 krooni. Selle tulemusel tekkis maksuvõlg, mida ei suudetud tasuda, majandustegevus lõppes juunis 2000, kui varguse tulemusel läks kaduma kogu firma majandustegevust kajastav dokumentatsioon, katkesid ärisuhted, lõppesid lepingud. Osaühingu netovara oli vähem kui ÄS § 136 sätestatu nõudis ja kostja esitas pankrotiavalduse kohtule. Hagejal on üks võlasusaldaja Maksu- ja Tolliameti näol, kelle nõue on tunnustatud 585718 krooni. Kostja majandustegevuseks oli jae- ja hulgikaubandus, osutati ka teenust, ostetud kaupade eest tasuti sularahas, mida võeti pangast välja. Maksuameti nõude tunnustamisega on
kostja arvates tunnustatud ka 2000.a. majandusaasta aruandes kajastuv ja sellega ka pangkontolt väljavõetud raha kasutamine äriühingu huvides.
5.Tõendid: 2000.a. majandusaasta aruanne, Harju Maksuameti ettekirjutus 14-04/1464 ja 6.103.2/14-1300, kostja ülekuulamise protokoll, Põhja politseiosakonna kiri kostjale, kriminaalasja algatamisest keeldumise määrus, kostja vande all antud seletus. III Kohtu põhjendused
6.Kahju hüvitamise alternatiivse nõude jättis kohus aegumise tõttu rahuldamata vaheotsusega 04.11.2008, mille peale pooled kaebust ei esitanud, seega jõustus otsus märgitud kahjunõude rahuldamata jäetud osas.
7.Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 25.01.07 nr 2-05-13422 (tlk 68-79) kohaselt peab kohus kontrollima poolte väiteid, vastuväiteid ja nende kinnituste aluseks olevate tõendite järgi, kas kostja on alusetult saanud hageja raha 1207001 krooni.
8.Kuna raha väljavõtmine on toimunud hageja pangaarvelt enne 01.07.2002.a, kuulub võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (RakS) § 2 ja § 11 kohaselt kohaldamisele enne 01.07.2002.a kehtinud seadus.
9.Hageja leidis, et kostja on alusetult saanud 1207001 krooni.
10.TsK § 447 lg 1 sätestab, et isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud alusteta omandas vara teise arvel, on kohustutud viimasele alusetult omandatud vara tagastama.
11.Vara alusetust omandamisest tuleneva kohustise tekkimiseks on vaja järgmiste eelduste olemasolu:1) ühel isikul peab olema tekkinud vara vähenemine (vaadeldav kahjuna), 2) teisel isikul ( omandajal) peab toimuma vara suurenemine esimese arvel, st et nende vahel peab olema põhjuslik seos, 3) vara omandamine peab olema toimunud ilma seadlusliku või tehinguga kindlaksmääramata aluseta (õigusvastasus), 4) omandaja süü puudumine. Kui mõni eeltoodud tingimustest ei ole täidetud, ei saa rääkida alusetust säästmisest või alusetust omandamisest ja kõne alla võib tulla muul alusel tsiviilõiguslik suhe.
12.Vaidlus puudub selles, et ajavahemikul 18.02.00-13.06.00 võttis kostja hageja kontolt välja raha järgmiselt: Kuupäev Summa kroonides 18.02.00 01.03.00 24.03.00 29.03.00 23.05.00 25.05.00 26.05.00 27.05.00 27.05.00 27.05.00 29.05.00 30.05.00 05.06.00 05.06.00 09.06.00
Seega on asjas tõendatud, et kostja on saanud äriühingu e. hageja käest raha 1207001 krooni.
13.Vaidlus puudus selles, et ülaviidatud ajal oli hageja äriühingu juhatuse liige ja tal oli õigus kasutada äriühingu majandustegevuseks äriühingu raha. Vaidlus puudub ka selle üle, et juhatuse liikme tegevus äriühingu juhtimisel on vaadeldav eelkõige käsundilaadse ehk lepingulise suhtega ja seega tuleb vaadelda, kas kostjal oli piiratud hageja rahaga või teatud ulatuses tehingute tegemine ja selleks vastavalt raha kasutamine selleks, et rääkida alusetust raha omandamisest ehk raha saamise alusetusest.
