Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

A B esitas AB vastu hagi võlgnevuse 44 800 krooni väljamõistmiseks ja alusetult saadud 22 600 krooni tagastamiseks. Hagiavalduse kohaselt andis hageja kostjale laenu järgnevalt:

12.07.2006.a 60 000 krooni; 02.08.2006.a 23 000 krooni; 15.09.2006.a 4 000 krooni; 29.12.2006.a 15 000 krooni; 24.05.2007.a 5 800 krooni. Kostja tagastas hagejale 28.11.2006.a osa laenust summas 63 000 krooni, kuid ülejäänud summat on keeldunud tagasi maksmast. Kostja on hagejale võlgu 44 800 krooni ja hageja palub nimetatud summa välja mõista VÕS § 76 lg 1 ja 2; 92; 82 lg 2; 108 lg 1 alusel. Hageja andis kostjale 28.10.2006.a 22 600 krooni korteri ostmiseks. Kostja ei ole hagejale korterit ostnud ega raha tagastanud. Hageja palub kostjalt nimetatud summa välja mõista VÕS § 1028 lg 1 alusel. Hageja leidis vastuseks kostja väidetele, et hageja andmetel ei ole kostja seotud OÜ-ga Marmire. Hagejal oli sõlmitud osaühinguga eraldi leping, mille alusel hageja tasus osaühingule. Lepingus ei ole kostjat nimetatud.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja tunnistas esialgses vastuses hagi osaliselt, summas 20 800 krooni. 21.04.2009.a kohtuistungil võttis kostja hagi omaks 44 800 krooni ulatuses. Kostja vastuväidete kohaselt tegeles OÜ T korterite müügiga majas Xxx. Selles majas korteri ostmiseks tasus hageja kostja kaudu OÜ-le T broneerimistasu. Hageja kandis 50 000 krooni kostjale kahe maksekorraldusega: 02.08.2006.a 23 000 krooni ja 19.02.2006.a 26 000 krooni. Kostja ei ole hageja raha endale võtnud, vaid tasus selle broneerimistasuks. Kostja selgitas 28.10.2006.a tasutud summa kohta, et tegeles klientide otsimisega OÜ M jaoks. Viimane tegeles kinnisvara müügiga Bulgaarias. Hageja sõlmis OÜ-ga M lepingu kinnistu ostmiseks Xxx rajoonis ja pidi tasuma vahendustasu 50 000 krooni. Sellest 25 000 krooni tasus hageja OÜ-le M ja 22 600 krooni kostjale vahendamise eest.

KOHTU SEISUKOHAD

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Laenulepingud TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud: • 12.07.2006.a andis kostja hagejale laenu 60 000 krooni (tl 3); • 02.08.2006.a andis kostja hagejale laenu 23 000 krooni (tl 4); • 15.09.2006.a andis kostja hagejale laenu 4 000 krooni (tl 5); • 29.12.2006.a andis kostja hagejale laenu 15 000 krooni (tl 7); • 24.05.2007.a andis kostja hagejale laenu 5 800 krooni (tl 8); • kostja on hagejale tagastanud 63 000 krooni (tl 6). Seega on kostjal hagejale tagastamata 44 800 krooni. Kostja on 21.04.2009.a kohtuistungil selles ulatuses õigeks võtnud ning kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1 alusel selles osas hagi. TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostjalt tuleb hageja kasuks laenulepingust tulenevad võlgnevus 44 800 krooni välja mõista.

Alusetu rikastumine

Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 alusel tõendatuks, et hageja andis kostjale 28.10.2006.a 22 600 krooni (tl 9). Maksekorraldusel on selgituseks märgitud „ettemaks OÜ M korteri ostmiseks teine osa P 2 28.10.2006 25000-2400=22600”. Hageja selgituste kohaselt tehti makse kostjale, kuna kostja väitel oli ta OÜ M esindaja. Pärast selgus, et kostja ei ole osaühinguga seotud. Kostja väitel oli tegemist vahendustasuga, mille hageja maksis kostjale kokkuleppel osaühinguga. Kohus loeb 09.10.2006.a sõlmitud maaklerilepinguga tõendatuks, et hageja ja OÜ M vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt maakler OÜ M kohustus hagejale vahendama hagejale korteri. Hageja kohustus tasuma maaklerile kokku 50 000 krooni (tl 38-39). Hageja tasus OÜ-le M OÜ 10.10.2006.a 25 000 krooni (tl 40). Kohus loeb tunnistaja JT ütlustega tõendatuks, et OÜ M ja kostja vahelise lepingu kohaselt sai poole hageja tasutud vahendustasust sai OÜ M ja poole kostja, kes oli maakler. Hagejale anti mõlemad arveldusarve numbrid ja selgitati, kuhu mis summa tasuda. Seega oli hageja ja OÜ M vahel sõlmitud maaklerileping ning kostja ja OÜ M vahel sõlmitud leping, mille alusel kostjal tekkis õigus vahendustasule summas 25 000 krooni. Kohus leiab, et kuivõrd tunnistajate ütlustest nähtuvalt teavitati hagejat lepingu sõlmimisel, et pool vahendustasust tuleb tasuda kostjale, on tegemist VÕS § 80 lg 1 sätestatud juhuga. VÕS § 80 lg 1 kohaselt võib lepingus ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Antud juhul tuleneb see kohustus võlasuhte olemusest. Maaklerilepingule ei näe seadus ette kohustuslikku kirjalikku vormi ning kokkulepe, et osa maakleritasust tuli tasuda kolmanda isiku arvele, võib olla sõlmitud ka suuliselt. Ka 28.10.2006.a maksekorralduse selgitusest nähtub, et hageja on täitnud oma kohustust tasuda maakleritasu 2. osa. Kohus leiab, et seega ei ole kostja 28.10.2006.a maksekorraldusega tasutud summa osas alusetult rikastunud ning hagi tuleb jätta 22 600 krooni väljamõistmise nõudes rahuldamata. Kohus jätab tähelepanuta kostja selgitused seoses korterite müügiga majas Xxx, kuna 02.08.2006.a tasutud 23 000 krooni osas on kostja hagi õigeks võtnud ning 19.02.2006.a maksekorralduse alusel tasutud 26 000 krooni väljamõistmise nõudest on hageja menetluse kestel loobunud. Kohus jätab tähelepanuta ka vastavad dokumentaalsed tõendid. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

Gerty Pau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.