Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused Kostja 1 ostis aprillis, juulis ja augustis 2006 Krüüdneri Karjäär OÜ-lt looduslikku kruusa, mille eest esitas Krüüdneri Karjäär OÜ kostjale 1 arved. Kostja 1 pidi tasuma arved vastavalt arvel näidatud maksetähtaegadele, mida ta teinud ei ole. 26.10.2006 loovutas Krüüdneri Karjäär OÜ oma nõude hagejale. Vastavasisuline teade on saadetud ka kostjale. 04.06.2007 sõlmisid kostja 1 ja hageja võlatunnistamise ja võlgnevuse ajatamise kokkuleppe, mille kohaselt kostja 1 tunnistas oma võlga summas 68 384.80 krooni hageja vastu ning kohustus tasuma vastavalt maksegraafikule. Samal ajal sõlmiti käendusleping, mille alusel käendas kostja 2 kostja 1 võlga. Kostjad nõustusid ka tasuma viivitamise korral viivist 0.5% päevas iga viivitatud päeva eest ning ka intressi 17% aastas. Kumbki kostja lubadust ega maksegraafikut järginud ei ole ning võlanõue püsib endiselt. Kuu aega hiljem peale nimetatud kokkuleppe sõlmimist hagejaga ehk 04.07.2007 võõrandati ettevõte kolmandale isikule Igors Petrusevićs’ile, kes on alates 05.07.2007 ka juhatuse liige. Vaatamata korduvatele teadetele ei ole õnnestunud ka käesoleva hetke juhatuse liikmelt saada vastust võlgnevuse likvideerimise tähtaja kohta. 30.06.2008 seisuga moodustavad kostjate solidaarvõlgnevused hageja ees põhisummas 68 384.80 krooni, viivisevõlgnevused 67 900 krooni ning intress 2310.14 krooni. 07.07.2008 Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja seega põhivõlgnevuse, viivisevõlgnevuse alates 04.06.2007 kuni 30.06.2007, ning intressivõlgnevuse alates 15.09.2007 kuni 15.01.2008, kokku summas 138 594.94 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on 15.01.2009 esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks käesolevas tsiviilasjas. Kohus toimetas kostjatele hagiavalduse kätte avalikult, so avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 29.01.2009. TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Sama

paragrahvi lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostjate kahjuks, kui nad hagile 28 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kostjad ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega, kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid. Hagi on tõendatud arvetega, nõude loovutamise lepinguga nr 87-2610-L, nõude loovutamise teatisega, 04.06.2007 võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppega, ning käenduslepinguga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Sama paragrahvi lg 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 järgi käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1-6 alusel võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhivõlgnevuse summas 68 384.80 krooni, viivise alates 04.06.2007 kuni 30.06.2008 summas 67 900 krooni, ning intressi alates 15.09.2007 kuni 15.01.2008 summas 2310.14 krooni, kokku 138 594.94 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. TsMS § § 1741 lg 3 järgi kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hageja on oma menetluskulud nimetanud hagiavalduses, määrab kohus kindlaks menetluskulud ning mõistab nimetatud menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 3750 krooni, kostjalt hageja kasuks välja. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.