14.Kostja vande all antud seletusest nähtub, et tal olid R. E, kes oli äripartner ja vastavalt registri andmetele ka äriühingu asutaja (vt registrikaardid väljavõte), et tema äriühingu juhatajana võttis raha, vormistas vastavalt raha väljavõtmise ning R. E olid kauba ostjatega vastavad kontaktid, kellele kaupa müüa. R. E tegeles kauba ostuga ja kasutas kauba ostmiseks raha ning kuna mainutud vaidlusalusel perioodil noorterele äriühingutele krediiti ei tavatsetud anda, toimus suures osas majandamine, kauba ostmine sularaha eest. Kostja seletas vande all, et tema andis sularaha R. E kätte, samas tõi R. E kviitungit kauba ostu kohta, mille eest andis siis R. E raha. Müügist saadud raha jõudis tagasi kassasse. Tunnistaja ütluste kohaselt võttis ta pangast raha ja vormistas kassasse ja kassast läks see uute kaupade ostuks. Veel kinnitas tunnistaja, et sularaha väljavõtmiseks kasutas ta pangakaarti, lisaks kasutas ka isiklikku raha, tasus kaupade eest sularahas. Kostja seletuste kohaselt tegi Harju Maksuamet ettekirjutused eelkõige pangadokumentide alusel. Kostja poolt kohtule esitatud Harju Maksuameti ettekirjutusest 25.04.01 ja 28.067.00 (lk 102, 105) nähtub, et hagejale oli tehtud mitu ettekirjutust maksu tasumiseks käibelt. 2000.a. majandusaasta aruandest nähtub, et hagejal oli majandustegevus.
15.Hinnates kostja vande alla antud seletusi ja esitatud maksuameti ettekirjutusi ja hageja 2000a.. majandusaasta aruannet, leiab kohus, et kostja sai hageja raha eelkõige hageja majandustegevuse pidamiseks ja kasutaski seda hageja majandustegevuseks, kuna majandusaasta aruande kohaselt oli sellel ajal majandustegevus ning tasumata oli 2000.a toimunud käibelt vastavalt käibemaks (ettekirjutus 25.04.01, 28.06.00,. lk 102,105). Seega sai kostja kui hageja äriühingu juhatuse liige raha 1207001 krooni eelkõige oma käsundist tulenevate ülesannete täitmiseks - äriühingu majandustegevuseks lepingulisel alusel. Kostja ütles vande all, et äriühingu raamatupidamisdokumendid läksid kaduma, mille kohta esitas ka politseiametile esitatud avalduse protokolli 16.06.00, kriminaalasja algatamisest keeldumise määruse ja vastava kirja (lk l07-109). Seda, et kostjal oleks olnud seadusest või lepingust tulenevalt piiratud kasutada äriühingu raha või et tal oleks keelatud pangast, sj pangakaardiga raha välja võtta või oleks see olnud piiratud teatud ulatuses, mida ta oleks ületanud, ei ole vaidluses tõusetunud ega kahtluse alla seatud. Seega puudus seadusest või lepingust tulenev keeld raha saamiseks hagejalt. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuigi kostja oli saanud raha hagejalt 1207001 krooni, on ta märgitud rahasumma saanud lepingulisel alusel ja kuna puudub seadusest või lepingust tulenev keeld märgitud ulatuses raha saamiseks hagejalt ja kuna asjas on tõendatud, et kostja kasutas raha eelkõige oma käsundi täitmiseks ja hageja majandustegevuses, on välistatud hageja nõue kostja vastu märgitud rahasumma tagastamiseks kui alusetult saadu/omandatud tagastamiseks TsK § 477 lg 1 alusel. Seega saab tõusetuda küsimus vaid pooltevahelisest muust õigussuhtest, millisel alusel ei ole käesoleval juhul hagi esitatud. Kahjunõue kostja kui äriühingu juhatuse liikme vastu jäi aegumise tõttu varemnimetatud otsuse alusel rahuldamata. Hageja poolt kohtule esitatud FSOÜ kirjast 24.03.08 (lk 119) nähtub, et nendel ei ole säilinud raamatupidamisandmeid hageja arve 911 05.06.00 kohta, kuid samas ei ole
teised äriühingud nagu OÜ J , Ä AS, R S OÜ, O E OÜ, E AS, D OÜ, C OÜ hageja päringutele (lk 121-128) vastanud. Küll aga leiab kohus, et nimetatud asjaolu, et mainitud äriühingud ei ole vastanud ega esitanud tõendeid selle kohta, kas nendega lepingud olid või mitte, ei tähenda seda, et kostja oleks ilma õigusliku aluseta saanud hagetavas ulatuses raha. Eeltoodu tõttu jääb hagi alusetult saadu tagastamiseks rahuldamata. Asjaolu, millal hageja pankrotistus või millal majandustegevus seiskus, samuti, kes on hageja pankrotimenetluses olevad võlausaldajad ei oma vaidluses kaalu ja kohus nendele väidetele ei anna ka seetõttu hinnangut.
16.Kuna hagi jääb rahuldamata ja kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, jäävad TsMS Raks § 3 ja kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 3 alusel kostja menetluskulud märgitud nõude osas tema enda kanda ja hageja menetluskulud vastavalt tema enda kanda. Kuna hagi jääb rahuldamata, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt kohtukulude hüvitamist. Kohtukulud jäävad kummagi poole enda kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.